Pärast Peterburi elu asus Kreutzwald elama Tartusse, kuhu ta jäi terveks kaheksaks aastaks. 1826. aasta algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid arstiteaduskonda. Saades ühtlasi tuttavaks ka Friedrich Robert Faehlmanniga. Kreutzwaldi arstiõpingud kestsid kokku seitse aastat. Kreutzwald Võrus Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis. Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse "Paar sammukest rändamise teed." Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga
Jean Sibelius Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. Hämeenlinn oli siis väike linn (u. 3000 elanikku) ja linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas, kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõturuum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämeenlinna koolis, kus ta mängis ka kooli orkestris. Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis.
suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslane, erinedes neist vaid avarama kujutlusvõime, leidlikkuse ja suurema süvenemisoskuse poolest. Tal oli palju huvialasid, kuid muusika oli alati esikohal. 1880.aastal hakkas ta viiulit õppima. Elulugu Linnaarsti perekond oli täiesti tavaline 19. sajandi linnaperekond. Nad elasid väikeses renditud majas kus doktor Sibeliusel oli ka vastuvõtu ruum. Kui dr. Sibelius sai ühelt oma patsiendilt tüüfuse 1868.aastal, pidi perekond kolima proua Sibeliuse ema Juliana Borgi majja. Helilooja kasvas üles ja käis Hämenlinna koolis kus ta oli ka kooli orkestris.Aastal 1885 läks ta Helsingisse õpinguid jätkama ja hiljem juba Berliini ja Viini
ärahoidmiseks ja varajaseks avastamiseks. 5) Haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine. Kõik haiguste ennetamise vahendid leiate seadusest §5 Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesandeid jagatakse kuueks. 1. Vabariigi Valitsuse ülesanded 2. Sotsiaalministeriumi ülesanded 3. Maavanema ülesanded 4. KOV ülesanded 5. Valla või linnaarsti ülesanded 6. Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded Peamiselt on ülesanneteks haiguste ennetamine ning tervise edendamine vastavalt tasandile ja sellega seotud õigusaktide ning määruste väljatöötamine. Järelevalveametnike õigused ja kohustused 1) Võib takistamata kontrollida järelevalvealuste objektide: - Territooriumi, - Ehitisi, - Rajatisi, - Tootmisprotsessi, - Toodangut, - Transpordivahendeid - Dokumente
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli
ennetamisele suunatud programmide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine maakonnas; 2. Tervisekaitse ja tervise edendamisega tegelevate asutuste ning valla- ja linnaarstide vahelise koostöö koordineerimine. 3. Tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; 4. Elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Valla- või linnaarsti ülesanded §11 1. Ettepanekute esitamine kohalikule omavalitsusele või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas. 2. Koostöö maakonna tervisekaitsetalitusega. 3. Kontrollib oma teeninduspiirkonna territooriumidel, ehitistel ja rajatistel tervisekaitse õigusaktide täitmist ning teeb rikkumiste korral ettepanakuid nende kõrvaldamiseks Avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku
õpetajateks ning Kreutzwald osutus sobivaks kandidaadiks ja sai jätkata tasuta õpinguid Tallinna saksa kreiskoolis. 4. Kreutzwald astus kirjandusliku avalikkuse ette ,,Vaga Jenoveva eluloo" tõlkega. 5. Kreutzwald asus 1825.aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. 6. Kreutzwald tegeles suvevaheaegadel rahvaluule kogumisega, tehes selleks Harjumaa kõrval ka pikemaid reise Põhja-Tartumaale. 7. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist alustas Kreutzwald tööd Võru linnaarsti kohal. 8. Kreutzwald pühendas jutukese oma armsaima lapse, Marie Ottilie, mälestuseks, kes suri 15-aastasena. 9. Kreutzwaldi kirjanikuisiksusele oli iseloomulik teravmeelsus, loomupärane ägedus ning kalduvus satiiri. 10. Võrus elades osales Kreutzwald aktiivses kultuurielus ajakirjanduse ja teiste kirjanikega kirjavahetuse kaudu. Tal oli ulatuslik kirjavahetus näiteks Faelhmanni, Hurda, Koidula jpt. 11
rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja
12. Kreutzwald. Eluaastad. Võrus elamise aastad. Mida kirjutas? Tähtsamad teosed. Kreutzwald oli rahvuseepose looja, lauluisa, folklorist, etnoloog. Sündis 26.12.1803 Jõepere mõisas Virumaal. Suri 25.08.1882 Tartus ja on ametud Raadi kalmistule. Võrus elas 1833-1877. Kirjutas Eepose Kalevipoeg, ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", rahvaraamat ,,Kilplased" Kirjutas eeposeid ja rahvajutte. Kreutzwald sai 1835. a Võrru linnaarsti koha. Võrus elas 44 aastat 13. Koidula. Eluaastad. Mida kirjutas? Luulekogude pealkirjad. Seos esimese üldlaulupeo ja esimese teatrietendusega nende aastaarvud. Koidula24.12.1843- 11.08.1886) Oli jannseni vanim tütar. Oli Perno Postimehe juures isa abiline. Oli 19. Sajandi andekamaid, haritumaid ja erudeerituimaid eestlasi. Rahvusteatri looja, rahvusteatri algus oli 1870. Aastal Vanemuise seltsis toimunud ,, Saaremaa onupoja etendust
poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. · Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. · 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks. · 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. · Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. · aastal 1882 13. august kell 6 hommikul Kreutzwald sureb. · Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. H. Tammsaare · Sündis Järvamaal Albu külas 30. jaanuaril 1878. aastal.
Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka
teguriks Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni Sakalat, kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25
ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega
Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25
pärast kreikooli lõpetamist 1820 oli õpetaja Tallina 2.poistealgkoolis töö kõrvalt jätkas edasi õppimist sooritas 1823 algkooli õpetaja eksami 1824-25 oli Peterburis koduõpetaja 1826 algul tegi Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastumiseksamid tutvus F.R Faehlmanniga kujundas tema vaateid ennekõike rahvuslikku mõtteviisi meditsiinialaste põhiõpingute kõrvalt kuulas ka humanitaarainete loenguid luges rohkesti kirjandust lõpetas ülikooli 1833 asus tööle linnaarsti kohale Võrus töötas seal pidevalt 44 aastat 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks arstiametist Võrus vabanes 1877 asus elama Tartusse toetas C. R. Jakobsoni Sakalat tõmbus tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast on maetud Raadi kalmistule noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt "Wina-katk"
aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et on neiu südame võitnud. Kui ta aga 1639. aastal Tallinna tagasi tuli, selgus, et Elsabe oli vahepeal abiellunud oma teise austajaga. Flemingi pettumust leevendas nüüd uus armastus Elsabe noorema õe Anna vastu, kes vahepeal oli tütarlapsest neiuks sirgunud. 8. juulil 1639 kihluski Paul Fleming Anna Niehuseniga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku, s.o linnaarsti ametikoht. Fleming oli nimelt õppinud Leipzigi ülikoolis arstiteadust, kuid sooritanud magistrieksami siiski vabade kunstide alal. Meditsiinidoktori diplomi taotlemiseks reisis ta 1639. aasta sügisel Saksamaale ning promoveeriti jaanuaris 1640 Leydeni ülikoolis doktoriks. Tagasiteel Tallinna ta haigestus ja suri Hamburgis ning on maetud sealsesse Katariina kirikusse Niehusenite hauakambrisse. Brockmanni tähenduslik roll eestikeelses loomingus
Tallinnas armus Paul Fleming kaupmehe Heinrich Niehuseni keskmisesse tütresse Elsabesse, kes aga luuletaja kiindumusele samal määral ei vastanud. 1636 aasta märtsis Pärsiasse suunduva saatkonnaga uuesti Moskva poole teele asudes uskus Fleming siiski, et ta on neiu endale võitnud. Kui ta tagasi tuli 1639, siis Elsabe oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse. Kihluski 1639 Annaga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku ehk linnaarsti ametikoht. Ta oli Leipzingi ülikoolis kunagi õppinud arstiteadust, kuid jättis selle pooleli ja sooritas eksami hoopis vabade kunstide alal. Ta läks oma arstitunnistust taotlema Saksamaale ja Tagasiteel tallinna 1640 Hamburgis haigestus ja suri 2.aprillil. Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäätud pärandit on peetud jäljetult kadunuks. Õnneks on säilinud paarkümmend Flemingule kuulunud raamatut, mis asuvad TLÜAR Baltika ja haruldaste raamatute osakonnas 7
talupojakultuuri. Ju see siis meie olemises ja tegemises välja paistab. Kas arvame nii ka ise? Peaks selle üle uhkust tundma või häbenema.... Kas julgeme astuda püstipäi, kahvatutriibulised püksid jalas ja Teppo lõõts kaenlas? Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki.
tänavas on ta ülikooliaastatel korteris ja kostil. Viie aasta pärast 7. märtsil 1833. aastal sõidab noor arst, kes alles paar päeva tagasi kolmanda järgu arstiks atesteeritud, aga arstivanne veel andmata, Võrru. Ülikooliõpingud on pikale veninud ja isa Juhan Kreutzwaldi surm on sundinud neid kiirustades lõpetama. Ehk on kiirustades valitud ka töökoht väikeses ja saksikus provintslinnas, kus temast peab saama vabalt praktiseeriv arst, kes täidab ka linnaarsti kohuseid. Kohusetunne sunnib täitma antud lubadusi ja 18. augustil 1833. aastal on Marie Elisabeth Saedleri ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pulmad Viru-Nigulas Vasta mõisas, kus elavad pruudi õde ja õemees Carl Weiner. Algab pereelu oma rõõmude ja muredega, ,,eesti mehe elu ja saksa naise elu, kaksikelu" (G. Suits). Sünnivad lapsed: 11.06.1834 Annette Adelheid, 28.09.1836 Marie Ottilie ja 23.09.1845 Friedrich Alexis. Pereisa väljendab oma tundeid saksakeelsete värsiridadega.
