Vahtra lehed on viiehõlmalised ning lehe otstes on teravad tipud. Lehtede suurus ja pikkus on erinev. Suvel on lehed erkrohelised, aga sügise saabudes muutuvad lehed punaseks, kollaseks, oranziks ja pruuniks. Vahtra viljad on huvitava kujuga ning neid on võimalik panna ninale. Vaher esineb leht- ja segasalumetsades enamasti alumises puurindes koos saare ja tammega. Ta on külmakindel ning hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Vaher on mullastiku suhtes nõudlik, ta eelistab liivsavimuldi, mis on viljakad, huumusrikkad ja niisked. Vaher levib looduslikult Kesk-ja Põhja Euroopas ning kohati ka Aasia läänealadel. Eestis on vaher väga tavaline puu, seda kohtab nii lehtmetsades, teeservades kui ka parkides. Hüpotees Vahtra lehed on puuvõra eri osades erineva suurusega, kuna mõni puuvõra osa ei pruugi saada nii palju valgust kui teine ja mõnes osas võivad ka lehed nooremad olla. See võib olla
tervistavad vannid, kariloomade allapanekuks. - Okkad 3-kaupa kimpudes, tihedalt oksal. Rabade tähtsus: - Sinine söödav marikäbi - mageveevarude säilitajad Nulg - seovad süsinikdioksiidi - Koonusekujuline - leevendavad kasvuhooneefekti. - Sammasjuur, mükoriisaga - Eelistab liivsavimuldi. Nõudlik Sõnajalgtaimed - Väga varjutaluv - Okkad suunatud tipu suunas. Ühekaupa Tunnused: padjakeste abil. Okkad pehmed. *Sõnajalg - Sinakasroosad, piklikud, oksal püsti kui küünlad -ei õitse Lehis -Paljunevad eostega - sirge ja hõre võra
Leheroots 4-15 cm pikk, sisaldab valget piimjat mahla. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4 cm pikk., valminult roheline või punakas, valmib septembris. Kasvutingimused: külmakindel, eelistab viljakaid liivsavimuldi. Küllaltki varjutaluv, eriti noores eas. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Noorelt kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Eluiga kuni 200 aastat. Kasutamine: puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Hea meetaim. Haljastuses kasutatakse mitmeid kultuurvorme. Kasvatamine levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka
kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad peaaegu kogu Euroopas ning Väike-Aasias. Eestis leidub paiguti, kõige enam Lääne-Eestis. Hüpotees: Hariliku tamme kõik lehed on erineva pikkusega. Vaatlus ja mõõtmised: Kogusin 50 ühe ja sama tamme lehte ja mõõtsin pikkused. Tabel: Leht nr. 1 16,4 cm Leht nr. 26 17,1 cm Leht nr
mullas. Lõimise alusel jaotatakse mullad: liivmullad saviliivmullad liivsavimullad savimullad Mulla lõimise abil iseloomustatakse mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Mullas peab lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis tekib ja koguneb orgaanilise aine (peamiselt taimede) lagunemisel. korkorkorkor
[5] Leetjaid ja leostunud muldi ei pea kuivendama, kui kasutada neid metsaaluse maana.[6] Osatähtsus Eestis Üle kuuendiku kogu Eesti alast ning ligi veerandi haritavast maast hõlmavad gleistunud mullad. Eesti haritavatest maadest 27,8 % on liivsavi mullad.Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal , keskmisestt enam on neid ka Saare-, Pärnu- Ida-Viru, Valga-v Põlva- ja Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. [6] 8 Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7] Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %
Mida veel peaksime teadma vahtrast? Leviku alaks on peamiselt Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. Vaher on Eestis levinud metsapuu, enamasti kasvab teises rindes. Sage ka ilupuuna ja kasvatakse mitmeid vorme. Teda leidub leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, peamiselt alumises puurindes. Vaher on külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra
kasvatakse mitmeid vorme. vorme. Kasvutingi peaaegu külmakindel, külmakindel, Võib kasvada peaaegu mused külmakindel, eelistab viljakaid mullastiku suhtes poolvarjus, külmakindel, mullastiku suhtes liivsavimuldi. suhteliselt aeglane kasv mullastiku suhtes küllaltki Küllaltki varjutaluv, vähenõudlik. noorena, küllaltki vähenõudlik. eriti noores eas. Küllaltki vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik hästi valgusnõudlik. Valgusnõudlik.
Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud rohelised, valminult läikivpruunid, soonelised, piklikud, kuni 3,5 cm pikad. Valmivad septembris-oktoobris. 6. Kasvunõuded: tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Väga hästi arenenud juurestik. Nooremas eas annab ka kännuvõsu. Eluiga kuni 1000 aastat. 7. Kasutus: väga kõrgelt hinnatud puit. Mitmeid vorme kasutatakse ka haljastuses. Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta
Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste lehtpuudega ja kuusega. On täiesti külmakindel aga valgusnõudlik. Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60- 70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks. Sookask kuni 20 m kõrge, koor on valge ilma korbata. Võrsed ja pungad on tihedald hallkarvased
sügavarõmeline korp. Lehed kolmnurksed kuni rombjad, pikalt terava tipuga, kaheli teravsaagja servaga. Võrsed karedad, kaetud tihedalt näärmetäppidega. Õitseb mais peale pungade puhkemist, seeme valmib juuli lõpus. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljuneb peam seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades
Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid.. Linnapuuna Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://www.nurgapuukool.ee/index.php?id=90&did=1&sid=95&aid=0 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm.
päikeseline, poolvarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab Aed-haraputk sarikalised niiskemat mulda 30-60 cm mullastiku suhtes nõudlik. Aed-ploomipuu roosõielised Valgusnõudlik 4-6 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi Hapu kirsipu roosõielised põuakindel. Valgusnõudlik. 3-10 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv, Magus kirsipuu roosõielised mujal valgusenõudlik 20-35 m Aed-õunapuu roosõielised eelistab viljakaid muldi kuni 10 m
Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused. Tuletikke, katuselaaste, saetööstuses, paberitööstuses. Harilik tamm Quercus robur Tamme perekond on väga liigirikas. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Valgusnõudlik. Üldiselt külmakindel. Tundlik ka hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. On väga võimsa juurestikuga. Puit on väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud. Puitu nimetatakse puiduteaduse rõngassooneliseks aastarõngastes. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Ristlõikepinnal on selgelt näha säsikiired. Puit raske, kõva, elastne, heade tugevusomadustega, vees muutub mustaks, mis on eriti hinnatud mööblitööstuses ja tarbekunstis. Korgitamme (Quercus suber) koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi
10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga kõrge eani. Erinevatel andmetel võib hariliku tamme vanus ulatuda kuni 2000 aastani. Mullastiku suhtes on harilik tamm küllalt nõudlik, eelistades huumusrikkaid liivsavimuldi. Liigniiskeid muldi ei talu, kuid võib taluda lühiaegseid üleujutusi, eriti puhkeperioodil. Põhjaveest olenevalt ulatuvad juured orgudes ja lammidel 1-1,7 m sügavusele. Põhiline juurtemass asub maapinna lähedal, mitte sügavamal kui 60 cm. Tänu hästi arenenud juurestikule ei esine tavaliselt tormiheidet, välja arvatud kõrge põhjavee korral ning ei ohusta teda ka veepuudus. 7 4. Ravimtaim
Leheroots 1-3 cm pikk, vahel näärmetega Õied õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates vili on kerajas, mahlaka viljalihaga üheseemneline luuvili. Valminult tume-või mustjaspunased, kuni 1,5 cm Viljad läbimõõdus Õitsemisaeg õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist Kasvukoht: valgus valgusnõudlik niiskus talub kuiva, on põuakindel muld eelistab värskeid liivsavimuldi Kasutamine vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Levinud ka haljastuses Sordid Märkused aretatud üle 500 kultuursordi AEDÕUNAPUU Päritolu arvatavasti algne päritolu Kesk-Aasia Kõrgus kuni 10 m Kasvukuju küllaltki ümara võraga Võrsed noored võrsed varjus oliivrohelised, päikese käes kasvades tumepruunid, hiljem hallikaspruunid, karvased Pungad pungad hallikaspruunid, tihedalt karvased Lehed
Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv. Eelistab liivsavimuldi. Juurestik hästi arenenud, TINGIMUSED sügav. Juurtel esinevad mügarbakterid, mis seovad lämmastikku. Eluiga kuni 300 aastat. KASUTAMINE Puit on kerge, pehme, kasutatakse vineeri tootmiseks ja mööblitööstuses. Hea meetaim, vilju kasutatakse söödaks ja toiduainetetööstuses. Väga levinud ka haljastuses. Väga levinud on hobukastani-keerukoi kahjustused puudel. Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal
mida taim omastab lahustunud kujul, näiteks K2O, P2O5, CaO, MgO jt Erinevate autorite poolt on koostatud mitmeid mulla mehaanilise koostise e lõimise klassifikatsioone. Mulla lõimise kaudu saab iseloomustada mulla omadusi. Näiteks liivmullad on väikese veemahutavusega, hästi õhustatud ja soojenevad kiiresti. Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Mulla orgaaniline osa moodustab mineraalmuldadel tahkest ainest 1-10%, turvasmuldadel kuni 95%. Ta koosneb muundumata ja muundunud taimsed ja loomsed jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja
sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi. Kasutamine haljastuses: dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist. Linnapuuna. Joonis 91. Harilik vaher sügisvärvides (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_in_autumn_colors.JPG) Joonis 92. Harilik vaher sügisvärvides Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm. 25.09.2013. 4.2 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (joon. 93, joon.94)
Siiski tuleb kultuure valides ja paigutades arvestada mulla omadusi ja sobivust. Et koduaias on tegemist väikeste pindaladega, siis ei valmista raskusi ka mulla parandamine, tema struktuuri ja keemiliste omaduste muutmine kasvatavaile kultuuridele sobivaks. Mehaaniliselt koostiselt (lõimiselt) jagunevad meie mullad liiv-, saviliiv-, liivsavi- ja savimuldadeks, peale selle leidub kohati turbamuldi. Liiv- ja saviliivmuldi loetakse kerge- te, liivsavimuldi keskmiste ning savimuldi raskete ja külma- de muldade hulka. Turvamullad moodustavad tavaliselt pinnase pealise kihi, selle all on liiv, savi või nende segu. Keemilise reaktsiooni järgi rühmita- takse mullad tugevalt happelisteks, neutraalseteks ja leeliselisteks. Liivmuldade huumusesisalduse suurendamiseks sobivad laudasõnnik, kompost ja turvas; väga häid tulemusi annab turbaga multimine. Savimuldi muudab õhurikkamaks hobusesõnnik (kõduneb kõige
). Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. ole tundlik. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Isasurvad 3-6-kaupa võrse tipus, rippuvad, Et jugapuu on hävimisohus, on ta võetud Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, emasurvad madalamal 3-5-kaupa lehtede looduskaitse alla. eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. kaenlas. Käbikesed 1,2-2 cm pikad, seeme Perekond lehis - Larix Siiski levivad arukaasikud eeskätt 0,2-0,4 cm pikk, kitsa tiivaga. Vili Lehise perekonda kuuluvad suvihaljad viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei üheseemneline läätsekujuline pähklike, ühekojalised kõrged puud
ja hariliku kuusega. Sageli tekib kaasikutes varjutaluvatest puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti üks perspektiivsemaid liike endiste põllumaade metsastamisel (kiirekasvuline, haiguskindel, kvaliteetse puiduga, puidu majanduslik tähtsus suureneb jne.). Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Siiski levivad arukaasikud eeskätt viljakamatel, parasniisketel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja liigniisketel kasvukohtadel ei kasva. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Noores eas kiirekasvuline (juurdekasvu maksimum (10-20a. vanuses), kuid mitte eriti pikaealine, võib saada kuni 150 a. vanaks. Raievanus (50) 60-70 a. Arukaasikud on reeglina tootlikud, keskmine boniteet I-II
Harilik pihlakas Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Kasvab segametsades ja nende servadel, praktiliselt kõigis metsatüüpides, ka puisniitudel. Sagedamini põõsarindes, harvem alumises puurindes. Külmakindel. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusenõudlus kasvab. Mulla suhtes leplik, eelistab värskeid ja niiskeid saviliiv- ja liivsavimuldi (Eesti taimed, 2011). 34 Noortel pihlakatel lõigata ära vaid võistlevad ladvad ja kärpida siit-sealt võrasse kasvavaid oksi. Igal puul eemaldada ainult paar-kolm oksa ja nii, et puudele ei jää suuri lõikehaavu. Pihlakatel tuleb eemaldada ladvaga konkureerivad tugevad oksad. Kui lõigatav oks on juba jäme,
Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit. Koort kasutatakse ka naha parkimisel Betula pendula Levinud kogu Euroopas (v.a. kõige põhja- ja lõunapoolsemad alad) ja Lääne-, Kesk- ja Ida-Siberis. Arukask on kiirekasvuline (eriti noores eas) ja väga valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudlik. Eelistab kasvuks parasniiskeid värskeid saviliiv- ja kergemaid liivsavimuldi. Kasvab hrl. 2030 m. kõrguseks. Eesti kõrgeimad arukased kasvavad Tartumaal Järvseljal kõrgus 38,0 m · lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed, pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid. Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm · Võrsed on paljad või kaetud heledate, katsudes karedate vahatäppidega (noortel puudel).
maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa
annaabi.ee 
