signaali järgselt Suur tähtsus sprindis ja sportmängudes Ümberkohanemise võime Võime situatsiooni muutudes muuta oma harjunud tegevust või seda jätkata Suur tähtsus sportmängudes Liigututvilumuse võime Oskus seostada ja koordineerida omavahel jäsemete, rindkere ja pea liigutusi, et tagada kogu keha vajalik liikumine Nt sprindis käte ja jalgade töö omavaheline koordineerimine Hea koordinatsioonivõime eelduseks on uute ja mitmekülgsete liigutusoskuste omandamine ja salvestamine Harjutused peavad olema mitmekülgsed Vajalikud erinevad treeningmeetodid Hea koordinatsiooni positiivne mõju Psüühilise ja kehalise töövõime arendamine ja säilitamine Lihastöö ökonoomsuse tagamine Vigastuste, õnnetuste ennetamine Liigutusoskuste parem omandamine Vaba aja parem sisustamine Aju treening Sotsiaalse pädevuse tagamine Igapäevase pädevuse tagamine Lihtsam edaspidi õppida mõne teise spordiala tehnilisi oskusi Parim aeg!
Third level PARANEB LIIGUTUSTE Fourth level Fifth level KOORDINATSIOON SEE AITAB JUBA JOONISTADA, PAELI SIDUDA, ÜHEL JALAL SEISTA JNE Kooliiga (611a) Click to edit Master text styles JÄTKUB Second level LIIGUTUSOSKUSTE JA Third level KOORDINATSIOONI Fourth level ARENG Fifth level ÕPPIMINE KIRJUTAMINE Mürsikuiga (1116a) TÜDRUKUTE KASV KIIRENEB ALATES 10. Click to edit Master text styles ELUAASTAST JA
eluaastal. Arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. Laps ilmutab initsiatiivi ja otsib võimalust tegutsemiseks. (,,ENE", 1988). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Kainikuiga ehk noorem kooliiga(6-7;11-12 aasta). Kainik alsutab süstemaatilist õppimist- ta õpib kirjutamist, lugemist ja arvutamist. Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. ( ,,A ja O" taskuteatmik, 2008). Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha järeldusi oluliste tunnuste põhjal. (J. Uljas, T. Rhumberg ,,Psühholoogia", 2002). Murdeiga Neljas eaperiood on murdeiga, mis toimub 11. 16. eluaastatel. Seda peetakse lapsepõlve lõpuks. Erinevalt hakkavad arenema poisid ja tüdrukud(oma arenguga ligi 2 aastat ees). Toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine
ROOMATA, ILMA TOETA ISTUDA, VAHEL TOE ABIL PÜSTI TÕSTA; 1-AASTASED ON SUUTELISED KÕNDIMA; 1,5-AASTASED KÄIVAD JA SÖÖVAD ISESEISVALT; JÄLJENDAVAD TÄISKASVANUTE TEGEVUSI; 2-AASTASED KÕNNIVAD, JOOKSEVAD, KÄIVAD TREPIST ÜLES-ALLA, VÕIVAD SÕITA KOLMERATTALISE JALGRATTAGA, 3) KOOLIEELIKUIGA (2.-6. ELUAASTA): MOTOORNE ARENG TÄIUSTUB; PARANEB LIIGUTUSTE KOORDINATSIOON, MIS VÕIMALDAB SOORITADA KEERULISEMAID TEGEVUSI, 4) KOOLIIGA (6.-11. ELUAASTA): JÄTKUB LIIGUTUSOSKUSTE JA KOORDINATSIOONI ARENG; MOTOORNE SUUTLIKKUS VÄLJENDUB KIRJUTAMISES JA KUJUNDITE JOONISTAMISES , 5) PUBERTEET E. MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE
koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9
külmetushaiguste ja psüühikahäirete vältimisel. Märkimisväärselt kasvab spordi osa vaimse tervise, psüühilise tasakaalu säilitamisel. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks. Tema mitmesugused vormid on jõukohased ja kättesaadavad kõigile. 5 Kehaliste võimete arendamine ja liigutusoskuste diapasooni laiendamine tuleb kasuks peaaegu igal töö- ja elualal. Ühtlasi aitavad nad täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Hea kehaline areng seostub tavaliselt aktiivse eluhoiakuga: enesekindluse ja eneseusuga. Kehakujust ja kehalisest arengust sõltub mõneti ka inimese psüühiline tasakaal. Igaüks meist tahab midagi ära teha, midagi osata, midagi saavutada. Kordaminekud ja edu parandab enesetunnet, tõstab eneseusku
