Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Darwin ja Wallace 200 aastat varem (0)

1 Hindamata
Punktid




Darwin ja Wallace 200 aastat varem Nagu me teame, elasid Darwin ja Wallace üheksateist kümmnendal sajandil. 1859   ilmus   Darwinil   evolutsiooniteooria   raamat   “Liikide   tekkimine”.   Selline   teoria tekitas paljudes inimestes küsimusi ning tekitas koguni natuke meelehärmi. Paljud inimesed ei suutnud sellest arusaada. Alles hiljem hakati evolutsiooni tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuid evolutsiooniteooria ei tulnud Darwinile pähe tühjast õhust. Selle   välja   kujundamiseks   läks   aega   aastaid   karmi   ning   distsiplineeritud   tööd   ja loomade ning looduse uurimist. Kui Darwin ning Wallace oleks elanud kaks sada aastat varem, kas nad oleksid välja mõelnud samasuguse teooria? Seitsmeteist   kümmnendal   sajandil   oli   maailm   võrreldes   üheksateist kümmnenda sajandiga väga erinev. 17. sajandil keerles terve elu religiooni ümber. Inimesed tegelesid sellega, et  jääda ellu ning  saada  endale  piisavalt toitu kõhtu. Mida   rohkem   oli   haridust,   seda   rohkem   süüa   osati   lihtsamini   kasvatada,   seda rohkem   aega   jäi   inimestel   teiste   asjadega   tegeleda.   Näiteks   mõelda,   kuidas inimesed maa peale sattusid. Kuna usk mängis inimeste elus nii suurt rolli siis usuti Jumalasse, et tema lõi inimesed ja kõik muud loomad nii, nagu nad hetkel on.  Seitsmeteist kümmnendal sajadnil polnud ka haridus veel nii hea kui kaks sada aastat hiljem. Selle tõttu poleks ka Darwin ja Wallace nii head haridust saanud. Nemad pidid ka alguses kelleltki teiselt õppima, et saada algteadmised ning minna siis avastama päris maailma. Kuid 200 aastat varem poleks teiste teadlaste jutud ning raamatud panud neid huvitundma elusorganismi arenemise kohta. Haridust said ka ainult kõrgemas ühiskonnaklassis olevad inimesed. Seega Darwinil ja Wallacil oleks olnud väga väike võimalus, et nad üldse haridust oleks saanud.  Minu arvates ei oleks Wallace ja Darwin kaks sada aastat varem mõelnud välja evolutsiooniteoriat, kuna iga väike muutus minevikus võib muuta olevikku ja tulevikku. Me ei tea täpselt, mis oleks teadlased teisele teele viinud, kuid me saame ainult sellel teemal arutada. 
Darwin ja Wallace 200 aastat varem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MartenMaalt Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Darwini essee - liikide tekkimine
6
docx

Darwini essee - liikide tekkimine

väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltesse, anda ka teiste riikide teadlastele selgitust ja mõtteainet edasiseks. Ta küll aimas, et paljud auväärsed loodusteadlased võivad teda algul sarjata, kuid ehk hiljem mõistavad... Nagu hiljem on

Bioloogia ajalugu
Inimese evolutsioon
14
docx

Inimese evolutsioon

.........................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean ­ Baptiste de Lemarck.....................................................6 2.2 Georges Cuvier...................................................................6 2.3 Charles Darwin...................................................................7 3.Muutused evolutsioonis............................................................8 3.1 Massilised väljasuremised.......................................................8 3.2 Erinevate liikide kadumine......................................................8 4. Inimese evolutsioon................................................................9 4.1Inimene arenes ahvist............................................................

