1918. aastal astus Hurstsov VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus ja Parteitööl.Komsomolisuunamisega saadeti Hrustsov õppima Moskvasse Tööstusakadeemiasse, kus valiti Tööstusakadeemia parteikomitee sekretäriks. Akadeemia lõpetas ta 1929. aastal.1931. aasta jaanuarist oli Hrustsov ÜK(b)P Moskva linna Baumani rajoonikomitee ja seejärel Krasnopresnenski rajoonikomitee sekretär. 19321934 töötas ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜKP Moskva Linnakomitee 2. sekretärina.ÜKP XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜKP KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜKP Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks.1935 1938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. Tegevus NLKP kk peasekrätärina 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta
Samal aastal alustas õpinguid Petrozavodski Riiklikus Ülikoolis Lõpetas NLKP KK Kõrgema Partei kooli Poliitlise karjääri algus 1938-39 → Üleliidulise Komminustliku Noorsooühingu Jaroslavi Oblastikomitee esimene sekretär 1940-44 → Karjala LKNÜ esimene sekretär II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu II maailmasõja ajal tegutses Andropov Karjala partisaniliikumises 1944-1947 → Karjala KP Petrozavodski linnakomitee II sekretär 1947-1951 → Karjala KP KK II sekretär 1951-1953 → NLKP KK vastutav töötaja 1953-1957 → NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik Ungaris 1957-1962 → NLKP KK osakonnajuhataja 1961-1984 → NLKP KK liige 1962-1967 → NLKP KK sekretär 1967-1973 → NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat 1973-1984 → NLKP KK Poliitbüroo liige 1967-1982 → NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) esimees 1982 → NLKP KK sekretär
aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23
NSV Liidu Ülemnõukogu Krasnopresnenski Presiidiumi esimees rajoonikomitee sekretär Moldaavia KP KK I Moskva sekretär linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretär Kasahstani KP KK II ja I sekretär KK Poliitbüroo liige Ukraina NSV NLKP KK sekretär Ministrite Nõukogu esimees NSV Liidu ÜN
asfaldiga. 3. aprillil 1985, pärast Mihhail Gorbatšovi võimuletulekut tehti Jeltsinile ettepanek asuda juhatama NLKP Keskkomitee ehitusosakonda. 12. aprillil asus ta sellel ametikohal tööle. NLKP Keskkomitee juunipleenumil 1985 valiti ta NLKP keskkomitee ehitussekretäriks. 22. detsembril 1985 tegi Mihhail Gorbatšov Jeltsinile ettepaneku hakata Viktor Grišini asemel Moskva parteijuhiks. 24. detsembril 1985 vabastas NLKP Moskva Linnakomitee pleenum, millel võttis sõna Mihhail Gorbatšov, Viktor Grišini tema kohalt "omal soovil ja seoses pensionile minekuga" ning valis ühehäälselt Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. 18. veebruaril 1986 valiti Jeltsin NLKP Keskkomitee pleenumil NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks ning jäi sellele kohale 1988. aasta kevadeni. Pärast Poliitbüroo liikmekandidaatide seast väljaarvamist jäi ta NLKP Keskkomitee liikmeks.
Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konkurendid.
kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu. Ta hakkas rahvale meeldima, sest ta toetas rahvast. Riskis, et inimesed saaksid paremat elu. Näiteks lubas üliõpilastele anda elamispinna, kui nad ise seda oma kätega ehitavad. Ta suhtles vabalt rahvaga ja neile see meeldis. 1987. aastal võeti Jeltsin parteijuhi ametist maha, sest ta oli kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatsovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest. 3 Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina
Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952. a ja tegi seejärel karjääri kommunistlikus parteis. Oli 1955–1961 ELKNÜ KK I sekretärina siinse komsomoliorganisatsiooni juht ning tegutses 1961–1971 EKP Tallinna linnakomitee I sekretärina. Seejärel suunati EKP KKsse, kus töötas 1971– 1980 EKP KK sekretärina ideoloogia alal, olles kohaliku parteiliidri Johannes Käbini üks lähemaid usaldusaluseid ja võimalikke järeltulijaid tema ametis. Karl Vaino tõusmise järel EKP KK I sekretäriks lahkus Väljas 1980. a parteitöölt ja Moskva suunas ta diplomaatilisele tööle. Oli 1980–1988 NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas. Kui venemeelne ja eestlaste hulgas ebapopulaarne Karl Vaino 1988
KGB poolt olid lahti lasted paljastavad lood Romanovi ja Grisini kohta. Ilmusid ajakirjanduses (Ermitaazi serviiside kasutamine Romanovi tütre pulmas jne). Gromõko ja KGB tollase ülema Viktor Tsebrikovi hääl olid kõige kaalukamad, mis kallutasid hääletamise Gorbatsovi kasuks. Mihhail Gorbatsov on sündinud 2. märtsil 1931. aastal Stavropoli krais. 1950 läks Moskva ülikooli õigusteadust õppima. Lõpetas 1955. Alates 1952. a NLKP liige. Tegi kiiret karjääri. 1966.a. Stavropoli linnakomitee 1. sekretär, 1970 kraikomitee 1. sekretär. Hiljem töötas NLKP KK põllumajandusosakonna juhatajana, 49-aastaselt sai Poliitbüroo liikmeks. Gorbatsovil oli Andropovi soosing. 11. märtsil 1985 sai Gorbatsov NLKP KK peasekretäriks. Oli 54-aastane. Gorbatsovi võimulolekut võib jagada etappideks: 1. 1985 märts 1986 dets Sisseelamise aeg 2. 1987 1988 sügis Süsteemi kõigutamine 3. 1988 sügis 1989 talv Tagasipöördumine 4. 1989 talv 1991 aug/dets Impeeriumi kaitsmine 1
Parteitööd alustas Hrustsov 1925. a., asudes tööle Donetski Petrovsko-Marijinski rajooni partei rajoonisekretärikssekretäriks. Eduka rajoonisekretärina jäi ta silma ühele Stalini lähimatest kaastöölistest Lazar Kaganovitsile (sel ajal Ukraina KP KK I sekretär), kes edutas Hrustsovi ning kutsus ta lõpuks endaga Moskvasse. 1931. a. asus ta parteitööle Moskvas, juhtides moskva metroo ehitust. Selle eest sai ta 1935. a. Lenini ordeni. Aastatel 1932 1934 töötas, ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜK(b)P MOskva Linnakomitee 2. sekretärina. ÜK(b)P XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜK(b)P KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks. 19351938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. 1938. aastal valiti Hrustsov Ukraina K(b)P 1. sekretäriks ning UK(b)P KK Poliitbüroo kandidaadiks, 1939. aastal UK(b)P KK Poliitbüroo liikmeks
olulistel teemael. NLKP KK Sekretäride surmad: Breznevi surmast tuli teade esialgu Õhtuelehte, mille peatoimetaja läks ähmi täis ning jooksis arhiivikappide juurde, et välja otsida Stalini surmapäeval ilmunud Õhtulehe, et teada mille järgi joonduda ja kuidas uudist serveerida. Kuna aga kõik tähtsad uudised pidid esmalt ilmuma EKP Keskkomitee häälekandjas Rahva Hääl, siis otsustati, et lihtlabane EKP linnakomitee häälekandjas antud tähtsat teadet avaldada ikkagi eitohi, nõnda ilmuski Õhtuleht ilma igasuguseta teateta ning raadiotest hakati pärastlõunal Brezhnevi surmateadet ette lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes. GLASTNOST:1987 kuulutas Gorbatšov välja glastnosti ehk avalikustamise.
