Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kuna liiv ja kruus on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud, esinedes samades settetüüpides, moodustuvad nad tihti kompleksmaardlad. (Joonis 1) Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme - kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid
Liiv, savi ja tellised Liis Siimsoo Liiva mineraalne koostis Liiv on peeneteraline sete (tera suurused alla 5 mm), mille koostisesse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. Liiva leidumine Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana
tõttu. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Savi Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu saastumise. Kruus ja liiv Kruus ja liiv on laialt kasutatavad maavarad ja neid on Eestis peaaegu kõikjal. Oma tekkelt kuuluvad nad purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää või vooluvee poolt
moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem
Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Liiv, millest liivakivi on moodustunud, on setitatud reeglina, kas vooluvee või tuule poolt. Liivakivi on
vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad kaasajal turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine
Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele: · Keindi eelne (sinakas, rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist (graniit), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi, -savi, -kruusa materjalist. · Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid, kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini. · Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen. Karbonaatne, dolo- miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi. · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis:
- monokliinne - trikliinne Mineraalide füüsikalised omadused: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju
3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse
liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivimiteks, kui lisada rõhku/ Läänemere areng. Pinnakatte tekkimisele soojust. Nt liivakivi, argilliit. eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mille Terrigeensed setendid on enamasti purdkivimid, jooksul kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja 9. Kirjeldage, milliseid seega sõltub terade suurus teekonna pikkusest. sügavate ürgorgudega liigestunud pinnamood. situatsioone Eh jaotumise
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne
lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5
mille väljundiks on mitu fraktsiooni puhast paekillustikku ja paeliiva 0-16mm. Liiv: Tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Jaguneb: mäeliivad, uhtliivad, lendliivad. Eestis enamasti uhtliivad, keemilise koostise järgi kvartsliivad. Osakesi läbimõõduga üle 5mm on vähem kui 35%. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruus: jaguneb mäekruusad, uhtekruusad, moreenkruusad. Eestis enamasti moreenkruusad. Loodusliku kruusa ja liiva segu nim kruusaliivaks. Kruusas osakesi läbimõõduga üle 5mm on rohkem kui 35%. Kruusa kasutatakse: betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastikihindiks. Jaotatakse: ehituskruusaks ja täitematerjaliks. Kasutatakse mitmeid kruusa rikastamise viise nagu liivalgi: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. Laoplatsi valikul peab veenduma ja kontrollima, et plats oleks tasane ja kandevõime oleks piisav transportivate autode jaoks
Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: • mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega; • uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud (jagunevad veel mere-, järve- ja jõeliivadeks); • lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes; Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena.
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu
Physiologie“. Mis on mineraal? Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2. Anorgaanilised mineraalid (kõik ülejäänud ühendid ja keemilised elemendid): 1) Ehedad elemendid 2) Sulfiidid ehk kalkogeniidid ja nende analoogid 3) Halogeenid 4) Hapnikulised ühendid: oksiidid, hüdroksiidid 5) Oksiidsed soolad ehk hapnkulised soolad: karbonaadid, sulaadid, fosfaadid, silikaadid jne.
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5
Joldiameri 10 300-9300. Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000. Limneameri, algas 4000 aastat tagasi. 12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad
võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes. Järvelupja esineb Eestis paljudes piirkondades kasutatakse Lõuna-Eestis happeliste muldade lupjamiseks. KAMBRIUMI SINISAVI Settekivim, purdkivimite ja savide klass. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat
Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos) 3)Rõngassilikaadid rõngastunud tetraeedrid n[SiO3]2- n=3,4,6.. Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi. Hantel- ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad. 4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest). 5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk, savimineraalid. 6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts, päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi. Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid ja klassid. Lihtained -metallid(Ag,Cu) -mittemetallid(S,C) Sulfiidid(S-4) Halogeniidid(Cl-4) Oksiidid(O-2) Hüdroksiidid(OH-) 3 Hapnikulised soolad -silikaadid(SiO4-4) -karbonaadid(CO3-2) -sulfaadid(SO4-2) -fosfaadid(PO4-3) -jne Mineraali kristallograafilise kuju klassid Süngooniad
käigus. Kivimeid uurib teadusharu petrograafia. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks.
külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud: · Tsemendi lubatud minimaalne kogus betoonis oleneb betooni kasutustingimuste klassist, betooni liigist (armeeritud, armeerimata, pingebetoon) · Vesitsement-teguri piirsuurus · Täitematerjalide tera suurus ja terastikuline koostis · Täitematerjalide kuju ja terade pinnakaredus · Betooni niiskus · Terase ja betooni paindetugevus vähenevad oluliselt temperatuuri tõustes ja seetõttu tulekahju korral võivad betoonehitised puruneda. · Betooni tugevus oleneb suurel määral vesitsementtegurist mida suurem on vee hulk, seda rohkem tekib väljaauravast veest kapillaarpoore ja seda madalam on tugevus. Ka õhupoorid alandavad betooni tugevust
Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. (7) Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid. Ligilähedaselt püsiva mineraalse koostise ja ehitusega ning iseseisva lasumusvormina esinevaid kivimeid käsitletakse kivimtüüpidena, millel on kindlad nimetused, näiteks liivakivi, graniit ja lubjakivi. Ühte kivimtüüpi iseloomustavad suhteliselt püsivad omadused. (1) Petrograafia on teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega. (1) 2. Kivimite füüsikalised omadused Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, mis pole omased ühelegi tema koostises olevale mineraalile üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit. Seega väljendavad kivimi füüsikalised omadused tema koostiskomponentide omaduste keskmisi väärtusi
Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova
mida mikroorganismid saavad hakkata lagundama. Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla mineraalosa ei ole rohelistele taimedele lihtsalt kinnitus- ja kasvukohaks, vaid võtab osa muldade kujunemisest. Muld ja taimed on omavahel üksteisega otseselt seotud. Muld on taimede elutegevuse saadus, kuid vee ja mineraalsete toitainete säilitajana on muld ka taimestiku kujunemise eeltingimus. Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud). Mulla teket ja arengut mõjutavad kliima, pinnamood, veereziim, ja inimene, kelle tegevus on häirinud muldade looduslikku arengut ning muutnud muldade omadusi. Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸
ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kaardil: Ø GRANIIT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø LIIVAKIVI ..Ontsementeerunud liivast koosnev settekivim ja kuulub purdkivimite hulka. ..On moodustunud kas vooluvee või tuule poolt. ..Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. OMADUSED: On kihiline ja koosneb liivaterakestest mille vahesid täidab sideaine, kas lubi või savi, mis terakesi koos hoiab. VÄRVUS: Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. KASUTAMINE: Kuna liivakivi on vastupidav ja teda on lihtne töödelda, tarvitatakse seda laialdaselt
Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on mitmesugused purske-, moonde- või settekivimid (graniit, gneiss, basalt, kvartsiit, marmor, liivakivi, lubjakivi jne). Mehhaaniline murenemist põhjustab vee külmumine kalju lohedes ja pragudes, temperatuurimuutused ja taimede mõju. Jäädes keemiliselt muutmatuks, laguneb mineraal (tavaliselt kvarts) järjest väiksemateks osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega.
mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on 0,01 mm; 0,01mm on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul 1 nm Mulla mineroloogiline koostis 4 vöödet: 1. 20-80 km SiAl vööde 2. ca 900 km SiMa vööde 3. vahevöö raskemad elemendid (Si ja Al puudu) 4. maatuum
elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Peenes 0,05-1 mm - liivad · jämeliiv 0,5-1 mm · keskmine liiv 0,25-0,5 mm · peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) Tolmud · jämetolm 0,05-0,01 mm · keskmine tolm 0,01-0,005mm · peentolm 0,001-0,005mm füüsikaline savi on -0,01 mm; 0,01mm - on füüsikaline liiv ibe ona osake suurusega alla 0,001 mm · kolloidid 1-250 nm (nm-nanomeeter = 10-9m) · molekul - 1 nm Lõimis Füüs. savi tähistus nimetus grupeerimine sisaldus 0%-5% l1 sõre liiv kerged mullad 5%-10% l2 sidus liiv
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
