Lilja 4-ever 16-aastase tüdruku Lilja ema kolib uue mehega Ameerikasse. Liljagi pakib õhinal asju, kuni selgub plaan ta kodumaale jätta. Elu nimel läänes ohverdab ema oma tütre. Õnnetu ja elatiseta jäänud, kolib Lilja räämas korterisse, kus pole kütet ega elektritki. Lõpuks ei jää kitsikuses Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes
Kokkuvõte filmist Lilja allakäik elus sai alguse sellega, kui ema hülgas ta. Ema läks koos oma mehega Ameerikasse. Niisiis jäi tüdruk üksi. Tal ei olnud vanemaid kes oleksid teda toetanud ja aidanud. Tüdruk otsustas minna lihtsamat teed ega näha elus vaeva. Ta hakkas pidutsema ja narkootikume tarvitama. Seda tegid ka tema sõbrad. Liljal oli sõbranna NataSa. Natasa oli kergemeelne. Ta käis ööklubides lõbutsemas ja omale raha teenimas. Ta teenis raha meestega seksides. NataSa kutsus ka Lilja endaga kaasa klubisse. Nüüd hakkas ka Lilja omale sellisel teel raha teenima. Lilja ja NataSa ööklubis käik oli väga halb. Lilja tegi tegusid mis polnud normaalsed. Ta magas meestega, et saada omale raha ja osta süüa. Järgmised korrad läks tüdruk juba üksi klubisse. See oli tema ainuke viis raha teenida. Liljal oli sõber Volodja
· mõjud: Raphael, Bronzino, Francisco de Zurbaran, Jan Vermeer van Deft, Diego Velazques(vuntsid) SÜRREALISM · 1929 koostöö Luis Buñueliga => lühifilm Andaluusia koer; kohtus muusa Galaga (Elena Ivanovna Diakonova, 1934 abiellusid) · 1929 olulised näitused, liitus Montparnasse´i kvartalis sürrealistide rühmitusega · isa ei kiitnud heaks poja suhet Galaga ning arvas, et sürrealistid avaldavad poja moraalile halba mõju. Viimaseks piisaks sai teos "Jeesus Kristuse püha süda", kuhu Dalí oli lisanud provokatiivse lause: "Mõnikord ma sülitan lõbu pärast oma ema portreele". Dali keeldus avalikult vabandamisest, isa lubas ta pärandusest ilma jätta, keelas kodulinna naasta · 1931 ,,Mälu püsivus" kujutas pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi
sokeerida nii käitumise kui ka välimusega. Esinemiskostüümi pluusi, kaelaräti, püksid, keebi õmbles ta endale ise.Tavaliselt oli selleks siis kollane jakk, mille rinnataskus on porgand ja lavale minnes oli tal käes teeklaas. Kuid kuna tema esinemised olid skandaalsed, siis tema ja Burljuk heideti kunstikoolist välja. 4 1915. aasta suvel armus Majakovski Lilja Birki (Lisa 2), kuid tema õnnetuseks oli naine abielus. Naise abikaasaks osutus aga luuletaja enda kirjastaja Osip Birk. Naisel oli luuletaja elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai Majakovski muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse, maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud
Lilya eest hakkab hoolt kandma tädi, kes Lilyast ei hooli. Tädi võtab hoopis Lilya korraliku korteri endale ja viib tüdruku elama räpasesse ja koledasse korterisse. Ema lõpetab Lilyale helistamise ja kirjutamise. Tüdrukul pole enam raha ega ka perekonda. Lilya kasutab võimalust ära ja hakkab sõpru enda juurde kutsuma, et pidu panna. Lilya liigub ringi sellises seltskonnas, kus juuakse, tehakse narkootikume ja suitsetatakse. Lilya ja tema sõbranna hakkavad käima klubis. Hiljem selgub, et sõbranna on Lilya kohta rääkinud kuulujutte ja teda mustanud. Ta sõbrad keerasid talle selja. Järelikult polnud nad Lilya tõelised sõbrad. Tüdruk ei teinud nendega enam mingisugust tegemist. Vaikselt hakkas Lilyale ligi ajama sõber ja naaber Volodja. Talle meeldis Lilya, aga ta tahtis lihtsalt tüdrukuga koos olla ega kasutanud teda ära. Nad veetsid koguaeg koos aega ja nad olid head sõbrad. Ta oli tüdruku ainus tõeline sõber