ettepanekuid Eesti NSV põhiseaduse muutmise ja täiendamise kohta. Peale vaheaega astus esimesena kõnepulti Raimund Hagelberg. Ta oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia peasekretär. Ta ütles, et põhiseaduslik kord peab tagama demokraatlike ja suveräänsuste riikide liidu igakülgse arengu. Ta jõudis järeldusele, et arutusel olevadseaduseelnõud seda ei taga. Ta avaldas ka arvamust, et seaduseelnõusi on võimalik muuta, paremaks teha. Seejärel kõneles Tartu Linnakomitee esimene sekretär Tõnu Laak. Tema avaldas toetust põhiseaduse muudatuste hulgas. Tema arvas, et otsuse peaks tegema käesoleval istungijärgul. Edasi sai sõna uus saadik Edgar Savisaar. Ta tõi konkreetseid näiteid valijate hulgas tehtud uuringute tulemuste kohta. Välja tuli, et ligi pool venekeelsest elanikkonnast ei toeta seaduseelnõusid (47%). Edasi peatus E. Savisaar konkreetsemalt vaidlustel Eesti NSV põhiseaduse 74. Paragrahvi parandamise üle. See oligi terve istungjärgu
ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli- kalt kohalikud bolsevikud küüditamist ette valmistasid, näitab asjaolu, et Tallinna veo- baasis käis veel sama päeva õhtul kompartei Tallinna linnakomitee sekretär Okk kontrol- limas, kas antud korraldused on täidetud. Sama Okk oli teatavasti ka Nõukogude Liidu Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t. nurgale NKVD maja juurde, kus tulid peale venelased-tsekistid, ja siis suundus veomasinate kolonn Merepuiesteele "Punaarmee Maja" juurde. "Punaarmee Maja" oli küüditamise keskuseks Tallinnas. Sinna kogunesid 13. Juuni hilisõhtul Siseas-
1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. · Väljendused: · Osapooled: Poola(Dubcek), NSVL(Breznev) · Sündmused: Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tsehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest)
See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. 1968. nn Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale. Sotsialismileer kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungis NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega augustis Tsehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 165 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest), Tagandati mässulise kommunistliku
Linnaarheoloogia kuldajastu Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti samasugused nagu varem oli olnud. Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga korralikke kaevamisi, kuid kindlasti mitte igalpool. Enn-Arno Sillari EKP Tartu Linnakomitee I sekretär 1984-86 EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär 1986-89 EKP KK esimene sekretär 1990-91 NLKP KK Poliitbüroo liige 1990-91 Linnaarheoloogia 1990. aastatel Alguses esialgu jätkus päris kenasti, hakkasid toimuma linnaarheoloogide rahvusvahelised üritused, konverentsid ja igalpool anti välja publikatsioone. Keskaegsete linnade kujunemine ja linnaplaanid Lääne- ja Lõuna-Euroopa Rooma ajal olid linnas olemas, küsimus selles, kas mõningad linnad jäid ka püsima?
allorganisatsioon oli Eestimaa Kommunistlik Partei. ,,Riigi mastaabis kamandas keskkomitee büroo. Siis tuli ministrite nõukogu, siis oli tükk tühja maad, ja siis tuli Ülemnõukogu Presiidium kui nominaalne rahvaesindaja, kel tegelikult mingit võimu ei olnud. Kadriorg sai kõige viimasena teada, milline riigieelarve Ülemnõukokku kinnitamiseks läheb." " Indrek Toome, EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär (19781984), " [8]" Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid Eesti NSV territoorium 1940. aastal Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei
Kogunes vähemalt üks kord nädalas Olulisemad sotsiaalpoliitilised ja majandusotsused Direktiivid riigiorganitele Direktiivide täitmise kontroll Parteisisesed küsimused Keskkomitee Büroo (Presiidium) Kindlad liikmed: Keskkomitee I sekretär Keskkomitee II sekretär MN esimees ÜNP esimees Keskkomitee sekretärid (1-4) Tõenäolisemad liikmed kohtade olemasolul: Tallinna linnakomitee I sekretär Sõjaväe esindaja MN esimehe I asetäitja Keskkomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja Ametiühingute Nõukogu esimees Ülemnõukogu – Riigikogu/Parlament Konstitutsiooni järgi oli ülemnõukogu kõrgeimaks riigivõimuorganiks ja ainsaks seadusandlikuks organiks Ülemnõukogu Presiisium – Valitsus, Riigikogu juhatus, Presidendi institutsioon Konstitusiooni järgi oli ülemnõukogu presiidium (ÜNP) ülenõukogu alaliselt
inimest; vastuseks sellele tekkis metsavendlus. 14 juuni 1941 II SUURKÜÜDITAMINE Teine suurküüditamine, NSV Liidu kaugematesse piirkondadesse saadeti 20 702 inimest. 25 märts 1949 10. KES TA OLI JA MILLEGA SAI TUNTUKS NIKOLAI KAROTAMM oli Eesti poliitik (kommunist). Eestisse saabus N. Karotamm juulis 1940 ja töötas ajalehe Kommunist vastutava toimetajana juulist augustini 1940. Pärast juunipööret nimetati ta EK(b)P Tartumaa Linnakomitee I sekretäriks 1941. aastal. 1941. aasta augustis valiti ta EKP Keskkomitee II sekretäriks ning 1940–1951 oli EK(b)P Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee Büroo liige. Nikolai Karotamm viibis Teise maailmasõja ajal NSV Liidu tagalas 1941–1944, kus EKP Keskkomitee II sekretärina ja ka faktilise EK(b)P juhina (kuna EKP KK I sekretär Karl Säre ei evakueerunud Eestist koos nõukogude vägedega) ning oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4.
