paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi talupojad, kes tundsid vanu õigusnorme ja nemad kuulutasid välja kohtuotsuse. Külakogukondade eestseisjad samuti valiti talupoegade seast. Samuti jäi Saaremaal ja Virumaal osa linnuseid vanemate käte. Kohustusteks tulid kaasa näiteks võõrvõimu tööga üleval pidamine. Eestlaste põhiliseks koormiseks kujunes kümnis. Esialgu tasuti seda viljas, hiljem hakati nõudma karjakümnist ja muid lisamakse. Maks nimega hinnus oli kindlaks määratud suurusega naturaalmakse. Probleem tekkis sellest, et aadlike arv kasvas ja sellega kaasnes koormiste kasv. Aadlikud hakkasid endale maad kokku kraapima. Algul võeti ainult väike osa talupoegadelt ja hiljem võeti maad veel juurde. Kui alam ei suutnud kohustusi mõisniku ees täita, siis ta sunniti lisakohustusi täitma. 1315. ikaldus ja näljahäda mõjus talupoegadele eriti raskelt.
Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõju leevendada. Globaalse soojenemise probleem ei ole miski, mida saaks teiste õlgadele panna. Tõsi, riigid saavad kontrollida oma süsinikdioksiidi emissioone ning kasvõi panna toodetud prügi kogusele lisamakse, kuid lõppude lõpuks on siiski üksikisikud selle eest vastutavad. Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. Roheline mõtteviis võib kõlada pooleldi propagandaliku sõnakõlksuna, kuid
eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme midagi, et seda mõju leevendada.(Pomerants 2009) Globaalse soojenemise probleem ei ole miski, mida saaks teiste õlgadele panna. Tõsi, riigid saavad kontrollida oma süsinikdioksiidi emissioone ning kasvõi panna toodetud prügi kogusele lisamakse, kuid lõppude lõpuks on siiski üksikisikud selle eest vastutavad. Lihtne on mõelda, et üks inimene ei suuda midagi muuta. Ta võib kõigest väest proovida, kuid võrreldes temaga on maakera siiski palju suurem - see on muidugi väär arusaam. Kui iga indiviid arvaks nõndaviisi, ei suudaks me midagi saavutada. Kui aga iga isik annab endast parima, suudaks me ühiselt meie planeedi olukorda parandada. ( Global warming FAQ 2010)
Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei
nad oleks saanud talitada täiesti oma äranägemise järgi.Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud , mis fikseerisid eelkõige kaotajate kohustused kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lepingud mis sõlmiti erinesid seetõttu et eestlased omavahel läbi ei saaks. Ristimisega kaasnesid ka ,,ristiusuliste kohustused" *kümnis : 10nes osa talu saagist.(algul tasuti viljas ,hiljem tekkis ka karjakümnis ja muid lisamakse) *hinnus: kindlaksmääratud naturaalmaks.(kergem varjant), seal pidid ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma erilist kirikumaksu , ehk kümnendikku kümnisest. Kuna maksud olid nii suured siis jäid talupjad mõisnikele tihti võlgu ja selleeest piirati talupoegade vabadust ja pandi talle lisakohustusi. Tagajärjeks oli 1315. A Ikaldus ja Näljahäda Lisaks oli vääl töömahuka kohustusena kirkute , linnuste , teede rajamine.
Välismõju võib olla positiivne või negatiivne. Ühiskonna heaolu aspektist on positiivne välismõju aktsepteeritav ja valitsuse sekkumist eeldab pigem negatiivse välismõju juhtum. Piqou maks ja subsiidium Vahendid välimõjude reguleerimiseks: Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsi- ja infotõrked Konkurentsitõrkeid tekitavad näiteks tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu. Informatsioon on arvestatav kui avalik kaup (üldkasutatav hüvis). Avaliku kaubad
Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika
Turutõrked : Välismõjud. Välismõjuga on tegemist juhul kui ühe üksikisiku või ettevõtja tegevus mõjutab teisi üksikisikuid või ettevõtjaid. Välismõju võib olla positiivne(aktsepteeritav) või negatiivne(nõuab valitsuse sekkumist). Vahendid välismõjude reguleerimiseks : 1) Pigou maks on mõeldud negatiivse välismõju tekitaja maksustamiseks, saavutamaks seeläbi sotsiaalselt efektiivset tootmismahtu. 2) Pigou subsiidium on lisamakse välismõju tekitajale saavutamaks negatiivse välismõju minimeerimist või positiivse välismõju stimuleerimiseks. Konkurentsitõrked. Konkurentsitõrkeid tekitavad nt tehnoloogiline eelis, asukohast tulenev eelis, mastaabiefekt, tooraine erinev kättesaadavus, litsentsid ja patendid. Inforõrked. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu. Info on arvestatav kui avalik kaup. Turgude puudulikkus.
