Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides. Kontraktsioonvalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlis, vahad). Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. Makroelement- Organismi koostises kõige enam esinevad elemendid (S,P,O,N,C,H). Mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Zn).
ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Komplementaarsusprinsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustamisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Lipiid org aine rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. Lämmastikalus nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Makroelemendid organimside koostises kõige rohkem esinevad keemilised ühendid. Mikroelemendid organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. Monosahhariid lihtsuhkur
· Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel) · Laiad (kerel, erineva paksusega plaadi kujulised) Lihased · Seljalihased · Rinnalihased · Kõhulihased · Vahelihas · Pealihas · Kaelalihas · ,,hingamislihased" (diafragma, roietevahelised lihased, kaelalihased, rinnalihased, trapetslihas)
III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid. Erütrotsüütide hemoglobiini koostisesse kuulub Kilpnäärmehormooni koostisesse kuulub Närviimpulsside tekkeks on vaja Luukoe koostisesse kuulub Klorofülli koostisesse kuulub IV Tõmba õigetele variantidele joon alla ja vajadusel täienda. Sahhariidid täidavad organismis erinevaid ülesandeid: a) transportfunktsiooni b) ehituslikku funktsiooni c) liikumisfunktsiooni d) kaitsefunktsiooni e) energeetilist funktsiooni. V Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. juuste valk tertsiaarstruktuur küünte valk kvaternaarstruktuur ämblikuniidi valk sekundaarstruktuur siidi valk tertsiaarstruktuur hemoglobiini valk sekundaarstruktuur vereplasma globuliinid sekundaarstruktuur vereplasma fibrinogeen sekundaarstruktuur
Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Monosahhariid- ehk lihtsuhkrud, on madalmolekulaarses ühendid, kus süsiniku
5 hapnik F E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 magneesium C F Kindlustab toitainete lõhustumise 6. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. Valgud täidavad organismis erinevaid ülesandeid: A. transportfunktsiooni ..................................................................................... B. toksiline funktsioon ....................................................................................... C. liikumisfunktsiooni .......................................................................................... E. regulatoorne funktsiooni ............................................................................... F. ensümaatiline funktsioon .............................................................................. 7. Vali kas väide on õige või väär. Ringista oma valik. Juhul kui väide on väär paranda see õigeks!
suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides.Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel.DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb nt. Inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuv(rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) lämmastikalused-nukleiinhaete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin, RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.Lämmastikalus-A,G,C ja T kuuluvad
Aine oksü-l. Homoloogiline kromosooom kromosoon, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Histoloogia Koeteadus. Hormoon Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid erinev ka teistes organismides. Initsaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Kapsiid viiruse genoomi ümbritseb valguline kate Kontraktsioonivalk Liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kantserogeen mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustav vähkkasvaja teket Karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus. Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesuguseid makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne org
HORMOON- Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis. LIPIIDID-Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid, vahad). LÄMMASTIKALUS-Nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil, tsütotsiin.
Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste orgaaniliste üh. vastu.) AIDS- omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab virus HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. KONTRAKTSIOONIVALGUD- valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, taolisi valke nimet. kontraktsioonivalkudeks. (tuntuimad. lihasvalgud) Valkude LIIKUMISFUNKTSIOONI näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. VALKUDE ENERGEETILINE FUNKTSIOON- valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. VALGUD TÄIDAVAD ORGANISMIS: ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. KOMPLEMENTAARSUS PRINTSIIP: lämmastikaluste üksteisele vastavus REPLIKATSIOON: DNA- ahela kahestumine enne raku jagunemist.
rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga hormoon- loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G kontraktsioonivalk- liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. esineb nt. inimese skeletilihaste rakkudes lipiid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus lämmastikalus- nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P ja S
Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini). Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast pärit hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. Osade loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni (amööb). Ainete transport läbi rakumembraani Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anrogaanilised ja orgaanilised ained. Aktiivne transport toimub alati madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale, nõuab täiendavat energiat (ATP) ja vastavaid valgulisi ülekandesüsteeme transportvalke. Nt. Na / K transport rakku ja rakust välja. Passiivne transport toimub vastavate valguliste kanalite abil, täiendavat energiat pole
Desoksüribonukleiinhape- DNA. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitmisel. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises olev fosfaatrühma rasv. Hormoon- sisenäärmed reguleerivad organismide talitust. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. Kontraktsioonivalk- skeletilihaste rakkudes esinev valk, liikumisfunktsiooni täitev. Lipiid- orgaaniliste ühendite rühm. Lämmastikalus- adeniin, guatiin, tümiin, tsütosiin DNA. Adeniin, guatiin, uratsiil, tsütosiin RNA. (tsükililsed orgaanilised ühendid). Makroelemendid- kõige enam esinevad keemilised elemendid. Mikroelemendid- üliväheseks koguseks vajalikud elemendid. Monosahhariid- lihtsuhkur. Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer. Oligosahhariid- 2-3 lihtsuhkrut. Peptiidside- aminohappejääkide vaheline side
organismide elutegevusega. biopolümeer--organismides moodustuv polümeer. denaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride hävimine kuni esimese järgu struktuurini. ensüüm--biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. hormoon--loomorganismide siserekreatsiooni näärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. komplementaarsusprintsiip--kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides. kontraktsioonivalk--liikumisfunktsiooni täitev valk. lämmastikalus--nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. makroelemendid--organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S). mikroelemendid--organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. monosahhariidid--suhkrud, mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit. mRNA--ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni.
Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kontraktsioonivalk-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiid-orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lämmastikalus-nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin.
kohtade suhtes, mis inimesele on võimatu liiga pika vahemaa tõttu. Ning inimesele nad otseselt kahjulikud ei ole. 6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed Kuna need robotid töötavad sellistes tingimustes või kohtades, kuhu inimene ei pääse, ei ole võimalik neid remontida või kohe tagasi tuua, kui midagi juhtub. 7. Meditsiinirobotid 7.1. Info Operatsioonidel kasutatavad (joonis 4), taastusravil olevate inimeste jälgimiseks (robot- õed) või liikumispuuetega inimeste liikumisfunktsiooni taastamiseks kasutatavad robotid ja bioloogiliselt inspireeritud robotid (põhinevad bioonikal). [5] (joonis 4) Operatsiooni robot 7.2. Meditsiinirobotite kasulikkus inimestele Uus tehnoloogia aitab paremini inimese tervist parandada. Erinevad robotid aitavad protseduure lihtsamini ja kiiremini teostada ning operatsioonide järgsed armid on väikesed. Meditsiinirobotid pääsevad tihti ligi kohtadesse inimese kehas, kuhu arsti käsi ei mahu meditsiini riistadega
9. Desoksüribonukleiinhape DNA. 10. Desoksüribonukleotiid DNA üks monomeer. 11. Desoksüriboos lihtsuhkur. 12. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. 13. Fosfolipiid fosfaatrühma sisaldav lipiid. 14. Hormoon bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 15. Komplementaarsusprintsiip kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. 16. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk. 17. Lipiid rasvad, õlid, vahad, steroidid. 18. Lämmastikalus tümiin, adeniin. 19. Makroelemendid organismis kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P. 20. Mikroelemendid organismi elutegevuseks vajalikud keemilised elemendid: Cu, Zn, Ni. 21. Monosahhariid madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. Glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos. 22. mRNA informatsiooni-RNA. 23
Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. Komplementaarsusprintsiip Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Lipiidid Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.) Lämmastikalused nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. Makroelemendid Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised
organismine võõrad valgud, näiteks nukleiinhapped jne. 2.8. Liikumisfunktsioon Kui uurida mistahes loomorganismi liikumist, siis võime kindlad olla, et selles protsessis osalevad ka valgu molekulid. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasnev molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. Neist kõige tuntumad on lihasvalgud. Valkude liikumisfunktsiooni näiteks võib tuua ka algloomade viburite ja ripsmete liikumise. Seda tingivad nendes organismides leiduvad valgulised torukesed mikrotuubulid. 2.9. Energeetiline funktsioon Sarnaselt sahhariidide ja lipiididega on ka valkude täielikul lagundamisel vabaneb energia kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. Et valkudel on väga palju ülesandeid, siis algab pärast pikemaajalist nälgimist, kui sahhariidide ning lipiidide tagavarad on peaaegu ammendatud.
Supiköögiteenust osutatakse Piibelehe kohvikus Lai tn 3a Lähem info toetustespetsialistilt Kai-Ly Sankovski 322 5880 Toidupank. Toidupank on lahti kolmapäeviti kella 13.00 - 15.30. Koordinaator: Tiina Tedre 58 189 692 aadress: Kastani 12, Rakvere e-post: [email protected] Puudega isiku parkimiskaart: Parkimiskaart antakse välja isikule, kellel esineb keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle; ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Parkimiskaardi väljaandmise aluseks on: 12 1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus; 2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatis liikumis või
ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Kääviniidid rakujagunemise ajal moodustuvad Konkurents on liikidevaheline või liigisisene niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside kromosoomide või kromatiidide jaotamises (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. tütarrakkude vahel. Kontraktsioonivalk liikumisfunktsiooni täitev Laguahel heterotroofsetest organismidest valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. koosnev toiduahela osa, milles looduses leiduvad Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. orgaanilised ained oksüdeeritakse järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks ja mille lõpp- produktiks on anorgaanilised ühendid.
Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid: *kaitsefunktsioon välismõjude eest *ümbritseb rakku ja säilitab raku kuju *väliskeskkonna ja sisekeskkonna eristamine *osa loomarakkude membraanid täidavad liikumisfunktsiooni *fagotsütoos selle käigus satuvad tahked ained organismi *pinotsütoos vedelad ained satuvad organismi (raku sisse) *ainete transport passiivne transport: toimub valkude kaasabil, ei vaja täiendavat energiat aktiivne transport: osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. *osmoos selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse.
Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS Rakumembraan: ümbritseb, piiristab rakku, kaitseb välismõjude eest, välispinnal olevad retseptorid seonduvad väliskeskkonnast pärit hormoonide, tõvestavate bakterite ja viirustega, osadel loomadel täidab liikumisfunktsiooni (amööb), tagab raku- ja väliskeskkonna vahel aine- ja energiavahetuse. Difusioon gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale, energiat pole vaja Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse, energiat pole vaja.
Organism peab tagama valgu molekulide kaitse nii väliste kui siseste mõjutuste eest. See saavutatakse eelkõige molekuli esimest järku struktuuri püsivusega: aminohappejääke ühendav peptiidside on küllaltki stabiilne. Valgu teist ja kolmandat järku struktuure kooshoidvad keemilised sidemed on üsna nõrgad ning need tekivad ja katkevad juba väikeste rakusiseste tingimuste muutuste käigus. Kõige ilmekamalt avaldub struktuurimuutuste tähtsus liikumisfunktsiooni näitel. Lihasraku ehituses olevad valgud (müofibrillid) muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid ja selle tulemusena lihasrakk kas lüheneb või pikeneb. Nukleiinhapped MLB 6001 Üldbioloogia 10 Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA)
on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. Konkurents - on liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) pärast. Konsument - vt. tarbija. Kontraktsioonivalk - liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes. Kontrollgrupp - uurimisobjektide võrdlusrühm, mille suhtes muudetavaid katsetingimusi ei kohaldata. Konvektsioon - soojuse liikumine õhu või veevooluga. Konvergents - erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis
süsteem Æ linnapark, linnaosapark, naabruskonnapark, kvartalipark, majagrupi mänguplats. • Modernne linn pidi koosnema pidevast rohealast, kus linna erinevad elemendid paiknesid nn parklinnas. • Transpordisüsteemi eri osad pidid lõikuma eri tasandiliste ristmikena, vältimaks konflikte • Need põhimõtted on olnud aluseks meie suuremate linnade korruselamupiirkondade planeerimisel • Transpordisoonte planeerimisel reguleeriti liikumisfunktsiooni, varem tänavatel olnud sotsiaalse lävimiskoha funktsioon “unustati” või minimeeriti viimase piirini ja kauplemine tõrjuti tänavatelt siseruumidesse või eraldipaiknevatele turuplatsidele. • Kuigi teedeplaneerijad on saanud palju kritiseerida oma tegevuse eest 1960-70 aastatel, on arhitektid pääsenud suhteliselt vähese kriitikaga Modernistlik planeerimissüsteem • Hausmannilik planeerijaroll, mis baseerus objektiivsetele normatiividele oli modernismile väga vastuvõetav
3.1.1.Skelett Luustikku, mis toetab inimkeha, nimetatakse skeletiks. Skelett koosneb kõikidest kehas asetsevaist luudest. Samasse süsteemi kuuluvad ka lihased ning lihaseid luudega siduvad kõõlused ja sidemed. Luustiku ja lihaste osakaal on 45–55% kehakaalust. Lihaseid on u. 400 ja nende mass on u. 40% kogu organismi omast. Luid on üle 200 ja nad omakorda moodustavad umbes 15% meie kehamassist. Luude, lihaste, kõõluste ja sidemete peamised ülesanded Luud – passiivne liikumisfunktsiooni tagamine, organite tugi ja kaitse (rinnakorv, vaagen), keha tugi, keha kuju määramine, lihaste ja kõõluste paigalhoidmine, vereloome Lihased – tahtlikud liigutused (skeletilihased), automaatsed liigutused (silelihased), keha hoidmine, hingamisfunktsioon Kõõlused – lihaste ja luude ühendamine, luude omavaheline sidumine Sidemed – liigeste koos hoidmine ja tasakaalustamine 25 Luude ehitus
annaabi.ee 