Evolutsioon
Kas kõik on juhus kokkuvõte
16
docx

Kas kõik on juhus kokkuvõte

argielus, öeldakse siis, kui sündmused langevad kokku nii, et me ei näe selles mingit mõtet, ehkki ilmselt ei ole keegi ekstra püüdnud seda kokkulangemist saavutada. Juhused paeluvad meid, kuna ei allu ilmselgelt meie mõjutustele. Siiski jälgime neid segaste tunnetega. Positiivsed üllatused on imelised, kuid mitteteadmine sellest, mida toob tulevik, võib olla vägagi koormav. Ebakindlus tähendab stressi. Me vaatame tulevikule selgemalt näkku kui iial varem. Kõigi kaebuste juures meie ühtseks võrguks ühendatud maailma riskide üle jääb meil siiski sageli kahe silma vahele, milliseid võimalusi see pakub. Näiteks võib mõni töötu sotsiaaltöötaja üleöö rikkaks saada, kuna on oma tütre tarvis õigel ajal õige loo üles kirjutanud (J.K. Rowling- Harry Potter). Kes tahab nii komplekses maailmas toime tulla ja end koduselt tunda, teeb targasti, kui tutvub lähemalt juhuse fenomeniga. Ka kõik

Filosoofia
Valgustusajastu
13
doc

Valgustusajastu

Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. 18. sajandit nimetatakse valgustussajandiks kuigi esimesed valgustajad olid juba 17 sajandil. Valgustuse kujunemise põhieelduseks loetakse teaduse arengut, mis tõstis esile inimmõistust. Kõigele sellele pani aluse filosoof René Descartes. Ta astus vastu Aristotelese

Ajalugu
Evolutsioon-usk-Darwin
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

looduse siseseid) põhjusi protsesside seletamiseks. Kant ja Laplace tulid välja ideedega tähtede ja päikesesüsteemi tekkest - see on juba puhtakujuline evolutsiooniline probleem, ehkki eluta looduse tasandil ja igal juhul täiesti revolutsiooniline Vana Testamendi kirjasõna seisukohalt. Maa settekivimite uurimine andis aluse revolutsiooniks ettekujutusest maakera vanusest. Buffon (1779) tuli välja ülijulge oletusega, et vanus võib olla mitusada tuhat aastat … Jean-Baptiste de Lamarck on esimene tõeliselt suur nimi eluslooduse evolutsiooni põhjendajate reas. Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt

Bioloogia
Bioloogia põhjalik konspekt
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

- muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere glükoosisisaldus energiavajaduse rahuldamiseks) - kortisooli süntees suureneb ­ inimene talub pikaajalist stressi Evolutsiooniteooria Väljakujunemine - maal elavad organismid arenesid ühisest eellasest ­ esimesest eluvormist u 3,7 miljardit aastat tagasi (stromatoliidid) - liigid pole omavahel suguluses, nende tunnused on muutumatud ja püsivad Kujunemine - antiikajal (800 eKr ­ 500 pKr) ­ liigid muutuvad ajas - loomad, sh inimesed võisid areneda teistest loomadest aja jooksul ­ see idee laideti maha mõjukate filosoofide poolt (Aristoteles ja Platon) - evolutsiooni suur antikangelane ­ Platon: ,,Kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist."

Bioloogia
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
24
docx

Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid

eriarvamusi, kui uurimise algperioodidel üle saja aasta tagasi, pigem vastupidi. Nagu siis, nii ka nüüd puhkevad aeg-ajalt ägedad diskussioonid, nii teaduslikus kui ka filosoofilises plaanis. Milles bioloogid on praegu enam-vähem üksmeelsed? 1. Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. 2. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist. 3. Inimene - Homo - kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln. aastat vana. 4. Nii esimesed inimlased (Australopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene - H. sapiens sapiens - asustas praktiliselt kogu Vana- Maailma ajavahemikus 50...40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad?

Ajalugu
Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat
16
doc

Kuu ehituse ja tekkimise kohta referaat

.......................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16 Kasutatud kirjandus...........................................................................17 Sissejuhatus Kuu, Maa ainuke looduslik kaaslane, moodustus ligi 4,6 miljardit aastat tagasi ehk samal ajal kui meie päikesesüsteem. Ta on meile lähim taevakeha kosmoses, mille keskmine kaugus meist on keskmiselt 384 400 kilomeetrit, nii et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Inimkond teab Kuud juba iidsetest aegadest peale, mis tegelikult pole mingi üllatus - Kuu on meie taevas Päikese järel heleduselt teine taevakeha. Samas on kuuvalgus sedavõrd mahe, et erinevalt Päikesest

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun