Sel aastal on jaanuarist septembrini juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui ühelgi teisel viimase kümne aasta esimesel üheksal kuul. Tänavu kolme esimese kvartaliga on liiklusõnnetustes surma saanud 152 inimest (neist ainuüksi 31 augustis, mis teeb keskmiselt ühe hukkunu päevas) ning vigasaanuid on 2619 ehk pea kolmsada inimest kuus. Loomulikult on kurva statistikani viinud mitmed põhjused. Tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud) kohalolekule, justkui täidetaks reegleid sinises mundris ametimehe, mitte enda turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustade...
Liiklusohutus ühiskonna suur probleem Liiklusohutus on üha suurenev probleem meie ühiskonnas. Iga aasta sureb miljoneid inimesi liiklusõnnetuste tagajärjel ja see arv aina kasvab. Üllatusena tuleb see, et meie väikses Eesti riigis on miljoni inimese kohta rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid, kui mujal Euroopa riikides. Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu? Statistika näitab, et 2005. aastal oli kõige rohkem hukkunuid Leedus, Lätis, Poolas, Sloveenias, Kreekas, Küprosel ja Eestis. Kõige vähem hukkunuid oli Hollandis kõigest 46 inimest miljoni elamiku kohta. Hukkunute koguarv Eestis on aastatel 1994-2005 on tublisti langenud, kuid aasta 2006 tõi hukkunuid jälle rohkem 204 ja aastal 2007 hukkus 196 i...
liiklusesse lisanduvate paljude jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturitega. Linnaruumis jalgratta- ja jalgteede ääres kolmekülgsetel piilaritel nähtav plakat ,,Veendu, et on ohutu!" kohustab aga jalgratturit sõidutee ületamisel olema ettevaatlik, vähendama kiirust ning andma teed sõiduteel liiklevatele juhtidele. Muud videod · Tulemused liiklusohutusest, kui ei jälgita liiklusreegleid. · Liikluskultuur Itaalias (õppefilm) · Liikluskultuur Venemaal (ülikõva) · Lühimultifilm liiklusohutusest Reijo Kasemetsale. Täname kõiki vaatamast ja loodame, et õppisite nendest videodest niimõndagi liiklusohutuse kohta. Norman Marko Jürgen
Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded, bussipeatused ja ülekäigukohad, valgustus- ja nägemistingimused jms) ja teede üldine seisukord. Eestis väljastatakse a...
Tahan liigelda ohutult Tahan liigelda ohtult- see on hea lause, mis paneb kohe mõtlema. Liiklus ei kao kuhugi ning ka selle ohutus mitte. Liiklusest kõrvale vaadata ei saa ning seetõttu on vajalik liiklust tunda ja teada kuidas ohutult käituda. Kuid kas mina saan liigelda ohutult? Eesti liikluskultuur ei ole just parim, kuid on ka hullemaid. Kummitab ikka küsimus, kas mina saan liigelda ohutult, jään siin sügavalt mõtlema. Ma ei tunne seda, et ma astun liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu peabki olema äärmiselt ettevaatlik. Kõikjal on reklaamid ,,Kanna helkurit," ,, kinnita turvavöö," ,, kiiruspiirang 50," kuid sellest jääb ikka justkui väheks. Inimestel puudub ohutunnetus või on see mõtlemine ,, minuga ei
Teenindusahel Eesti Posti kliendi jaoks. KONTAKTI RUUMIDE KLIENTIDEG KLIENDILE KLIENTI JÄTKU- LOOMINE AVASTUS A TEENUSE ÄRASAATMIN TEGEVU SUHTLEMIS OSUTAMIN E S E ALUSTUS E · Soodustuste · Liikluskultuur · Kliendile · Vajadusel · Puudub standart · Meeldetu pakkumine (parkimisplats tähelepanu kliendi · Hüvastijätt letused · Reklaami- i puudumine) osutamine probleemid · Tasumine · Info mine · Interjöör (teenindusval e(konflikti) · Lahkumine edastus
Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ; meeleolu) Stressi tekitajad : müra ; aja puudus ; tülid ja vaidlused,pinged jne. Juhile vajaminevad võimed : Oluline on kaasliikleja usaldamine. Primaarseks ehk tähtsaks tuleb arvestada ohutusnõudeid . Korra allikaks ei ole keelud ega käsud vaid kultuur. Liikluskultuur = liiklejate omavaheline suhtlemine + liiklus järelvalve tegevus + liiklus korraldus . Olukorra hindamise võime . Ø Väldi ohtlikke olukordi. Ø Tegutse õigesti, kui oled sattunud neisse. Ø Vii tagajärjed minimaalseks . Tähelepanu jaotus võime . Eralda oluline ebaolulisest. Tähelepanu nõrgendavad jutuajamine , raadio kuulamine , sõidutee nõrk valgustatus , müra , liiga madal või kõrge temperatuur , väsimus . Dünaamiline silmamõõt
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai liiklusõnnestustes surma 132 inimest, kahe aasta eest 196. Me peame üheskoos pingutama, et sellele meeletule surmarallile pidurit tõmmata. Me peame oma sõpruskonnas ja ka organisatsioonides liiklusohutusele enam tähelepanu pöörama. Vahest on endalgi tunne liikluses, näiteks Tartu maanteel sõites, et oleme sattunud rallirajale, k...
Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud. Head noored, meid hukkub liikluses hirmuäratavalt palju. Möödunud aastal sai liiklusõnnestustes surma 132 inimest, kahe aasta eest 196. Me peame üheskoos pingutama, et sellele meeletule surmarallile pidurit tõmmata. Me peame oma sõpruskonnas ja ka organisatsioonides liiklusohutusele enam tähelepanu pöörama. Vahest on endalgi tunne liikluses, näiteks Tartu maanteel sõites, et oleme sattunud rallirajale, k...
tulemusi vaatame õhtuti uudistest. Kultuur või kultuuritus ei teki ühe päevaga. Meie tänavatel olevat olukorda ei suuda muuta ei riigi valitsus ega ka ametivõimud. Muutus peab algama meist endist. Kui iga juht sõidaks õigel sõidukiirusel, hoiaks silmad natuke rohkem lahti ja oleks arvestavam teiste suhtes, muudaks see juba palju. Selle pärast võiks muret tunda igaüks ja iga päev, mitte alles siis kui mõni sinu lähedane inimene on kadunud su kõrvalt. Kas Eesti riigis on siiski liikluskultuur või kultuuritus? Mina ei oska vastata selle, see on teie igaühe enda otsustada. ¹ http://www.liiklus.ee/789 ² http://uudisvoog.postimees.ee/130607/esileht/siseuudised/265979.php
kuumust. Enamus ajast polnud neil aimugi, kas nad on õigel teel, kas saavad täis kõhuga soojas voodis uinuda või kuhu nad üldse välja jõuavad. Teeolud olid enamasti väga viletsad, riikide vahel puudusid selged piirid, ristmikut tähistas tavaliselt meetrine post. Linnades oli olukord päris hea, kuid mujal olid ükskõik millise liiklusvahendiga sõitmise tingimused väga kehvad. Erinevalt Euroopast puudus sel mandril liikluskultuur, päevas toimus tuhandeid avariisid, sest juhid ei mõistnud üksteist. Suunatulede asemel kasutati signaali ning teed ületati sealt kus tuju tuli, igaüks pidi vaatama, et ellu jääb. Selliseid tingimusi jalgratturid ei oodanud, kogu see seiklus oli nende jaoks üks suur ellujäämiskursus. Kolm rändurit läbisid selle raske, kuid kindlasti unustamatu teekonna, mis tõi kaasa emotsioone ja olukordi, mida paljud inimesed oma elus ei koge
Keskpäraselt hakkama saavaid inimesi on vähe. Tasakaal lõpuks puudub. Võrreldes 1991. aastaga on Eesti väga kiirest ja hästi edasi arenenud. Meie Majandus on teinud väga suure hüppe. Oleme end nii öelda maailmakaardile jõudnud tuua eduka rahvana. Kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu. Suhted teiste riikidega on tihedad. Meil on viisavabadus paljude riikidega, sealhulgas USA-ga. Võib öelda, et välispoliitika toimib hästi. Sisepoliitikas aga on veel arenemisruumi. Liikluskultuur on halb. Väga palju on huligaane, kelle tõttu toimub palju õnnetusi. Politseinikke o liiga vähe. Keegi ei taha enam politseisse tööle minna, kuna palgad on väiksed ja töö raske. Väikeperesid ei toetada. Rõhku pannakse vaid suurtele peredele. Maapiirkondades on elu suhteliselt kehv. Elu on liiga Tallinnakeskne, vähe hoolitakse küladest ja alevikest.