Mina saan siinkohal Lilyast aru. Ta pidi väga järsku harjuma ära millegi täiesti uuega ja leppima olukorraga, kus ta peab kõigega üksi hakkama saama. Kuna ta otsustas koolist ära tulla, siis kuskile heale töökohale ta saanud ei oleks ja ju oli tema arvates siis prostitutsiooniga tegelemine vähemalt kindel sissetulek, mis on piisavalt suur, et ära elada. Lilyal oli vaid üks hea sõber. See sõber oli noor poiss, kelle nimi oli Volodja. Volodja oli pärit vägivaldsest kodust, kus isa teda pidevalt peksis ja tihti ka kodust välja viskas, mis tähendas, et Volodja pidi tihti pikki öid lageda taeva all veetma. Lilyaga sõbraks saades, sai ta neil öödel tema juures olla. Aja jooksul kasvasid Lilya ja Volodja üksteisega väga lähedaseks. Lilya kolimine Rootsi oli Volodjale nii suureks löögiks, et Volodja otsustas enesetapu teha ja pärast tema surma hakkas Lilya teda unes nägema. Volodja oli justkui tema kaitseingel
Parksepa Keskkool Lilya 4-Ever Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Heli Maaslieb Aasta 2014 Lilya 4-Ever Lilya on 16.aastane tüdruk, kes jääb ihuüksinda elama enda korterisse. Peale seda, kui Lilya ema ja tema uus kallim läksid elama Ameerikasse, toimus Lilya elus suured muudatused. Ta oli ise vastutav enda tegude eest ja pidi endaga ise hakkama saama. Lilya probleemid said alguse tema emast, sõpradest, tuttavatest, tädist, üldiselt kõigist kellega ta ringi käis tõid talle pahandusi. Lilya elas koos enda emaga, tal isa ei olnud. Tema emal puudus täielik vastustunne ja ei tahtnud Lilyat kasvatada. Kuigi ta lubas võtta Lilya Ameerikasse kaasa, ta siiski valet
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma osakaal vähenen
Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine'ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele. Proua Vauqer pansionaat. Probleemid teoses: 1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse.
sest kirik oli inimesi täis. Kui Miina jälle silmad avas, siis ta kohkus nähes noormeest, kes teda aitas. Kui Miina hakkas püsti tulema, siis noormees võttis tal ümbert kinni ja suudles teda. Seepeale Miina oli krapsti jalul. Miina oli pahane selle noormehe peale, et ta teda suudles ja veel peale kauba nimetanud seda suudlust palgaks tema aitamise eest. Kuid poiss ütles, et ta teda ära ei unusta kunagi. Siis ilmus ema rahvaseast välja ja Miina jooksis kähku talle vastu, veel kiirelt noormehele tänusõnad ütles. Pärast seda ei näinud Miina ega ka teised seda noormeest enam seal. Pärast seda juhtumit ei saanud Miina seda noormeest mõtteist ära ja ta nägi noormehe kuju alati endaga. Emale ta sellest aga ei rääkinud. Riinu mõtted olid aga Karusta Hinnu juures, kes elas nende veskis ja oli seal sulaseks. Riinu tahtis Hinnu endale väimeheks, kuid Miinale Hinn ei meeldinud. Miina isa oli juba
tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis tulevad sul mõtted toobiga ja lähvad rusikaga; oled sa õige, siis tulevad lusikaga ja lähevad toobiga. Miina mõtted olid peale poole aasta juba nii sassis ja segamini, et korraleajamiseks enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli
on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest
et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne.