Ameerikasse ligi 5 miljonit uut töökohta. Sellega peaks ka USA vabanema sõltuvusest teistest riikidest. 5)Uued töökohad läbi üleriigilise infrastruktuuride uunedamiste. Uute sildade, kiirteede, sadamate, õhu- ja rongisüsteemide ehitamine tooks palju uusi töökohti ning samuti kindlustab turvatunde. 6)Tehnoloogia ja inoovatsiooni arendamine. Selleläbi saaksid ameeriklased luua tipptasemel töökohti ja tooteid. 7)Väikefirmade toetamine. See tähendaks, et tulu kasvades ei tuleks lisamakse väikefirmadel ja alles alustanud firmadel. 8)Töötajatele paremad palga väljavaated, tervisekindlustus ning samuti pensionikindlustus. Samuti lubab ta tõsta miinimum palka ja tagab ka selle, et see aasta- aastalt tõuseks. Samuti toetab ta töötajate õiguste eest seismist, et ära hoida töötajate väljaastumisi. 9)Kaitsta koduomanike hüpoteegi pettuste eest. 10)Pöörab tähelepanu krediitkaardi pettustele ning teha kõik vajaliku selleks, et inimesed
konkreetselt subjektilt (nt rahvusvaheliselt valuutafondilt või kommertspangalt). Valitsusepoolne laenamine põhjustab riigivõla. 49. Raha mõiste ja funktsioonid. Raha on vara, mida kaupade ja teenuste ostmisel üldiselt aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Raha funktsioonid: vahetusvahend; väärtusmõõt; maksevahend; akumulatsioonivahend (vara kogumise ja säilitamise vahend). 50. Intress. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. 51. Kommertspankade süsteem ja raha multiplikaator. Kommertspankade peamiseks majanduslikuks funktsiooniks on hoiuste (deposiitide) vastuvõtmine ja laenude andmine. Kommertspangad tegutsevad kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest
2. Buhharin tööstust tuleb arendada tööstuse enda vahenditega, st. alguses rajada kergetööstus, sealt saadud vahenditega tõsta rasketööstus vajalikule tasemele Stalin toetas tegelikkuses Trotski programmi. Esimene viisaastak 1928 oktoobris, plaan ise valmis 1929 aasta kevadeks. Alguse ajal jäi Venemaa USAst maha 50 aastaga. Viisaastaku sisu, plaan nägi ette, et Agrupp tootmisvahendite tootmine peab ületama Bgrupi tarbekaupade tootmist. Hakati kehtestama lisamakse, kuna ei jätkunud rahalisi vahendeid. 1. Maks eraettevõtjatele 2. Erakorraline maks üksiktalupoegadele 3. Riigilaenu kampaaniad Viisaastaku tulemusi ei teata, sest 1929 likvideeriti Statistika Peavalitsus. 1930 salastati kõik 5aastakut puudutavad materjalid. Ametlikult teatati, et viisaastak täideti 4 aasta ja 3 kuuga. 1933 teine 5aastak, kuni 1937, lähtus esialgu esimese 5aastaku võltsitud tulemustest, kuid 1934 parteikongressil viidi need ülesanded rohkem tegelikkusega vastavusse
4.Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik 5.Ei otsi turult tasakaalu, vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust tootjate huvides turgu stabiliseerida 6.Ei taga oma liikmetel tooraine kokkuostu 7.Diferetseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi ja tekitab ebastabiilsust. 8.Kasum jaotatakse aktsionäride vahel, vastavalt aktsiate arvule. 9.Ostja müük on terviklik tehing,mingeid lisamakse tooraine tootjatele või klientidele ei tehta. 10.Äritegevus on avalik ja üldine,klientuur piiramatu. 11.Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahju kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses. 12.Aktsionäride häälte arv proportsionaalne aktsiate arvule, aktsiate kontrollpakk on otsuste vastuvõtmisel määrab 13.Võim kuulub aktsionäridele,kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte. 14.Esiplaanid aktsionäride rahalised huvid 15
Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on: diskontomäär; kohustuslik reservinõue; avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele: Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad
—raudteeseadus —raudtee tehnokasutuseeskiri koos tegevust reguleerivate lisadega 30. Mis eristab kaubaveo põhiteenused lisateenustest? Nimeta mõlemast kolm teenuse liiki ja seleta nende olemust. põhiteenused tulenevad rahvusvahelistest veotingimustest ja rahvusvahelistest majandustingimustest. Lisateenused on tellitavad sõltuvalt kliendi vajadustest. Põhiteenused: vaguni ja jaamateede kasutamine; konteineri kasutamine; vaguni pesu Lisateenused: kütusehinna lisamakse; deklareerimine; vedude planeerimisega seonduvad teenused rahvusvahelisel veol 31. Millest sõltub raudteevedudel veoaeg? Millal algab ja lõpeb veoaeg raudteel? Veoaeg sõltub rongi tüübist, mille kooseisus vagunid liiguvad. Veoaeg algab kui rongi koosseis on lähtejaamast väljunud. Veoaeg loetakse lõppenuks kui kaup on saabunud sihtjaama õigel ajal ning vedaja on teavitanud saajat selle saabumisest ning selle kättesaamise võimalustest. 32
huvidele, teeb vajadusel eelistusi ja tekitab ebastabiilsust. 8. Tulud (kasum) jaotatakse 8. Kasum jaotatakse aktsionäride vahel proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt vastavalt aktsiate arvule. liikmete poolt osutatud (kasutatud) teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud 9. Ost ja müük on terviklik tehing, äritehingust, sellele lisanduvad hiljem mingeid lisamakse tooraine tootjatele või tagasi- ja juurdemaksed ning muud klientidele ei tehta. omahinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus suunatud esmalt liikmetele, 10. Äritegevus on avalik ja üldine, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientuur piiramatu. klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt 11. Investeeringud kasseeritakse ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride ulatuses
Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), Saksa ordu. 2. Talurahva õiguslik seisund võõrvõimu esimesel sajandil. Talurahva õiguslik seisund oli esialgu hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu
kolme motiiviga: · Tehingumotiiv ehk soov omada raha, etteostada igapäevaseid kindlaid tehinguid · Ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematutaks juhtudeks · Spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäärk tulevikus peaks tõusma. Keynesliku vaatenurga kohaselt sõltub raha nõutav kogus otseselt tulutasemest(Y) ja hinnatasemest(P) ja pöördvõrdeliselt intressimäärast. Intressimääramõjurid Intresson lisamakse, mida laenuvõtjad maksvad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgses laenusummas. Vastavalt klassikalisele teooriale on intressimäär määratud ühelt poolt investeeringute nõudlusega(Df) ja teiselt poolt säästude taseme ehk leanude pakkumisega (Sf). Mida kõrgem on intressimäär, seda vähem soovivad ettevõtted laenata. Erinevalt klassikalisest vaatenurgast lähtub Keynesi mudel eeldusestm et rahapakkumine
-14. sajandil, mil võimu said kuningad. Selle parimaks näiteks oli Avignoni vangipõlv, kus paavst oli sunnitud elama Prantsusmaal vastavalt kuningate võimule. Vaimulikuvõimu nõrgenemise põhjused olid: · Tekkisi tugeva keskvõimuga rahvusriigid, kes ei vajanud paavsti. · Ilmaliku hariduse levik. · Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist. · Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist.
Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: 1. tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; 2. ettevaatusmotiiv ehk soov omada raha ettenägematuteks juhtumisteks; 3. spekuratsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär tulevikus tõusma peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. · Ekspansiivse rahanduspoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust.
Laupäev + 25 % (Läti, Leedu) Dokumendi tagastus + 20 EEK / saadetis + 0,69 EEK / kg (aluseks võetakse saadetise arvestuslik Hoonesisene kanne kaal) Collection request + 93.88 EEK / saadetis (v.a Eesti) Ohtlikud kaubad + 10 % Diislikütuse hinnatõusu määr Eesti Statoili tanklates (keskmine diislikütuse jaehind veoteenuse osutamisele Kütusehinna lisamakse 9.05.2010 eelnenudTransport kuul võrrelduna ETV0120 diislikütuse baashinnaga52 13,05 EEK/L) korrutatuna koefitsendiga 0.35 26 Ekspedeerimine 9.05.2010 Transport ETV0120 53 "Freight Forwarding and Logistic Services" means services of
Üürisektori marginaliseerumine Eluasemekulude kasv Sotsiaalse tõrjutuse kasv Ida-Euroopa Avalike eluruumide erastamine (Osaliselt) denatsionaliseerimine – elamispindade tagastamine omanikele. Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased) Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom:
annaabi.ee 
