Kalevipoeg Kirjanik: Eno Raud Illustreerija: Hille Jääger Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres. Seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodunt, kui olid meesteks sirgunud. Üks nendest hakkas Venemaal kaupmeheks. Teine tuiskas Turjamaale ja sai vapraks sõjameheks. Kolmas, nimega Kalev, istus põhjakotka selga ja lendas kaugele Viru randa, kus sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast mees suri. Lindale sündis kolmas poeg, Kalevipoeg. Kolm poega käisid tihti metsas jahil. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi
Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte ,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks
taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles : pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud ,tuleb tal vendadega liisku heita ,kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale .Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.
Ajaloo fantaasiatöö Toruni linna lähedal elas vabatalupoeg nimega Friedrich Henz. Ta oli tavaline talupoeg raha oli vähe ning vahel nappis ka toitu. Friedrichil oli suur pere, keda toita - naine Helga, kaks poega ja üks tütar. Nad töötasid terve perega päevast päeva, Friedrich tegi raskemaid põllutöid, Helga tegi Lindaga tavaliselt süüa ning Antonis ja Carl lõhkusid puid ning käisid karjas. Ühel päeval pidi Friedrich linna turule minema, et soola ja rauda osta. Helga tahtis, et Friedrich tooks ka ühe suure ning rasvase sea, sest varsti oli Linda sünnipäev. Ta mõtles hetke ja lausus, et kui raha üle jääb, siis toob ta korraliku sea. Peagi oli mees linnaväravate ees. Kui ta lõpuks turule jõudis, siis nägi ta väga palju asju, mida oleks tallu tarvis, aga kõigepealt pidi ta soola ostma.
üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased, kelle seast Salme valis tähe. Linda valis oma kosjalkäijatest Kalevipoja. II Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta rääkis Lindale, et kui kolmas poeg juba suureks kasvab, tuleb poegade vahel tuleb valida ka valitseja. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis
tavaliselt vangutab pead, pobiseb sõnu, pöörab ümber ja läheb Ülemiste järve tagasi, kus tema alaline asupaik on. Linda kivi Räägitakse, et vanal hallil ajal olnud Eesti lame ja tasane nagu pannkook. Ei mäekünkakest, ei järvesilmakest. Ja mine tea, mis sellest maast niiviisi saanud olekski, kui mitte Kalev poleks valitsejaks hakanud. Õnnelikult elas ta siin oma naise Lindaga. Nende peres sirgus ka kolm poega. Pole midagi imestada, et lesk Kalevi surma järel nõnda palju leinas, et pisaratest terve Ülemiste järve tekitas. Kadunukese hauakääbas pole aga miski muu kui Tallinna Toompea. Selle kivihunniku tassis Linda suurest kurvastusest kalmule kokku. Viimane kivi, mis sülest pisaratejärve veeres, on seal samuti tänini näha. Kokkuvõte
lapsega, kirjutab Aliide talle Ingli nimega kirju, kus räägib, et kõik on korras. Kui Aliidel tuleb plaan kolhoosist lahkuda, uinutab ta oma abikaasa Martini ja kui pärast seda Hans üritab põgeneda metsa, laseb Aliide talle kuuli õlga. Leides kambrist Hansu päeviku taipab Aliide, et mees polnudki kunagi tahtnud temaga koos uut elu alustada, seob ta Hansu kinni ning viskab kambrisse ja sulgeb kõik õhuavad. Sinna Hans ka sureb. Kõik see aeg on Ingel oma psüühiliselt rusutud tütre Lindaga nüüdseks uue elu peal Venemaamal, kus Ingel muutub endassetõmbunuks ning istub vaid akna all ja vaatab taevast tähti. Juttu ajab ta üksnes lapselapse Zaraga, kes nii saabki teada kõik, mis vaja nende kodutalu kohta. Zara lahkub, vanaemalt saadud pilt temast ja Aliidest taskus, parema elu otsingutele Saksamaale, kus temast saab aga prostituut. Töötades prostituudina varjunimega ning teeseldes kedagi teist, ei unusta ta kunagi oma tõelist mina. Amet
· Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast. · Täitevkomitee esimees tõreleb Lindaga, viib ta vallamajja, kus sõimab naist bandiidi emaks, küsib, miks ta pakutud maad nooruspõlves vastu ei võtnud ning käsib Lindal oma ainuma lehma valda tuua, kuna eideke ei täitvat kohustusi valla ees, lõpuks lubab esimees vanaeide maalt välja saata, kui Taavi end üles ei anna. · Venelased käivad talus talusse, pesitsedes teiste kodudes ning võttes endale kõike meelepärast. 3.Peatükk · Ilme sünnitab vangikongis terve tütre, kelle nimeks saab Hilja