rinda, vaid hoidis niisama käes. Hiljem selgus, et Valve roos pärines pastoriproualt, jumalaarmastuse meeldetuletuseks. Järgneb pikk arutlus popsieidega (Irma ema), arutlusteemaks on valdavalt tulevik ja Irma otsustusvõimetus. Ees seisnes töörohke suvi, Irma teenis raha, et linna tädi Anna ja Lonni (tädi Anna tütar) juurde elama minna , et siis seal tööd leida, ise olles uhke oma kõige parema lõputunnistuse üle. Tädi Annal oli linnas korter pooleldi keldrikorrusel, kus oli 2 tuba, ühes elas Anna teises Lonni, kes käis kompvekivabrikus tööl, tuues õhtuti endaga alati magusat lõhna kaasa. Tädi Anna aga pesi ja triikis rikkamate kodanike pesu. Lonni üritas Irmat endaga kompvekivabrikusse tööle meelitada, kas või korraks aga Irma ei läinud, tema mõtles aga enda hea lõputunnistuse väärilise töö peale. Varsti Irma mõistis, et tema nö. Trump-
lauda otsustas L minema minna. Tülitsesid. L läks Riisiperre, kus elas tema ema ja õde Ingela. Ema arvates oli G hea mees, sest käitus alati korralikult kui nad seal käisid. Ning ema arvas, et G käitumise põhjuseks on L vingumine. L ei teadnud, kuidas ema suhtub sellesse et ta lastega sinna läheb ning ka veel koer kaasas on. Ema ei sallinud loomi. MUSTLANE- Ema ütles, et L on nagu mustlane kes koos lastega ringi rändab. E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000. Inx ja teised läksid kelgutama. Tagasi tulles nägid G audit. Otsustasid veel jalutada
- isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni - isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest - mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima - kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole - kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha - isa läks ära, raadio mängis - tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida - tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas toolidega kolistama, mispeale vanaema tuppa saabus ja tüdrukut tutistas lõhkumise eest
- hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek
Ta ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad. Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta ajas endale püksid jalga ja sai isegi traksid üle õlgade, kuid küljel olevaid püksinööpe ta kinni panna ei osanud. Niisiis jooksis Illimar tagant lahtiste pükstega, särk püksist pooleldi väljas, magamistoast ära. Ta vaatas majas ringi ning läks lõpuks õue. Ema istus trepil ja kooris kartuleid. Ta kohendas siis Illimari riideid ning nad viisid sigadele kartulikoori. Nüüd läksid nad tuppa ja ema andis Illimarile süüa. Illimar mõtiskles oma unenäo üle ning küsis siis emalt luba Pleekaeda minna. Enne pleekaeda minekut käis ta veel seasulus ning maja taga suurte takjate metsas. Ta
vähemalt kuradit uskuda. Berlioz tahab tõttata telefoniposti juurde, et helistada hullumajja, kust siis hullunud professorile järele tuldaks. Ta jookseb, kodutu juhatusel satub ühest väravast sisse, komistab ja kukub trammi ette. Tramm sõidab ta kaelast üle, pea kukub nõlvakult alla. IV peatükk Tegelased: Bezdomnõi, professor, regent, süsimust kass, väike tüdruk, dusi all naine, habemik Bezdomnõi nägi Berliozi pea nõlvakult alla veeremist pealt ning oli sokis. Ta jooksis tagasi jõe äärde pingi juurde, kus nad olid enne professoriga vestelnud. Bezdomnõi hakkas teda kuriteos süüdistama, professor ei mõistnud teda. Regent kaitses professorit. Peatselt olid nii professor, regent kui ka süsimust kass teise tänava nurgal ning Bezdomnõi hakkas neid jälitama. Ta kaotas kõik silmist. Otsis professorit kõikjal, käis jões ujumas ning jättis riided habemiku valvata, see aga oli pärast kadunud
Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks
Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale
Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib
Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale
piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp
Nüüd peitis Zara Oksanalt saadud asjad oma kohvrisse ema eest ära. Zara meenutas, et lapsena oli vanaema öösel hakanud iseendaga rääkima. Ema sõnul rääkis ta eestikeelse laulu "Emasüda" sõnu ja peale sedahakkadis nad vanaemaga salaja eestikeelseid mänge mängma. Vanaema ja ema olid Eestist pärit kuid põgenesid sõja eest Vladivostokki. Ema ehmus pommi plahvatusest ja ei räägi enam palju. Zara arutas vanaemaga kas ta peaks emaga Saksamaale tööle minekust rääkima. Ta arvas, et ema ei vastaks talle. Zara unistas oma tagasitulekust rikkamana. 1992 Lääne-Eesti Zara ärkas kuivatatud taimede lõhna sees. Talle tundus, et ta nägi aknast musta Volgat või BMWd ning läks paanikasse. Ta lõikas oma juukseid ja küüsi. Zara juba mõtles, et räägib Aliidele kes Pasa tegelikult on, aga veel siiski mitte. Aliid küsis kas see pole ta esimene põgenemine. Aliide hakkab vaikselt Zarat usaldama aga siiski testib teda, et ta pole ikkagi varas
pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele tööd terveks päevaks. Õhtul saatis ta Andreuccio juurde ühe väikese tüdruku(kelle ta oli just sellisteks otstarveteks välja õpetanu), kes läks ja ütles Andreucciole et üks daam tahab temaga kohutuda. Ta arvas kohe, et daam on temasse armunud jne. Peale seda küsis väike tüdruk, et kas ta tuleb kohe kaasa ning Andreuccios oli nõus ning läks tüdrukule järele. Daam ootas teda juba lävel ning kui ta kohale jõudis siis hakkas daam teda kohe kallistama ja suudles teda pisarsilmis laubale. · Tüdruk võttis talt käest kinni viis ta saali ning sealt edasi oma tuppa, mis lõhnas roosi ja apelsiiniõite järgi. Daamil rippus varnas rohkesti riideid ja toas
Selle tembu tõttu sai Pearu küla naiset käest nõgese ja vitstega tappa. Lõpuks palus ta andeks.*Järgmisel talvel hakkasid küla lapsed järjest surema. See sai alguse Kassiaru Jaska lastest.. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi surma meelde ja ta arvas ka, et lapsed surid, kuna Mari oli Jussi surmas süüd. Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina
Tema üliettevaatliku elu viib tasakaalust välja plaanitav naisevõtt.Tulevast pruuti jalgrattaga sõitmas nähes arvab, et see ei ole naisele sünnis. Nooriku vend lükkab Belikovi trepist tolle noomimise pärast trepist alla, mispeale noorik ise naerab. Kuu aja pärast B. sureb ,,häbisse", pettunud inimestes. Milleni viib üliettevaatlik elu? Tsehhov väidab, et üksinduseni.B. kartis elu, kõike uut, ta püüdis ka oma mõtteid vutlarisse peita. Võib olla ta arvas, et kui ta elab täpselt normide järgi, peab kinni igast reeglist, elab justkui kastis, on ta elu ilus ja õnnelik. Tema deviisiks ju kujuneski: ,,Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtu.". Belikov: üliettevaatlik, targutaja, tagurlik, vagatseja .PÕHIIDEE: Õnnelikuks saada võib vaid riskides ja elu täiel rinnal elades, peab olema millegi poole püüelda. ,,Karusmarjad" väikekodanluse kriitika, Lugu mehest, kelle elu unistus oli mõis karusmarjaaiaga Kui unistus täitub, jääb
need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö. Ise istus ,,lehte lugema" - tegelikult olid tal lehes jälgimispilud, kust ta märkas, et peaaegu kogu klass spikerdas. Lõpuks küsis noormees Felix pilude kohta ning järgnes pikk arutelu ja filosofeerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