mis kooli tervishoidu puutuvad. § 6. Kooliarstide järelvaatuse aJJa kuuluvad koolid niisuguse õpilaste arvuga, mis kohaliku omavalitsuse poolt kindlaksmääratud Väljavõte Rahva tervishoiu korraldamise seadusest - Il. T. 2 ~ 1928, 8. § 35 Koolide, omavalitsuse haigemajade ja vaestearstid, omavalitsuse tervishoiuasutuste juhatajad ja tervishoiualal omavalitsuse teenistuses oleva muu personaali määrab ametisse ja vabastab maa- või linnavalitsus vastava maa- või linnaarsti ettepanekul ja teatab sellest registreerimiseks tervishoiu- ja hoolekandevalitsusele. Haigemajade juhatajateks võib määrata vähemalt viieaastase arstipraktikaga arste, haigemaja eriosakondade juhatajad (ordinaatorid) peavad olema eriteadlased omal alal ja mitte vähema kui kolmeaastase arstipraktikaga.. § 36. Kooli- ja vaestearstide tegevuspiirkonnad määrab maa- või linnavalitsus. Nad töötavad vastavate volikogude poolt maksmapandud juhtnööride järgi.
PILET NR.2 1.FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE. Kreutzwald sündis 1803.aastal mõisteenijate perre. Oma nime sai sünnikoha Ristmetsa järgi. Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö. Ta lõi perekonna saksa päritolu Maria Elisabeth Saedleriga. Oli mitmete seltside liige, tegi kaastöid väljaannetele. Kirjutas artikleid ajalehtedele, rahvaraamatuid, jutte, luuletusi. Kulutas ,,Kalevipoja" esiktrüki eest saadud rahalise auhinna raamatu rahvaväljaande trükkimiseks. Peale pensionile jäämist 1877.aastal asus Tartusse, kus ta 1882.aastal suri. LOOMINGU ÜLEVAADE Oma loomingulises tegevuses toetus: a) Rahvaluulele b) Ainet sai saksa kirjandusteostest 1
ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Eesti üliõpilaste sõprusringis (kuhu kuulusid veel D. H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.
Seega kogu haridus oli saksakeelne ja ka töötas saksa keeles. 1826 astus Tartu ülikooli, kus õppis arstiks ja töötas seejärel 44 aastat (1833-1877) Võru linna-arstina. Kirjanduslik tegevus oli talle kõrvalharrastus, kuid ta vajas lisasissetulekut majaostuvõla tagasimaksmiseks ja pere toitmiseks. Ta elu oli pingutav ja kehvapoolne. Viimastel Võru-aastatel ei tulnud enam nii suurt kitsikust taluda kui laste kasvades. 1877 vabanes linnaarsti kohalt ja kolis pensionipõlve pidama Tartusse. Kreutzwald suri 25. augustil 1882, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule. Esialgu kirjutas K ainult saksa keeles, tõlkis saksakeelseid luuletusi eesti keelde. Suurem huvi eesti keele ja eesti keeles kirjutamise vastu tekkis Tartu aastatel põhiliselt Faehlmanni mõjutusel. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika nädalalehes Das Inland: kirjutas sõnumeid kohaliku elu sündmustest, artikleid eestlaste rahvakommetest, -uskumustest
kõrvaldamiseks. Valla- või linnaarstil on RTerS-i täitmisel tervisekaitse riikliku järelevalve ametniku õigused. Tervisekaitse õigusaktide rikkumisest teatab valla- või linnaarst tervisekaitse riikliku järelevalve asutusele. Valla- või linnarsti ülesandeks on ettepanekute esitamine KOV-le või teistele pädevatele organitele elukeskkonna seisundi parandamiseks ja tervise edendamiseks vallas või linnas. Valla- või linnaarsti ülesandeks on koostöö maakonna tervisekaitsetalitusega. PS § 28 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See on põhiõigus, mis on määratletav kui rahvusvaheliselt tunnustatud sotsiaalne ehk teise generatsiooni inimõigus. Õigus tervise kaitsele on sotsiaalne põhiõigus, mis omab iseseisvat tähendust, kuid seda kasutatakse väärtusena ka teiste põhiõiguste kitsendustena. Sotsiaalsed põhiõigused on õigused millelegi,
annaabi.ee 
