LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Liikluskultuur Liikluskultuuri mõjutab liikluskorraldus ja liikluspropaganda, liiklejate omavaheline suhtlemine ja liiklusjärelvalve tegevus. Juhi käitumine sõltub liikluskasvatusest (kasvatusest üldse) ja konkreetsest nii positiivsest kui ka negatiivsest, ärritajast. Juhi hoiakut liikluspolitsei suhtes võivad kujundada liikluskorraldus, bürokraatlik asjaajamine ja juhiga suhtlemise viis Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud eksimuse tunnistamine või selle eitamine. Hea juht käitub viisakalt, sõidab rahulikult ega näita oma üleolekut. Kaitslik (defensiivne) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, oskab neid ette näha ning on paindliku suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga). Juhi tegevus liikluses on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on: · paindlikkus ( võime ette n...
Narkootikumid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on ilmne uimastav mõju. Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotsta...
Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 ...
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest........................................
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. N...
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnnite...
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
annaabi.ee 
