4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal) - nelinurkne siseõu 3. Korraldati pidulikke õhtusööle (sümpoosionid), et rahvast
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus
tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi ja viinamarjaistandused. Riietuti ühe või kahe üle keha heidetud riidetükikestega, pükse ei kantud, jalatsiteks oli sandaalid. Toiduks oli rohkelt puu ja köögiviljad, sealhulgas eriti küüslauk ja kala. Liha söödi ainult siis, kui jumalatele ohvreid toodi
Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa käsitöölistest elas oma perega tõõkoja või poe peal. Ajapikku hakati majadele tegemarohkem aknaid. Kõige sagedamini ehitati majad puusõrestikule. Vahed, mis seinapalkide vahele jäid,
Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati Tsikuraat astmik püramiid, mille tipus paiknes pühamu. Sumeri ühiskonnakihid: Kuningad Juhtis sõjaväge, peeti maapeal jumala aseikuks. Preestrid Kandsid hoolt, et kohustused jumalate vastu täidetud saaksid, juhtisid suurt templi majandust. Ülikud Kuulusid uhked linnamajad, suured põllud, loomakarjad. Vabad talupojad Harisid põlde ise, kanalites tööl, sõjas abis, pidid saagist templile tasuma. Käsitöölised, kaupmehed Omal käel tegutsesid, osa templi heaks oma varast. Sõltlased töötasid kuninga, ülikute heaks, said töö eest päevatasu, oma maavaldusi polnud. Orjad Vähesel määral.
langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või Bütsants väliseks hiilguseks, toretsemiseks. hõbepuu, tüve ümber väänlevad kuni 5. saj. Priiskav aiakunst, kus olid kuld- ja maod, voolamas vein. Puudub hõbepuud tehislisanditega, intiimsus, tegelik tundeelu.
aastal. Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus rajatav raekoda. ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal. Projekti leidmiseks korraldati
aastal. Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus "city" asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja
täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud
· Türannia hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna kaitsesid müürid ja tänavad olid kitsad. Linnamajad olid enamasti paarikorruselised ja põletamata tellisest. · Riietus ja toit riideks oli üks riidetükk, mis oli heidetud üle keha nt kitoon. Pükse nad ei kandnud ja jalatsiteks olid sandaalid. Toiduks oli palju puu ja köögivilju, kala. Seda söödi värskelt, soolatult, kuivatatult. Liha söödi harva. Kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati ka juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein.
Ehitati palladio palazzosid.leiutati persfektiiv. Maalikunstis hakata maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks, modellidena kasutati tavalisi inimesi, hakati kujutama inimesi reaalsemana ja emotsioone. Pühapiltidel hakati maa peal kujutama varju. Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite. Firenze palazzo Hullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim on Medicide palazzo , korrused on eraldatud ribaga. Toomkirik- Brunellesci ehitas hiiglasliku kupli 45, 52m. Pani gooti roided ja ehitas sinna vahele. Kuplil on kaks kihti, mille vahel saab kõndida. Kõik on hästi kitsas. Kiriku fassaadi on neogooti, kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga
Laua ääres oli täis suuga rääkimine keelatud. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Noaga hammaste torkimine oli keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Külaliste laua äärde paiguta. LINNADE TEKKIMINE Koos Lääne-Roomaga langesid ka vana-aja linnad. Osa neist purustati, osa hääbusid ise. Elanikud siirdusid maale, tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad rohtusid. Üksnes mõningail Vahemereäärsetel linnadel õnnestus püsima jääda, kuid ka nende rikkus ja suurus vähenesid. Naturaalmajandus ei soosinud kaubavahetus ning seega polnud tarvis ka linnu kaubavahetuskohti. IX sajandil, kui feodaalkord oli juba kindlustunud, hakkas Euroopas majandus arenema. Leiti kohti, kust kaevandada rauamaaki ning see tingis põllutööriistade puidust osade asendamist metallist osadega
tähtis kohalik turismiobjekt. Elumajad Väga rikaste linnakodanike kõrval sai oluliseks üha suurenev keskklass. Kuna populatsioon üha kasvas ja linnadesse kogunes järjest enam rahvast sai hinnatuimaks elemendiks ja rikkuse näitajaks ruumi suurus. Oluliselt polnud kujunduses midagi muutunud: keskel suur aatrium, millest lähtusid väiksemad ruumid. Üha populaarsemaks sai oma majade ehitamine äärelinna ja maapiirkondadesse. Vanemad linnamajad muudeti korterelamuteks. Ülikute elupaigad Augustus ei ehitanud endale veel suurt lossi, vaid jäi elama ülikuvillasse. Keisrilosse ehitati peale Augustust. Riigi keskuseks kujunes ajapikku Roomas Palatinuse mägi, kus asus Augustuse villa ja hilisemad keisrilossid. Esimese sajandi keskpaigas (arvatavasti 64-68 a. m. a. j.) ehitas keiser Nero Kuldlossi (Domus Aurea), mille ehitamiseks kasutas Nero ruumi, mis tekkis linnapõlengu tagajärjel (aastal 64) kui
Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Tartu ülikooli peahoone Stenbocki maja Toompeal
(Ibid.) Suur liin on öko- ja loodusturism, mis aitaks seni linna arengutest maha jäänud kaugemad maapiirkonnad jalule. Puutumatu looduse ja isegi naturaalse taluelu nautimise sihtturg on ennekõike ülilinnastunud Kesk-Euroopa. (Ibid.) 9 Pärnumaa eluruumis toimub hajumine eeslinnadesse ja kaugemale maakonda, mis viib pärnakad kortermajadest minema. Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul. Pärnu kesklinnas kui ka rannikul ja jõekallastel on kasvav oht rikkuda keskkonda sobimatute ehitiste ja mitmesuguste meelelahutusprojektidega. Tihenev keskkond kasvatab konfliktide hulka kohalikku päritolu ja uute pärnakate, ravi- ja lõbuturistide vahele. Pärnusse tullakse ju paljuski meeldiva linnakeskkonna pärast,
Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Konstantinoopolist sai kultuurikeskus rüütli- ja linnakultuur Aeglane urbaniseerumine Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur kultuuriga Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud,
Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad. Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid
ELUOLU JA PEREKOND Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandus- liku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui akropolil paiknes jumalate templeid, tegelik linnasüda oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Linnamajad olid tavaliselt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väi- ke nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristo- kraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel.
W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C. Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned, mida iseloomustasid massiivne terviklikkus, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus.
Niipea kui neis olid tekkinud kommuunid, kandsid nad hoolt selle eest, et väljakud, raekojad, paleed ja katedraalid oleksid kõik ehitatud ühtses 50 stiilis. Alates 12.sajandist kujunes Itaalia linnade sõltumatuse omalaadseks sümboliks raekoda. Tol ajal oli see tavaliselt kompaktne, paksude seinte ja kitsaste ümarkaarseye akendega hoone, mida kroonis nelinurkse põhiplaaniga torn. Linnamajad olid enamasti 2- korruselised kivist või tellistest ehitatud hooned, mille fassaadi alumisel korrusel oli võimas ümarkaarne avaus. Kõrgemad, 3-4 korruselised elumajad (Firenzes, Sienas jm) olid siledate, peaaegu liigendamata seintega. Omapärased on nn. tornlinnuse tüüpi elumajad, mida San Gimigniano linnas on tänaseni säilinud tervelt 13 tükki (oli 56). Need ruudukujulise põhiplaaniga kõrged 4-7 korruselised ühepereelamud täitsid vajadusel ka kaitseülesandeid.
moraalile, arvati. Ent Le Corbusier põlastas aedlinnade-entusiaste ja väitis, et aiatöö on töölistele ainult koormaks, see deformeerib keha ja tekitab reumatismi ja illusioone. samas pooldas ta looduse toomist linna. Tema lahendus oli hoopis suurejoonelisem: Kaasaegne Linn - La Ville Contemporaine (1922). Betoonist suurte akendega kõrghooned võimaldaksid puhast õhku ja päikest kõigile. Nad mahutaksid ka tohutult rohkem rahvast kui konventsionaalsed linnamajad. Seetõttu jääks vabaks palju maad ja majad võiksid asuda hõredalt kaunil parkmaastikul või isegi keset põlde ja karjamaid. Kuna majad on ehitatud sammastele, siis jääb ka nende all ruum vabaks. Majade katused on lamedad ja sinna on rajatud aiad. Seal asuvad solaariumid, basseinid, spordiplatsid... Liigeldakse kaasaegses linnas muidugi autodega, selleks on ehitatud laiad kiirteed läbi linna. Villa Savoye, Poissy. Üks iseloomulikumaid näiteid sellest, kuidas Corbusier ühendab
romantilises laadis (vasakul). Palju on seesuguseid elamuid Tammelinnas, kus neid võib leida nii krohvituna kui laudisega viimistletuna. Nõmmel, mis oli toona eraldi linn, olid mõnevõrra leebemad tuletõrje-eeskirjad kui Tallinnas ja siin ei nõutud kahekorruselisesse kortermajja tingimata kivitrepikoda (paremal). Linnadesse ilmub sel ajal, 1920.1930. aastail, ka sotsiaalehitus ehk nn. linnamajad (Joonis 1.25), linn rajab vaestele või tulekahjus kodu kaotanud inimestele sotsiaalkorterid, sageli eelistati sel puhul just puitehitust kui odavamat, niisuguseid tolle aja sotsiaalmaju 31 on järel näiteks Võrus ja Tartus. Tallinnas olid sellised sotsiaalelamispinnad Sitsi ja Keava tänaval asunud nn. linnabarakkides, mis on hävinud. Linn võis lisaks materiaalselt
annaabi.ee 