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga sünnipäev ja kroonimise aastapäev, mussoonide aastaaja rahvuspäev (17. detsember) ni...
Kuidas liikluses ellu jääda? Liikluses ellu jäämine sõltub eelkõige inimesest endast, aga kuna liikleja ei ole üksi, siis muidugi ka teistest, kes on su ümber. Sa ei saa kuidagi määrata, kellega liikluses kokku satud ja seega sõltub ellu jäämine ka päris palju õnnest. Seega peab elude säästmiseks pingutama ja reegleid järgima iga liikleja. Igaüks saab enda ja oma pere ohutuse suurendamiseks ise palju ära teha. Vanemad peaksid kindlasti olema oma lastele eeskujuks ja maast-madalast selgitama, kuidas liikluses õigesti käituda. Alustades kõige lihtsamatest tõdedest nagu õiges kohas tee ületamine ja helkuri kandmine pimedal ajal, tuleks samal ajal püüda last mõistma panna, et need ei ole lihtsalt reeglid, vaid nende eiramisel võivad olla vägagi kurvad tagajärjed. Autoga sõites tuleks kindlasti alati kinnitada turvavöö. Enda elu päästmiseks peab seda muidugi tegema igaüks, aga eekuju mõttes on ...
LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Liikluskultuur Liikluskultuuri mõjutab liikluskorraldus ja liikluspropaganda, liiklejate omavaheline suhtlemine ja liiklusjärelvalve tegevus. Juhi käitumine sõltub liikluskasvatusest (kasvatusest üldse) ja konkreetsest nii positiivsest kui ka negatiivsest, ärritajast. Juhi hoiakut liikluspolitsei suhtes võivad kujundada liikluskorraldus, bürokraatlik asjaajamine ja juhiga suhtlemise viis Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud eksimuse tunnistamine või selle eitamine. Hea juht käitub viisakalt, sõidab rahulikult ega näita oma üleolekut. Kaitslik (defensiivne) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, oskab neid ette näha ning on paindliku suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga). Juhi tegevus liikluses on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on: · paindlikkus ( võime ette n...
Õiguse alused. Teise praktikumi küsimused 1. Leia kehtivast õigusest: 1.1) 1 õigustkaitsev norm Karistusseadustik § 229 lg 1 Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku väljastatud litsentsita - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 1.2) 1 pädevusnorm Eesti Panga seadus § 11 lg 1 Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub: 1) panganduspoliitika kujundamine ning Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine; 2) Eesti Panga Nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja nende täitmise tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine; 3) [kehtetu RT I 2003, 15, 88 jõust. 1.05.2004] 4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja...
organism kaotab rohkem vett kui saab. Kuumarabanduse sümptoomideks on uimasus, nõrkus, virvendus silmade ees, kehatemperatuuri tõus. Kui inimene on teadvusel, tuleks ta viia varju, katta märgade linadega ning anda juua jahedat jooki. Teadvusetule inimesele tuleb kutsuda kiirabi. Info: http://www.advent.ee/tervis/?op=artikkel&id=9 Mootorsõidukid ohustavad inimese tervist eelkõige arengumaades, kuna sealne liikluskultuur ja sõiduoskused jätavad meie mõistes vägagi soovida. Samuti on sealsed sõidukid sageli hooldamata ja vanad. Ühes Aasia riigis nõutakse juhilubade saamiseks vaid kahe tunnistaja allkirja need inimesed peavad tunnistama, et nad on näinud juhiloataotlejat autot juhtimas. Seetõttu tuleks arenguriikides sõitmiseks valida võimalikult uus sõiduk ning vältida sõitmist pimedal ajal.
· Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel. 2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi. Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid? Kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu
olevate riikidega. Küll on Hanois ja Ho Chi Minhis väga laialt levinud taskuvargused, kõige rohkem liigub taskuvargaid ringi turistidega seotud paikades. Taskuvargad võivad olla ka lapsed või noored, kes tegutsevad organiseeritult. Levinud varastamise viisiks on jalakäija asjade haaramine möödasõitva mootorratturi poolt. Lisaks tuleb ettevaatlik olla ühistranspordis ning rannas. Kindlasti ohuks reisimisel on Vietnami liikluskultuur, millega harjumine võtab aega. Linnad on täis suhteliselt kaootiliselt liikuvaid mootorrattaid, motorollereid, jalgrattaid jne. Väljaspool linna lisab riske liiklusõnnetuse ohvriks saamisele maanteede kehv olukord, kohalike sõitjate poolt valesti valitud kiirus ja ootamatud liigutused ning sõidukite halb tehniline seisukord. Nendel, kes pisut pikemalt Vietnami jäävad ja ringi reisivad, soovitatakse vaktsineerida ennast A-
......................................................9 2.3 Perekond............................................................................................................................... 10 2.3.1 Perekonna kokkutulekud............................................................................................... 10 2.4 Mida nad arvavad teistest..................................................................................................... 11 2.5 Liikluskultuur ja transport.................................................................................................... 12 2.5.1 Ühistransport................................................................................................................. 12 2.5.2 Takistusterohked teed....................................................................................................13 2.6 Vabaaeg ja meelelahutused.........................................................................
Palun vaikust laulu alustamiseks! Liiklusohutus Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm 2003-2015 vähendada liikluses hukkunute arvu alla 100 (uus eesmärk 75) statistika mnt.ee kodulehel Liiklusohutus paraneb: 1985 191, 223, 268 1990 436, 491 2000 204, 199, 224, 164, 170, 170, 204, 196, 132 2009 100, 79, 101, 87, (10 kuud) 58 Alkoholijoobes juhte 2011 10%, 2012 7%, 2013 12% 3 põhilisy tegurit liiklusõnnetuste piiramiseks: 1. Liiklejate liikluskultuur ja haritus 2. Liikluse tehiolud materiaalsed objektid (teede korrashoid, jne) 3. Järelvalve politsei Autolukk (USA, Rootsi, Kanada, Austraalia, Soome, Holland, Belgia, Taani, Austria) elektrooniline seade, mis ei lase autot käivitada, kui väljahingatavas õhus on promille. Veapunktisüsteem inimese rikkumised summeeritakse, kui mingi arv saab täis, järgneb karistus (lubadest ilmajäämine, uus eksam, vms).
1. ÜLDINE TAUSTAINFO Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv, Keskmine eluiga on 72 aastat; 85% türklased, elab ka kreeklasi, demograafiline olukord a...
naiste rolli osas ühiskonnas. Viimase kolmekümne aastaga on see progress olnud meeletu ning tänapäeval on korealannad praktiliselt võrdsed meessugupoolega. Vaatamata ametlikule võrdõiguslikkusele tekitab küsimusi asjaolu, et juhtivatel positsioonidel on väga vähe naisi, valdav enamus naisi teevad siiski ainult kodutöid ning suurenenud on naistevastane seksuaalne-ja koduvägivald. Selle põhjal võime järeldada, et Lõuna-Koreas on siiani vägagi patriarhaalne ühiskond. 2.4 Liikluskultuur Lõuna-Korea linnad on ülerahvastatud ning seetõttu on ka liiklustihedus väga suur. Enamus teid on paksult mootorsõidukeid täis ning esineb palju liiklusummikuid. Lõuna-Korea keskmine mootorsõidukijuht on väga nahaalne ja hoolimatu kaassõitjate suhtes. Üpris tavaline vale fooritulega ristmiku ületamine, liiklusmärkide eiramine ja lubatust kiiremini sõitmine. Sõidumaneer on samuti kiire, äkiline ja hoolimatu. Näiteks jalakäijatel ei tasu ootama jääda,
