Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arend...
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming.............................................................................................................................
Asukoht Müncheni vapp Müncheni lipp Peamised vaatamisväärsused Münchenis on palju muuseumeid. Haidhauseni linnajaos asub Deutches Muuseum, mis on arvatavasti suurim tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis). Frauenkirche Alter Peter (Püha Peetruse kirik) Peamised vaatamisväärsused Üks kuulsamaid ehitisi Münchenis on Neues Rathaus (Uus Raekoda). 19. sajandi lõpus rajatud gooti stiilis raekoda ja selle
Turism Tallinnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1.Pirital asub rand on ideaalne suplemiseks, samuti võib jälgida Pirita jõe ürgorgu. 2.Linnas on palju vaatamisväärsusi, neist eteimad Vanalinn, mis samuti kuulub Unesco maailmapärandi nimekirjas, samuti on see üks kõige parem säilinud vanalinnadest põhjamaades ulatudes 11. sajandisse. Kadrioru külastades saab aga näha hilisema, tsaariaegse arhitektuuri ja uhkuse. 3. Kultuuriliste vaatamisväärtuse hulka kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Tallinna sünagoog, Vabaduse väljak ning Eesti Arhitektuurimuuseum. 4. Tallinnas on peaaegu üle kogu kesk- ja vanalinna tasuta Wi-Fi, igalepoole saab liikuda bussidega ning trammide, trollidega. Samuti on palju kohvikuid, resrorane ja ka kõiksuguste esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külas...
Turism Tallinnas Tallinn on turistile vägagi sobiv külastuspaik siia on lihtne saada nii maad mööda, mereteed mööda kui ka lennukiga. Linnas on turistil lihtne liikuda, sest sadam ja lennujaam paiknevad suhteliselt kesklinnas ning külastaja saab sõita soovitud kohta ühistranspordi või taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu...
hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torn tänapäeval Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastalTallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org Anna-Maria Korotajeva Regina Lahe
Väljakut kroonivad kolm C. L. Engeli 1822 1852 rajatud arhitektuurimälestist: Toomkirik, Parlamendihoone ja Helsingi Ülikool. Toomkirik on läbi aastate olnud Helsingi enimpildistatud objekt ja saanud ka Helsingi sümboliks. Aastal 2002 tähistas Toomkirik 200. tähtpäeva. Unionikatul leiame veel ühe arhitekt Engeli pärli Ülikooli Raamatukogu. Vanim kivist hoone Helsingis on Sederholmi Maja (S. Berner, 1757), mis asub väljaku kaguosas.Helsingi Linnamuuseum asub Sofiankatul Helsingi muuseumide tänaval. 5 Seurasaari Seurasaari on populaarne vaba aja veetmise koht Helsingi kesklinnast 15 minutilise bussisõidu kaugusel. Siinne Vabaõhumuuseum annab suurepärase ülevaate traditsioonilisest Soome maaelust. Eksponeeritavad puumajad esindavad nii ida kui lääne mõju 18. 20. sajandi Soome ehitustraditsioonidele. Suvel korraldatakse siin mitmeid folklooriüritusi, käsitöölaatasid, näituseid, workshope jne
Ta muutub saareks ainult tõusulaine ajal. See on üks kõige külastatavamaid kohti Prantsusmaal (umbes 3,000,000 külastajat igal aastal). Saar on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. St Malo Sadamalinn Prantsusmaal, Bretagnes. Väga tuntud vaatamisväärsus ning on kuulus selle poolest, et oli kunagi piraatide sadam. Linn on ümbritsetud müüriga. Linnas asub arvukalt erinevaid turismiatraktsioone, nt loss, kus nüüd asub linnamuuseum, St.Vincenti katedraal, Corsaire'i labürint, Solidori torn ja Suur Akvaarium, kus elab üle 11 000 merelooma. La Pointe Du Raz Prantsusmaa maa lõpp Pointe du Raz on riigi kõige läänepoolsem koht. Pärast aastakümneid ülerahvastatust, said lõpuks rohelised piirkonnas võimu, mitmed ehitised rannaaladel lammutati ning piirkonnas taastati oma naturaalne looduslik olek. Monts d'Arrée - See piirkond on Bretagne kõige metsikum ja kõrgeim koht, kulmineerudes
Praegu ta töötab töökojas mis on igavese remondi olekus kuid ta tahab asendada selle uuema ja paremini valgustatuma vastu. Vabal ajal talle meeldib lugeda, kohtuda sõpradega, veeta aega oma lastega või korjata kivikesi mere ääres. Moldaavias pole merd ja see tundub siiamaani kunstnikule imalikuna. Näitused Osalemine ühisnäitustel: 1984 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel. Bendera, Moldaavia 1985 - Osaleja Noorte Kunstnike näitusel, Linnamuuseum. Tiraspol, Moldaavia 1984-1999 - Osavõtt vabariiklikest (Eesti) ja rahvusvahelistest näitustest (Venemaa, Prantsusmaa) 1990 - Sügisnäitus. Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1994 - Rühmitus "Oko". Galerii "Art Maiden". Tallinn, Eesti 1996 - Moldaavia kunstnike näitus Eestis. Mustpeade Vennaskonna hoone. Tallinn, Eesti 1998 - Grupinäitus, 6 tööd, "Galerie Cymaise". Arles, Prantsusmaa 1998 - Grupinäitus, 7 tööd, "Galerie JP. Carron - Art. Fouille". Lyon, Phrantsusmaa