Viimane tööotsa tõi talle paraku kaasa saatusliku kohtuasja, kuna ta ei nõustunud minema kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad aastad langesid 1960. aastate alguspoolele. Töötu ja peaaegu alati rahutu Alliksaar veetis oma päevi enamasti Werneri ja ülikooli vanas kohvikus. Tema kodu põles maani maha 1960
kallakuga ajaleht. Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja. 1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi
Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja. 1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. 4 Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini
ajaleht. Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja.1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan.Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga.1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest.Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd.Vilded põgenesid Berliini
Eduard Vilde proovis samuti toimetada ajakirja "Reinuvader" kuid sellest ei tulnud midagi suuremat välja. 1904. aastal tutvus Eduard Vilde Linda Jürmanniga, kes oli külaneiu. Ta oli paar aastat tütarlaste koolis õppinud. Eduardi ja Linda vahel tekkis romaan. Kuid abiellumisega tekkis probleeme selles, et Eduard polnud veel Antoniega ametlikult lahutatud. Alles aasta pärast leidis ta Antonie Riiast üles ning nad said lahutatud. Eduard abiellus Lindaga. 1905. aasta 14. oktoobril algas Eesti poliitiline üldstreik. Eduard Vilde esines palju kõnemehena ja võttis osa tänavademonstratsioonidest. Kui streik suruti maha, algas suur vangistamise laine. "Uudised" suleti ning selle osalised võeti kinni. Vilded põgenesid Helsinkisse. Tsaari käest olid nad pääsenud, kuid 1. detsembril 1909 toimus protsess "Uudiste" liikmete vastu. Eduard Vildele määrati 6 aastat snnitööd. Vilded põgenesid Berliini
ümbritsevat hoolikalt kuulama, sest Hans oli palunud tal Inglit valvata. Aliide oli see, kes ei näidanud oma nõrkusi välja, vaid püüdis igal hetkel tugevana näida. Paraku see alati ei õnnestunud. Kuna vallalisi naisi vaadati tol ajal imelikult, siis läks Aliide naiseks mehele, keda ta ei armastanud. Tema valituks ostus Martin Truu, kes oli NSVLi ajal tähtis tegelane. Tänu Martinile sai Aliide jääda kodumaale, vastasel juhul oleks teda koos Ingeli ja Lindaga küüditatud. Kuigi Aliide teadis täpselt, millal tema õde ja õetütar ära viiakse, ei maininud ta seda neile kunagi, sest talle oli oluline see, et tema saab paigale jääda. Ta oli väga isekas inimene. Kui Zara tema juurde tuli, siis oli ta sisimas kohati õnnelik, sest Zara huvitus Aliide tegemistest, kuid Aliide enda tütar oli huvitatud ainult uhketest ja läänelikest asjadest. Zara Pekk Zara oli Ingeli lapselaps, noor neiu, kes läks välismaale tööle, et saada paremale
ilukirjanduslikes teostes ja publitsistlikes artikkleis aktiivselt osa kehtiva ühiskonnakorra alusmüüride lammutamisest ja kujutab paatosega proletariaadi klassiteadlikkuse ärkamist ja kasvu. 15 6.1) Varajane pagulaspõlv Kahel esimesel pagulasaastal (1906-1908) rändas Vilde ühest linnast teise, peatudes pikemalt aega ainult Helsingis ja Kopenhaagenis. 1906. aastal sõitis Vilde koos Lindaga Peterburisse. Algselt peatuvad nad Kuusikute perekonnas, siis üürivad omaette toa, kus saavad olla ainult kolm päeva. Nimelt saabub nendeni teade läbiotsimiskäsust. Peterburist sõidetakse Helsingi ja sealt Turu kaudu Stockholmi. Pärast väikest peatust Rootsi pealinnas jätkati teekonda läbi Taani Saksamaale, kus jäädi lühemaks ajaks Berliini. Berliinis, kus poliitilistel põgenikel oli tol ajal ohtlik viibida, varjasid Vilded end sotsiaaldemokraatidest seltsimeeste juures
Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma- ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg.Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda
juurde. Romantiline, lõhestunud hingega unistaja, kellele on langenud veresüü ja kelle surm on seega saatusest määratud. Rahvuslik hiid, omamoodi metsakoll, nagu ta esines rahvaluules. Koosneb eelloost, põhiloost ja lõpplahendusest. Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus
Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm". Ameerika elulaad aga ei sobinud Vildele ning ta tuli tagasi Euroopasse Kopenhaagenisse kuni 1917. aastani. Paguluses kirjutas ta palju poliitilisi satiire. Taanis elades sai Vilde esimest korda elus elada vaid kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Näidendid Vilde hakkas näidendeid kirjutama paguluses, olles juba küps kirjameister. Vilde näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust
Aliide mõtles et Martin testib Aliidde usaldust seda nimekirja näidates. Ta mõtles et kui Ingel ja Linda ära viidaks siis ta tahab nende majja kolida ning Hans tuleb viia lakka elama. Peagi tekkis Aliidele tunne et ta peab koguaeg Inglit nägema. TA külastas teda tihti. Linda ei rääkinud enam eriti palju peale vallamajas piinamist. Linda lõi endale kahvli kätte kuid jäi siiski tundetuks. Aliides tekkis raev Lindat lüüa, kui surus selle alla. Ingel küsis mis Lindaga juhtus, Aliide vastas et midagi. Küüditamise tähtaeg läheneb. Aliide mõtleb koguaeg, et ta saab Inglist ja Lindast lahti. Ta loeandab päevi küüditamiseni. Varstii jooksis Aliide Vallamajja Martini juurde. Teda vaevas, et äkki tulevad Ingel ja Linda kunagi tagasi. Marrtin lubas, et seda ei juhtu ning rahustas Aliidet. Aliide läks uuest vallamajja kus ta pidi alla kirjutama tõestusmaterjalile, et kindlustaks et Inggel ei saaks tagasi tulla
ettekandes on vanamehe kui jutustaja kuju, tal on tähtis koht või positsioon. Ettekandes antakse Kalevipojale siiani säilinud kuju või karakter. Faehlmann loob Kalevipoja kui rahvuskangelase kuju. Sellest ettekandest saab ilmselt innustust baltisakslasest Tartu literaat ja arst Bertram. Ülevaade eeposest: I ja II lugu on ka sissejuhatavad: Kalev saabub kotkal Soomest Eestisse ja saab kuningaks. (J. Semper: „Kalevipoja rahvaluule motiivid“) Kalev abiellub tedremunast sündinud Lindaga. Kreutzwald kirjutab siia sisse tuntud rahvalaulu „Tähemõrsja“- Kalevi kosjaskäigu funktsioon. Kalevipoeg on nende noorim poeg. Tema sünnile ja lapsepõleve kangelastegudele on pühendatud kaks laulu. Selgub, et tegu on erilise isikuga - autor toonitab seda, viidates suurusele, energiale, tugevusele. 3-7. laulus juhtuvad olulised sündmused, millel on oluline roll eepose lõpu seisukohast. Narratiivi sõlmitus on 3. laulus, kui Soome tuuslar röövib Linda
olla raske mõista, kuni ta võtab endale aega, et meenutada ka lapsepõlvekogemusi. Linda on 27-aastane üksik naine, kes tundis hirmsat piinlikkust, rääkides mulle depressioonist, mis tabas teda pärast kassi surma. "Tunnen end nii lollina. Lemmiklooma surm teeb loomulikult meele kurvaks, aga mina olen Callie´ surmast saadik olnud täielik inimvare." Sõbrad ei mõistnud, kuidas võib kassi surm esile kutsuda nii ägedaid ja piinavaid tundeid. Lindaga rääkides sain peagi aru, milles põhjus. Kui Linda oli väike, tabas tema ema vaimuhaigus. Ema oli Linda lapsepõlves pidevalt haiglaravil. Isa kas ei suutnud või ei tahtnud Lindat ja tema kaht venda üksi kasvatada ning pani nad iga kord, kui ema haiglasse läks, mitmeks kuuks lastekodusse. "Kui isa meid esimest korda vaatama tuli, nutsin nii meeletult, et ta läks endast välja ja ütles, et ei talu seda. Nii et ta ei tulnudki meid enam vaatama
Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulmailu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasasinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg.Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda
ma tean -- tema pärast võib häbi tunda ja häbiga teeb inimene kõik, annab kas viimse kopika hinge tagant." ,,Seda muidugi," oli Indrek nõus, ,,aga kui praegu ka kümme kalanaist tema maja ees karjuksid, siis võiks härra Maurus häbi pärast küll surra, mitte aga neid kinni maksta, sest tal lihtsalt ei ole." ,,Õige," kinnitas isand Mäeberg, ,,kui inimesel lihtsalt ei ole, siis ta muidugi ei maksa, karju niipalju kui tahad väljas maja ees. Näe ,,Lindaga" oli: karju niipalju kui tahad, aga lõpuks polnd enam midagi võtta. Mina muidugi härra Mauruse maja ette karjuma ei tule, sest nagu ma juba ütlesin, mul on omal maja ja, kui kellegil on juba maja, siis oskab ta häbi tunda mitte ainult teise karjumisest oma maja, vaid ka iseenda karjumisest teise maja ees. Mina pole kalanaine ja milleks ma tulen iseend Mauruse maja ette häbistama! Nii hull pole asi tõesti veel mitte, olgu ainult suusoojaks nõnda rääkida. Mina pole venelane
annaabi.ee 