Naiste olukord on ikka veel halvem kui meestel, aga see molukord on muutumas. 2.5 Käitumisreeglid avalikkuses Korra ja organiseerituse tähtsus on ilme isegi Belgia tänavapildis: mehed käivad naiste kõrval kõnnitee välisservas, nooremad kõnnivad vanemate inimeste kõrval kõnnitee välisservas; kui kaks meeste ja üks naine käivad kõrvuti, jääb naine meeste vahele. Üldiselt on belglased avalikkuses väga korralikud. 2.6 Liikluskultuur Sõidukite liiklus toimub paremal teepoolel, kuid jalakäijad mööduvad üksteisest väga kiiresti vasakult. Ühistransport lõpetab töö pärast keskööd või kella ühe ajal. Parim võimalus taksot saada on kindlaksmääratud taksopeatustest. Rongides võimaluse ostke esimese klassi pilet: hinnaerinevus ei ole väga suur, kuid mugavus märgatav. 7 3. Äripraktika ja protokollilised kombenõuded 3.1 Aeg
7 Teema 3. Teeninduskultuur ja -kvaliteet 3.1. Mis on kultuur? Kultuuri mõistet avatakse mitmeti, rõhutades selle rajanemist inimese loomusele. Kultuuri loojaks on alati inimesed oma väärtushinnangute, hoiakute ja veendumustega. Kultuuri võib vaadelda väga paljudel erinevatel tasanditel: nt rahvuskultuur, hariduskultuur, kodukultuur, olmekultuur, liikluskultuur, majandamiskultuur, organisatsioonikultuur, teeninduskultuur, inimese sisemine kultuur jne. Iga loodud kultuur on oma olemuselt suhteliselt stabiilne, väljendudes mõttelaadis, keeles, institutsioonides, harjumustes, sotsiaalsetes suhetes, käitumises jms, ning selle muutmiseks on vaja teha jõupingutusi. Siiski saab kultuuri organisatsioonides suhteliselt kiiresti muuta, kuid seda vaid soovitavast kultuurist ühiste arusaamade ja selle saavutamiseks vajalike tingimuste korral
ka tekstiilitööstus. Niimoodi hääbubki tarbimiskultuur, mis põhjustab tööstuse ( üks majanduse aluseid ) kadumist. 101 Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majan- dustegevuse otsest kadumist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi tööstuse haru ) ei oleks, sest autosid ei ole enam vaja ja koos sellega kaoks ära liikluskultuur ja ka osa infrastruktuu- rist. Näiteks kui ei oleks haigusi ( mis praegu võib inimestele tunduda võimatu ), ei oleks vaja ka meditsiini ja haiglaid. Selliste asjaolude kadumine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni tuntud elutegevusest. Selles seisnebki ülitsivilisatsiooni olemuse põhimõte. Ülitsivilisatsiooni arengu aste ei seisne lihtsalt selles, et "kaotame kõik autod ja arvutid ära",
kuidas inimesed praegu elavad. Ka riiete kandmine ei ole enam tarvilik ja seega muutub tarbetuks ka tekstiilitööstus. Niimoodi hääbubki tarbimiskultuur, mis põhjustab tööstuse ( üks majanduse aluseid ) kadumist. Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majan- dustegevuse otsest kadumist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi tööstuse haru ) ei oleks, sest autosid ei ole enam vaja ja koos sellega kaoks ära liikluskultuur ja ka osa infrastruktuu- rist. Näiteks kui ei oleks haigusi ( mis praegu võib inimestele tunduda võimatu ), ei oleks vaja ka meditsiini ja haiglaid. Selliste asjaolude kadumine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni tuntud elutegevusest. Selles seisnebki ülitsivilisatsiooni olemuse põhimõte. Ülitsivilisatsiooni arengu aste ei seisne lihtsalt selles, et "kaotame kõik autod ja arvutid ära",
Niimoodi hääbubki tarbimiskultuur, mis põhjustab tööstuse ( üks majanduse aluseid ) kadumist. Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majan- 109 dustegevuse otsest kadumist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi tööstuse haru ) ei oleks, sest autosid ei ole enam vaja ja koos sellega kaoks ära liikluskultuur ja ka osa infrastruktuu- rist. Näiteks kui ei oleks haigusi ( mis praegu võib inimestele tunduda võimatuna ), ei oleks vaja ka meditsiini ja haiglaid. Inimühiskonna majandusliku tegevuse üheks põhialuseks ongi inimeste erinevate kaupade ja teenuste tarbimine. Seega on inimühiskonnad kui tarbimisühiskonnad. Tarbimise kadumine põhjustab sellise tsivilisatsiooni ühiskonna struktuuri, mis erineb totaalselt meile seni tuntud elutegevusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