didaadid osalesid büroo töös hääleõigust Päris täpselt sellest põhimõttest kinni ei peetud. omamata. Büroo liikmeteks olid valitsusjuht Aastatel 194490 toimus kokku 16 kongressi, (Ministrite Nõukogu esimees), Ülemnõukogu kusjuures kõige rohkem (kokku kuus) leidis Presiidiumi esimees, EKP Tallinna neid aset 1950. aastatel. Hiljem kõrgeim Linnakomitee sekretär. Lisaks võis sellesse parteiline foorum enam nii sageli ei seltskonda kuuluda ka valitsusjuhi asetäitja, kogunenud: 1960. aastatel tuldi kokku kolmel, ametiühingute esimees, keskkomitee par 1970. ja 1980. aastatel aga kahel korral. EKP teiorganisatsioonilise töö osakonna juhataja, viimane, üldjärjestu ses 20
Suhetes inimestega on ta järk (küsimus ,,Või on vaja veel üks kord seletada" tähendas, et et jaatava tagasisisde korral nõuet karmistatakse; ta küsitles kursusel õpilasi, kirjutas nende valed vastused üles, ja kui vastus kordus, ütles, et ,,kui veel korra valesti vastad, ära enam minu silma alla satu!"). Meister Ramazan on vana kommunist, puurimismeister (puurtorni vanem), kes tunneb isiklikult Stalinit (romaanis helistab Stalin linnakomitee sekretärile, paludes anda toru ka Ramazanile, ning tervitab teda). Ramazan ei taha kuuldagi pensionile jäämisest ning linnamuuseumi juhatamisest. Ta ei kujuta ette, et naftat võidakse toota ka temata. Sõja järelkajana on mõlemad tema pojad sõjas kadunuks jäänud, ent õnnelikul moel pöördub üks neist romaani lõpus tagasi). Ramazan väljendub koosolekuil ning ka üldse, äärmiselt lakooniliselt, ning asjatundlikult, kaitseb noori. Tolleaegse
.." Enamus töötajaid vallandati 1. juulil. Postimees võeti üle juulis, aga septembri lõpust hakkas ilmuma päistiitli all Tartu Kommunist, Päevalehest sai nagu öeldud Kommunist, uute ajalehtedena asutati Noorte Hääl ning Sirp ja Vasar. Veel ilmusid Talurahva Hääl, Nõukogude Õpetaja, Sovetskaja Estonija. Kõik väljaanded allutati otsesele partei juhtimisele, neid nimetatigi partei vastavate organite häälekandjaiks, näiteks Noorte Hääl oli ELKNÜ KK ja Tallinna Linnakomitee häälekandja. Sirp ja Vasar kuulus kirjanike, kunstnike ja heliloojate liitude parteiorganisatsioonidele. Kõikide päismikesse ilmus püsideviis "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Partei pani toimetuse liikmed ise paika, enamusel puudus ajakirjanduslik kogemus, aga see ei olnudki uuele reziimile tähtis. Eestisse tuli Venemaa eestlasi ja venelasi, et õpetada uut kaadrit vastavalt uutele nõuetele. Kui sakslased sisse tungisid, hävis vastloodud nõukogude ajakirjandus, kuid
annaabi.ee 