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kaevats, Ü. 1996. Eesti Entsüklopeedia 9. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Puhvel, H. 2000. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: Eesti Raamat 3. Cederberg, A.R. 2001. Eesti biograafiline leksikon. Saku: AS Rebellis 4. Linnamuuseum... 2007. Linnamuuseum A. H. Tammsaare majamuuseum. http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/index.php . 12.03.2007 5. Untitled... 2007. Untitled Document http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html . 13.03.2007
Surematuna vaske valatud sõjamees valvabki Tallinna linna ja tema kodanike üle. 1944. aasta märtsipommitamises sai Vana Toomas tabamuse. Põlenud tuulelipu järgi taastatud uus Vana Toomas püstitati torni 1952. aastal. 1996. aastal renoveeriti ja pandi torni seisma kolmas Vana Toomas. Algupärane tuulelipp on linnarahvale ja turistidele vaatamiseks välja pandud Raekoja ruumides ning 1952. aastal püstitatud Vana Toomase koduks on Tallinna Linnamuuseum. 25. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Tallinna tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, milles põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Praegu on praktiliselt kogu selleaegne tänavavõrk säilinud. 26
maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina. Valge daam Linnamuuseumi majas Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju. Kirjelduse kohaselt hingas õhukeses poolläbipaistvas kleidis valge daam ühele muuseumitöötajale kuklasse ning puudutas teda külma käega, ebamaist naist kohtas seal ka Moskvast tulnud kontrollija nõukogude ajal. Miilitski ei tahtnud selles majas kõlavate häälte tõttu seal öövalves olla. Maja all kunagises soolakeldris asub kaev, kus legendi põhjal on toimunud midagi verist
ka oma paekivi tootmise poolest. 19.sajandil oli Lasnamäe linlaste küllaltki populaarne väljasõidukoht. Paneelmajade ehitus 1913. aastal koostas kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen Tallinna planeerimiskava. Selle järgi pidi Lasnamäe piirkonnas tekkima Ida eeslinn, milles oli ette nähtud viie- ja üheksakorruseliste korterelamud jõukamatele kodanikele. Linnaossa pidid tulema Ooperi väljak koos uhke ooperiteatriga, Muuseumi väljak, mille ääres pidi olema ka linnamuuseum. Kolmanda väljakuna kavatseti rajada Lasnamäe väljak koos elegantse Idavaksaliga. Uhked plaanid jäid kõigest plaanideks, sest algas I maailmasõda. Reaalselt alustati suurelamute ehitust 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamurajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad. Käsitletud alal, Lasnamäe VIII mikrorajoonis e Katleris kehtestati detailplaneering 1980. aastate keskpaigas. Selle järgi hoonestati ala valdavalt 1980ndate lõpuks.
uuringuid tegema. Laiema ajaloolaste ringi ees tõstatati Läti ja Eesti linnade (sealhulgas eriti Tallinna) arheoloogilise uurimise vajadus 1951. aastal toimunud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Materiaalse Kultuuri Ajaloo Instituudi pleenumil. Tõuke selleks andsid mitmed läänes avaldatud uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12. sajandist pärinevat prillspiraalpeaga nõela, kitsateralist nuga, poolikut käevõru ning mõnda keraamikakatket võib käsitleda juhuleidudena
referaat «Püstolid» Tartu 2012 Püstol on kompaktne peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale rats...
aga rahvusparke seal ei leidu. Kaitsealasid on kokku 14, siia toon vaid mõned: Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala, Anne looduskaitseala, Konguta looduskaitseala, Pangodi maastikukaitseala ja Pähklisaare maastikukaitseala. (viide 3) 18. Vaatamisväärsused Tartumaal asuvad mitmed erinevad muuseumid, mis on turistide meelaspaiku. Näiteks põllumajandusmuuseum, rahva muuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mitmed koduloomuuseumid jpm. Huvitavat leidub veel Peipsi ääres vanausuliste külas, mis meenutavad väga Venemaa ridakülasid. Ühel tänaval on mitmed kirikuid, palvekojad, kalmistud jms. Mis on veel imepärasem on Alatskivi loss. See on üleni valge ja mitmete tornidega ning erineb väga tavalistest Eesti mõisatest. Kuid see loss ongi valminud ühe prantsuse lossi väiksema koopiana, sest selle omanikule meeldis oma loss Prantsusmaal nii väga, et lasi sellise rajada ka Eestisse
Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga. Kadrioru merepoolsel küljel asus omal ajal saun, mis pole säilinud, kuid mille maketti saab näha Peeter I majakeses. Hiljem sai saunast Tallinna loomaaia kontor." Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii madalad, et leilisoe sees püsiks, ja pikemad inimesed lõid kogu aeg pea ära, kui hooga direktori kabinetist või raamatupidamisest lahkusid. Tallinna linnamuuseum lasi selle hiljem palkhaaval lahti võtta. Kadrioru pargis kasvasid algselt hobukastanid, õunapuud, kirsid, karusmarja- ja sõstrapõõsad, juurviljad ja lilled ning keskaegne tammesalu. Parteris kasvanud elupuud olid teritatud pliiatsi kujulised ning meenutasid Vana-Egiptuse obeliske, mis olid ehitatud päikesejumala Ra auks. Pargis asub ka kuninglik tamm, mille istutas 1929. aastal Tallinna külastanud, kuid Kadrioru lossis ööbimisest keeldunud Rootsi kuningas Gustav V. Kuni 18.
