väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda ka teiste riikide teadlastele selgitust ja mõtteainet edasiseks. Ta küll aimas, et paljud auväärsed loodusteadlased võivad teda algul sarjata, kuid ehk hiljem mõistavad... Nagu hiljem on
.........................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean Baptiste de Lemarck.....................................................6 2.2 Georges Cuvier...................................................................6 2.3 Charles Darwin...................................................................7 3.Muutused evolutsioonis............................................................8 3.1 Massilised väljasuremised.......................................................8 3.2 Erinevate liikide kadumine......................................................8 4. Inimese evolutsioon................................................................9 4.1Inimene arenes ahvist............................................................
argielus, öeldakse siis, kui sündmused langevad kokku nii, et me ei näe selles mingit mõtet, ehkki ilmselt ei ole keegi ekstra püüdnud seda kokkulangemist saavutada. Juhused paeluvad meid, kuna ei allu ilmselgelt meie mõjutustele. Siiski jälgime neid segaste tunnetega. Positiivsed üllatused on imelised, kuid mitteteadmine sellest, mida toob tulevik, võib olla vägagi koormav. Ebakindlus tähendab stressi. Me vaatame tulevikule selgemalt näkku kui iial varem. Kõigi kaebuste juures meie ühtseks võrguks ühendatud maailma riskide üle jääb meil siiski sageli kahe silma vahele, milliseid võimalusi see pakub. Näiteks võib mõni töötu sotsiaaltöötaja üleöö rikkaks saada, kuna on oma tütre tarvis õigel ajal õige loo üles kirjutanud (J.K. Rowling- Harry Potter). Kes tahab nii komplekses maailmas toime tulla ja end koduselt tunda, teeb targasti, kui tutvub lähemalt juhuse fenomeniga. Ka kõik
Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese
looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti revolutsiooniline Vana Testamendi kirjasõna seisukohalt. Maa settekivimite uurimine andis aluse revolutsiooniks ettekujutusest maakera vanusest. Buffon (1779) tuli välja ülijulge oletusega, et vanus võib olla mitusada tuhat aastat … Jean-Baptiste de Lamarck on esimene tõeliselt suur nimi eluslooduse evolutsiooni põhjendajate reas. Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt
- muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr 500 pKr) liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist."
eriarvamusi, kui uurimise algperioodidel üle saja aasta tagasi, pigem vastupidi. Nagu siis, nii ka nüüd puhkevad aeg-ajalt ägedad diskussioonid, nii teaduslikus kui ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana- Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad?
.......................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest
Kõik kommentaarid