Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1. likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2. teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3. osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4. likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks.
kestnud majandusaasta ja algab uus, koostavad likvideerijad majandusaasta aruande seltsi lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule ja pärast nende kinnitamist üldkoosoleku otsusega ka viivitamatult registripidajale (ÄS § 374 lg 2,3 ja 4). Seltsi vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete
majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4). Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate
kirjalikult või elektrooniliselt lõpetamisavaldus, millele järgneb likvideerimine. Likvideerimise jooksul on oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. See koosneb järgmistest etappidest: 1. likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2. teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3. osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4. likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu
tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlglane on maksujõetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse võib võlgnik või võlausaldaja ise esitada. 58. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluses, kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlus toimub kohtu- ning ka kohtuvälise menetlusena. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks juriidiline isik lakkab olemast.
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse
1.2 Likvideerimine Osaühingu lõpetamise otsusele ja avalduse esitamisele järgneb likvideerimine, mille jooksul on teil oluline jälgida kindlat tegevuste järjekorda. Likvideerimine koosneb järgmistest etappidest: 1.likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse; 2.teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine; 3.osaühingu lõppbilansi koostamine ning varade jagamine; 4.likvideeritava osaühingu raamatupidamise korraldamine ja maksude tasumine. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui selgub, et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Lõpetatud osaühingu tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Likvideerijad peavad selleks esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks. 1
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõppeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse
Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, hoiustatakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist võib allesjäänud vara kuue kuu möödumisel õigustatud isikule välja jagada. Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad
·juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või menetluse raugemisega ·võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses ·kohtumäärusega, vara puudumise tõttu ·kohtumäärusega sundlõpetamisel ·muul juhul 1. Juriidilise isiku pankrot. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. 2. Pankrotimenetlus. Juriidiline isik lõpetatakse pankrotimenetluses, kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Tal on seda teha teatud aeg peale maksejõuetust. TEINE KONTROLLTÖÖ 3. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigussuhtes siduvad tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused
24.03.2011] Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, mis toimub järgmiselt. Alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Edasine menetlus toimub pankrotimenetlusena. Kui aga likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Registrist kustutamisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalik- õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 60. Pankrotimenetlus. Pankrotimenetlust alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. . Kui äriühing on maksujõuetu ja maksujõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks, mille tagajärjel juriidiline isik lakkab olemast
24.03.2011] Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus. Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, mis toimub järgmiselt. Alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Edasine menetlus toimub pankrotimenetlusena. Kui aga likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Registrist kustutamisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalik- õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat
Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse organid. Pankrotivara ja selle valitsemine. Kompromiss. Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nim. pankrotiks. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõestama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel moodustub võlgniku varast pankrotivara.
(4) Kui juriidiline isik sundlõpetatakse seetõttu, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on keelatud karistusõiguslike sätetega või on vastuolus avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile. 19 §44. Pankrotiavalduse esitamine Kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Juriidiline isik võib lõppeda ka ilma likvideerimismenetluseta ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel. Juriidilise isiku lõppedes lähevad kohustused kellelegi teisele üle. Ühinemine A ja B = C A ja B lõppevad ilma likvideerimismenetluseta. Jagunemine 1. jaotumine A > B ja C (A kaob)
allesjäänud vara jagada õigustatud isikutele välja üksnes juhul, kui võlausaldajale on antud piisav tagatis. (4) Kui juriidiline isik sundlõpetatakse seetõttu, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on keelatud karistusõiguslike sätetega või on vastuolus avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara riigile. §44. Pankrotiavalduse esitamine Kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Juriidiline isik võib lõppeda ka ilma likvideerimismenetluseta ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise teel. Juriidilise isiku lõppedes lähevad kohustused kellelegi teisele üle. Ühinemine A ja B = C A ja B lõppevad ilma likvideerimismenetluseta. Jagunemine 1
võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2, 272 (2)) ning vajadusel esitavad pankrotiavalduse (ÄS § 210). Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse äriühingu osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 216 lg 1, aktsiaselts § 378, § 379 ). Kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse äriphingu kustutamiseks äriregistrist. 36. Mida tähendab konkurentsikeeld? Too näiteid. ÄS § 95. Konkurentsikeeld (1) Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega
Likvideerimise kord Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Pankrotiõiguse ja saneerimise põhimõisted Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nimetatakse pankrotiks.
panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet. Sellest tulenevalt saab ühingu likvideerijaks olla kollegiaalne organ. Nimetatud kollegiaalse organi, komisjoni töövormiks on koosolek. Likvideerimiskomisjon võtab likvideeritava ühingu alaliselt tegutsevalt organilt üle kogu ühingu asjaajamise ning täidab talle seaduse ja üldkogu otsusega pandud ülesandeid. Likvideerimise käigus vastavalt mittetulundusühingute seaduse §le 32 lõpetab likvideerimiskomisjon ühingu toimingud, avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes, kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõudmised, jagab nõuete rahuldamisest üle jäänud vara ühingu põhikirjas ettenähtud otstarbel.
panna ühingu alaliselt tegutsevale juhtorganile. Samas ei ole välistatud likvideerimiskomisjoni moodustamine ühingusse mittekuuluvatest isikutest. Mittetulundusühingute seadus kasutab likvideerimiskomisjoni, mitte aga likvideerija(te) mõistet. Sellest tulenevalt saab ühingu likvideerijaks olla kollegiaalne organ. Nimetatud kollegiaalse organi, komisjoni töövormiks on koosolek. Likvideerimiskomisjon võtab likvideeritava ühingu alaliselt tegutsevalt organilt üle kogu ühingu asjaajamise ning täidab talle seaduse ja üldkogu otsusega pandud ülesandeid. Likvideerimise käigus vastavalt mittetulundusühingute seaduse §le 32 lõpetab likvideerimiskomisjon ühingu toimingud, avaldab ühingu tegevuse lõpetamise teate ajalehes, kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõudmised, jagab nõuete rahuldamisest üle jäänud vara ühingu põhikirjas ettenähtud otstarbel.
ja § 208 lg 1); · Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine kolme kuu jooksul lõpetamisotsuse vastuvõtmisest (ÄS § 211 lg 2,3 ja 4); · Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine 4 kuud Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist koostavad likvideerijad lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1). · Lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamine. Lõppbilanss ja vara jaotusplaan
Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. Selles teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõudmised nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kui teadaolev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, hoiustatakse temale kuuluv raha. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha hoiustamist võib allesjäänud vara kuue kuu möödumisel õigustatud isikutele välja jagada. Kui likvideeritava isiku, varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. 9.2. TSIVIILÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE TEKKIMINE, MUUTMINE JA LÕPPEMINE Nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest
annaabi.ee 