Geograafia 10.klass KUUBA Referaat Tartu 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, ...
Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri jaRootsi bastioni kasematikäikudega. · Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teestpõhja pool. Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
Islandi mõjuvõimsaimastele ja tähtsaimatele isikutele.Üheks asukaks oli Snorri Sturlusson, Edda autor. Hafnarfördur, Reykjaviki naaber lõunast, ei ole uppunud pealinna äärelinnadesse ja on suutnud säilitada oma iseseisvuse.Kesklinn asub kauni loodusliku sadama kõrval, mis tegi sellest ahvatleva paiga kaupmeestele Põhja- Saksamaalt Hansalinnade kaubanduse aegadel.Sadama ääres asub nüüd Sjominjasafn Islands, Islandi Meremuuseum.Kohe selle kõrval asub Byggdasafn Hafnarfjardar, Linnamuuseum, kus hoiustatakse kultuurilisi ja ajaloolisi järeletehtud esemeid.Need 2 hoonet ja romantiline A.Hanseni Restoran moodustavad 19.sajandi majadest efektse koosmõju.Hafnarnorg on artistiline ja kuluturiline keskus, mida tihti kasutatakse näitusteks. Mingil hetkel peaksid linnakülastajad tegema sõidu ümber Hellisgerdi laava pargi,ümber rohelise pinna veidral laava maa-alal, mida võib kergesti etekujutada haldjate ja trollide koduna.Hafnarfjördurile meeldib ennast
Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus 1864. aastal likvideeriti, anti torn Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet (tänapäeval on seal ka Tallinna Hambapolikliinik) ehitama, müüdi torn selle ehitise rahastamiseks ära. Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Paks Margareeta on Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud torn Tallinnas Pika tänava otsas. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Suure Rannavärava eelvärava kolmanda uuendamise käigus 15181529. Praeguse nime sai torn 1842. aastal, enne seda nimetati lihtsalt "uueks torniks"
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
• Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused: • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond • Arheoloogiakogude osakond • Keskaja keskus • Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum, Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum • Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile. • Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud • Ülesanded: hoiustamine, kataloogimine, eksponeerimine
Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahv...
restaureerimistööde ootel suletud). Neitsitorn rekonstrueeriti kohvikuks, Lühikese jala väravatorn aga vanamuusika keskuseks. Keskaegses Raevanglas on pärast restaureerimist leidnud koha Raemuuseum ja fotonäitused. Hellemani tornis ning sellega külgnevatel linnamüüri kaitsekäikudel korraldatakse aga suviti kunstinäitusi. Uued funktsioonid on leidnud ka paljud keskaegsed elamud: Vene 17 paikneb pärast korrastamist Linnamuuseum, Lai 23 kohandati Linnateatriks, Raekoja plats 18 Matkamajaks ning Vanaturg 6 peale restaureerimist restoraniks Gnoom. Seda loetelu võiks jätkata. Viimased poliitilised ja ideoloogilised tõkked kadusid Tallinna vanalinnaga seonduvalt 1980ndate aastate lõpul ja 1990ndate algul pärast nõukogude ülemvõimu kokkuvarisemist ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis sai võtta taas kasutusele linna ajaloolise vapi ja lipu, samuti ennistada
Eesti lauljad Dave Benton ja Tanel Padar saavutasid Kopenhaagenis 46. Eurovision'i 12. mai lauluvõistlusel lauluga „Everybody” esikoha. 31. mai Tartus avati Jaan Tõnissoni mälestussammas. 2. juuli Haridusministeerium hakkas tegutsema Tartus. Eestit tabanud keeristormid ja äikesehood nõudsid kaks inimelu ning laastasid 16.–17. juuli kümnete hektarite kaupa metsi; eriti räsis torm Lääne-Virumaad. Tartu Linnamuuseum avas külastajatele uksed Narva maanteel uutes ruumides. Kuu aega hiljem, 1. oktoobril, said Tartus Rüütli tänaval kunagises postimajas uued 31. august ruumid ka Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. Avati ka Tartu veekeskus (Aura Keskus). Maailma vapustasid New Yorki ja Washingtoni tabanud terrorirünnakud. Eestis 11. avaldati kaastunnet leinalippude, leinaseisaku ning Tallinna Püha Vaimu kirikus september
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
