16 1 0 0 0 0 17 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 "18" 1 0 0 1 0 Väärtuse "17" saabumisest loenduri väljundisse teatav indikaator omandab kuju: "17" Q0 & Q4 Et loendurit pärast sisendisse kahendvektori "10001" saabumist nullida, pean järgmise tagafrondi saabumisel genereerima väärtused "0" sisendeisse Q 4 ja Q1, kuna kümnendarvu "18" kujutab vektor 10010. Loenduri kombinatsioonskeem, realiseerituna JK trigeritel.. kokku 5 trigerist koosnev ahel: "17" & . Q4 . Q3 . Q2
AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt). 2 AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 4. Järeldus Trigerite baasil saab koostada loendurit, mille maksimaalne loendamisväärtus on piiratud lonedurite arvuga. 2
See annab täiendavat informatsiooni osakestest. Loendurid ühendatakse sageli rühmadesse ja lülitatakse nii, et registreeritakse ainult neid sündmusi, mida märkasid mitu seadet üheaegselt või vastupidi, registreeris ainult üks seade. Esimesel juhul öeldakse, et loendurid on lülitatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi. Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga
võimsusega laseri kiirgus klaaskuulikesele, milles on deuteeriumi ja triitiumi segi. Kui saavutatakse termotuumareaktsiooniks vajalik temp ja tuumade kontsentaratsioon, kulgeb reaktsioon 31H + 21H =24He + 01n. LAETUD OSAKESTE REGISTREERIMISE MEETODID 1. GeigerMülleri loendur Kasutatakse elektronide loendamisel. Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone,
Sellisel korral eiratakse blokeeritud trigerit ja binaarväärtus 1 kantakse edasi blokeerimata trigerile. Järeldused. Koostatud skeem on jadaloendur, mis loeb maksimaalselt 16 arvu ja minimaalselt 0 arvu, (olenevalt kuidas trigerid on blokeeritud). Valisin neli trigerit, et indikaatorelemendi kõik sisendid oleksid trigeri väljunditega vastavuses. Blokeerimata trigerid, kuvavad indikaatoril kümnendarvud 0..15 ja nullistavad loendamise peale arvu 15 ehk tähis ,,f". Loendurit saame nullida olenevalt millise bitijärgulise trigeri me blokeerime, kas a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 .
8 Kokkuvõte Ülesanded olid harivad. Ülaltoodud lahendusi võiks täiendada neid oskuslikult lühendades ja sellega seadet vähem koormates, ühtlasi kiirendaks see ka protsessi kestust. Viimase ülesande lahenduse juures kasutasin tarkvaralist viivitust endaloodud loenduri näol, selle asemel oleks ehk võimalik programmikoodi lihtsustamiseks ja täpsema viivitusaja saavutamiseks kasutada riistvaralist loendurit. 9 Kasutatud kirjandus 1. I.Roasto, T.Jalakas, M.Lehtla. Mikrokontrollerite arendus- ja õppestend. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_stend.pdf ) 2. Näidisprogramm ühe valgusdioodi lülitamiseks. (Internet. Saadaval: http://ajamlab.ene.ttu.ee/file.php/15/PIC_examples/Digitaalsisendite_ja_digitaalvaelju ndite_kasutamine/Input_output.asm ) 10
Levinumad loendurid on gaaslahendus-, stsintillatsioon- ja pooljuhtloendurid. Meditsiinilises praktikas kasutatakse praegu põhiliselt stsintillatsioonloendureid, aga ka gaaslahendusloendureid. Radiomeeter koosneb kahest põhiplokist: kiirguse detektorist ja pingeimpulsside loendurist (5.joon.). Kiirguse dektor > Pingeimpullside võimendi-->Impulsside loendur Joonis 5. Radiomeetri plokkskeem. Mistahes loendurit iseloomustavad selle lahutusvõime ja efektiivsus. Need suurused on erinevatel detektoritel erinevad. Lahutusvõime on määratud suurima impulsside arvuga, mis võivad kiirguse detektoris ühes ajaühikus tekkida. Lahutusvõime sõltub nn. "surnud ajast", mille jooksul järgmine osake ei saa veel tekitada detektoris uut impulssi. Detektori efektiivsuse all mõeldakse ühes ajaühikus detektoris impulsse tekitanud ja detektorisse sattunud osakeste koguarvu suhet
Soome Metsavalitsus (Metsähallitus) soovitab ala külastajate koguarvuni jõudmiseks kasutada järgmist võrrandit (Kajala et al. 2007): N = n * cf * Acf N: kogu ala külastajate koguarv ühel päeval n: külastajate koguarv vastavalt loenduri andmetele cf: loenduri korrektsioonikoefitsient Acf: ala korrektsioonikoefitsient See on võrrand ühe loenduri jaoks. Kui paigaldatud on mitu loendurit, siis arvutatakse külastajate koguarv alal kõigi loendurite andmete keskmisena. Näide külastajate seire andmebaasi ASTA kohta. ASTA on Soome Metsavalitsuse külastajate seire andmebaas. Sellesse salvestatud ja selles töödeldavad andmed pärinevad kolmest erinevast allikast: 1. Vaatlusinfo kaitsealadelt ja puhkealadelt: • külastajate teeninduspunktidest; • loodusturismi ettevõtetest. 2. Külastuste arv kaitsealadelt ja puhkealadelt:
Teatud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim mooduliks. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend (E). Kui E-sisend ei ole aktiivne, siis loendus ei reageeri sisendisse tulevatele impulssidele ja väljundi väärtus on muutumatu. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Loendurit saab nullida ja viia ükskõik millissesse olekusse. Loenduril võib olla paralleellaadimise võimalus. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatavad parameetrid: Loendamise seaduspärasus Moodul võib olla , kus n on järkude arv, kuid mitte alati Kahendloendurite korral, kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas Kas loendur on sünkroonne või asünkroonne Kas loendur on järjestikülekandega või paralleelülekandega
Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall deltat = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (nulldetektori) abil. Ajavahemik deltat muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. Pilet 13. 1. Stabilitron 2. ÜE väljund karakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL 5. Registrid 1. STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood 2
Avaldis
summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just
olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli
kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema.
Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente, ehk loendur on väiksem
kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendantakse
loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes.
using System;
class Massiiv2{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
kirje, tabeli veergude nimed on kirje väljad. Tabeli defineerimiseks tuleb määrkida, milliseid välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale.
Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut
Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik
Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine th, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes jadaülekandega loenduriga toimub trigeritevaheline signaalide ülekanne kõigi astmete jaoks korraga ning seetõttu ei sõltu hilistumine loenduri astmete arvust. Rööpülekandega loenduri skeem ja signaalidiagramm on joonisel. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse
Avaldis
summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just
olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli
kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema.
Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente ehk loendur on väiksem
kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendatakse loendurit
(i++). Nõnda ongi summa käes.
using System;
class Massiiv2{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
4.1. Käsuloendur Olgu mälus programm, mis kujutab endast käskude jada vaheldumise andmetega, mida protsessor peab täitma. Selle programmi täitmisel on meil protsessoris vaja järjehoidjat, et teada, millise käsu täitmise juures parajasti ollakse. Loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Käskude loendamisega protsessoris käsuloendur ei tegele, vaid siin säilitatakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. (Kahend)loendurit kasutatakse seepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna osutama järgmisele käsule. 4.2. Käsuregister ja käsu dekooderimine 1. Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. 2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3. Dekoodri väljundis on iga sisendkoodi korral aktivne ainult üks väljund. 4
Kuna ALUl puudub mälu siis eelnevate tulemuste säilitamiseks kasutatakse lippude registrit. Juhtautomaadi ülesandeks on käsu täitmise juhtimine vajalikke juhtsignaale nii protsessori teistele komponentidele kui ka kogu arvutile väljastades. Käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest, mida käivitavad juhtautomaadist tulevad juhtsignaalid. Käsuloendur on järjehoidja, mis näitab alati järgmisena täitmisele tuleva käsu asukohta mälus. Loendurit kasutatakse sellepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna see osutama järgmisele käsule. Käsuloendur sisaldab alati järgmise täitmisele tuleva käsu aadressi. Järgmise käsu aadress on vajalik näiteks katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress järgmise käsu juurde. Käsuregister. Kui protsessor väljastab käsuloendurist addressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi siis salvestatakse see käsuregistrisse
Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus aja intervall t = t2 t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (null- detektori) abil. Ajavahemik t muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse. Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus. 195 Kirjandus 1. Horowits P., Hill W. The art of Electronics. Cambridge University Press , 1998, 1999, 2000, 2001. 2. Maddok R.J., Calcutt D.M. Electronics for Engineers. Longman Sc & Tech., 1994. 3. Paynter R. Introductory electronic devices and circuits: electron
juhtautomaat, operatsiooniautomaat). Lk 127 joonis Protsessor on arvuti keskne osa. Programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Käsuloendur programm on käskude jada, mida protsessor peab täitma. Protsessoril on vaja järjehoidjat, et teada millise käsu täitimise juures parasjagu ollakse. Selleks kasutataksegi käsuloendurit. Loendus on loogikaelement, kus hoitakse järgmisena tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna osutama järgmisele käsule. Käsuregister kui protsessor väljastab käsuloendurist aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab millise käsu kood loeti protsessorisse. Käsukood sisaldab infot selle kohta mida pea protsessor tegema (liitma, lahutama vms).
Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris "järjehoidjat", et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva)
Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris järjehoidjat, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva)
Sünkroonsed kahendloendurid Igale loenduri järgule vastav üks triger. Suure järgulisuse korral pole otstarbekas kasutada järjestikülekannet, kuna see võib hakata piirama taktsagedust. Paralleelülekande korral seda probleemi pole, kuna sisenditele arvutatakse väärtused eraldi ning ülekanne ei läbi kõiki nooremaid järke. Paralleelülekanne on suure järgulisuse korral aga kulukam. Kahanevas suunas loendamiseks tuleb kasutada trigeri inverteerivat väljundit. Kui koostada loendurit, siis iga biti jaoks on eraldi triger. Sünkroonsed kahendloendurid. Järjestikülekandega sünkroonne kahendloendur mooduliga 16, mis loendab koodide kasvavas suunas. Täiendav sisend E lubab loendamist. Iga triger lülitub ümber kui on täidetud kaks tingimust: loendamine on lubatud (E=1) ja kõigi nooremate järkude väärtused on 1-d. Järjestikune ülekanne tähendab, et vanima järgu trigeri T sisendi väärtus levib läbi kõikide nooremate järkude.
pilt on niivõrd hea, et erinevalt videokassetist on temalt võimalik teha lõputu hulga väga häid videokoopiaid. Et seda ei juhtuks, on enamus plaate kodeeritud Macroviosioni kasutades - see on nõks, mis kasutab ära videomaki tundlikust, pannes sellesse juhitud DVD pildi pulseerima ja muid trikke tegema. Tegelikult muidugi on Macrovisioni võimalik arvutis välja lülitada. Digitaalse kopeerimise takistamiseks kasutatakse krüpteerimist ning koopiate loendurit, s.t koopia tegemisel kirjutab salvesti plaadile mitmenda koopiaga on tegu, määratud on maksimaalne koopiate arv. DVD-Audio standard on hetkel määratlemata. DVD-ROM lubab ainult kettalt lugemist nagu CD-ROM. Kokku võimalik mahutada DVD kettale 17 G infot. DVD-R esimesed mudelid ilmusid 1997 ja lubasid salvestusmahtu 3,95 G ühe poole kohta. Vorming lubab ühekordset kirjutamist analoogselt praegusele CD-R tehnoloogiale.
Writeln('Palun sisesta üks rida teksti:');
GetMem(S, 81); { küsime 81 baiti mälu }
Readln(S^); { kasutades viita loeme sellesse mällu sisestatava rea }
n := 0; { n on tühikute loendur, algväärtuseks on 0 }
For i := 1 to Length(S^) do { vaatame kõiki märke reas }
If S^[i] = ' ' then { ja kui märk on tühik }
n := n + 1; { siis suurendame loendurit ühe võrra }
FreeMem(S, 81); { vabastame eelnevalt hõivatud 81 baiti mälu }
Writeln('Selles reas on ', n, ' tühikut.');
end.
/* N8_2_C */
#include
Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti
kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-
tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist
hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata
elemente ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga
sammu suurendatakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes.
using System;
class Massiiv2{
public static void Main(string[] arg){
int[] m=new int[3];
m[0]=40;
m[1]=48;
m[2]=33;
int summa=0;
for(int i=0; i
i, n : Integer;
begin
Writeln('Palun sisesta üks rida teksti:');
GetMem(S, 81); { küsime 81 baiti mälu }
Readln(S^); { kasutades viita loeme sellesse mällu sisestatava rea }
n := 0; { n on tühikute loendur, algväärtuseks on 0 }
For i := 1 to Length(S^) do { vaatame kõiki märke reas }
If S^[i] = ' ' then { ja kui märk on tühik }
n := n + 1; { siis suurendame loendurit ühe võrra }
FreeMem(S, 81); { vabastame eelnevalt hõivatud 81 baiti mälu }
Writeln('Selles reas on ', n, ' tühikut.');
end.
/* N8_2_C */
#include
Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine t h, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes jadaülekandega loenduriga toimub trigeritevaheline signaalide ülekanne kõigi astmete jaoks korraga ning seetõttu ei sõltu hilistumine loenduri astmete arvust. Rööpülekandega loenduri skeem ja signaalidiagramm on joonisel 1.12. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse.
k. Gynostem- rialtar on . Yin kasu- ma pentaphyllum) 820, . tati ka esivanemate hinge- seletus suu ja de loendurit. Loo- j¨argi t¨ahendusele `ilus' on dusjumalaid m¨argiti , pe- ilmselgelt l¨ahtunud filo- rejumalaid (esivanemaid) aga soofiast. Kasutatud segamini kui , perejumalate koda m¨argiga t¨a henduses `l~obus t¨ahistab (), ohvrilaua- purjutamine' . 57 Gregoriuse kalendri j¨argi augustisseptembris.
annaabi.ee 