küpsemisele ning vähendab võimalike erinevate riskitegurite mõju krooniliste haiguste kujunemisele. Peale selle, on liikumine väga tähtis luustiku ja ilusa rühi kujunemisel, kehalise võimekuse arendamisel ning lisaks paljudele teistele positiivsetele tagajärgedele ka emotsionaalse heaolu looja. Lasteaia kehaline kasvatus peab tagama lapsele eakohase kehalise ja motoorse arengu (so. normaalne kehakaal, hea rüht, eale vastav liigutusoskuste pagas ja kehaline võimekus), pakkuma võimalust kogeda erinevaid tundeid ja emotsioone (nagu liikumisrõõm, hakkamasaamise tunne, aga ka väsimus, tüdimus, kaotusekibedus) ja mõjustama sotsiaalsete suhete ja hea käitumise kujunemist (laste omavahelised suhted kehaliste harjutustega tegelemisel ja liikumismänge mängides; heatahtlikkus, abivalmidus, koostööoskused). Parim liikumiskasvatus loob vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub
Valmistada organism ette põhiosa harjutuste täitmiseks. Sissejuh osa peab olema tempokas, vaheldusrikas ja emotsionaalne. *tund algab tähelepanu koondamisega *üldharjutavate harjutuste kompleks *kõnni-jooksu ja hüppe variandid, tantsusammude elemendid *rivi- ja koordinatsiooniharjutused *hingamisharjutused ja tähelepanu arendavad mängud *liikumismängud Põhiosa-õp ja treeniv tund. ÜL-ded max füüs koormuse tagamine, keh võimete ja praktiliste liigutusoskuste arendamine ning uute õppimine. SISU.*üldarendavad harjutused *põhiliikumisi arendavad harjutused *suure inten liikumismängud *vahenditega harjutused *keh võimeid arendavad harjutused *lihtustatud variantidega sportmängud. Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge. Sisu *rahulikud mängud harjutused *hingamis-lõdvestus-rühiharjutused *lihtsad koordinatsiooni harjutused. Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada
Peamisteks on enamasti oma valitud spordiala harjutused. Abistavad aga srtuktuurilt lihtsamad, ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed ja imiteerivad harjutused. Peamised harjutamise meetodid: kordusmeetod - ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhke pauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod - harjutuse õppimine ühtse tervikuna; osameetod - tervikliku tegevuse jagamine osadeks Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on see liiga komplitseeritud. Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste sooritamisel. Väheseid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus sõltub treeneri oskusest jagada liigutustegevus osadeks, moodustades pärast osade omandamist terviku.
Koondada laste tähelepanu; Luua positiivne meeleolu; Valmistada lapse organism ette üldarendavate VAJA NEID OMANDADA? Kõnd; jooks; hüpped ja hüplemine; visked ja püüdmine; roomamine, harjutuste kaudu tegevuse põhiosa täitmiseks. ronimine, veere. Põhiliikumisoskuseid on vaja, et efektiivselt keskkonnas hakkama saada. Need 10. MILLEST KOOSNEB TUNNI PÕHIOSA? olulisemate liigutusoskuste ja kehaliste võimete oskused on ka täiskasvanu jaoks liikumise aluseks ja baasiks, et õppida teisi liikumisviise. arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine
Koordinatsioon areneb kõige paremini lapsepõlves, kuna toimub kiire kesknärvisüsteemi areng, kuulmise ja nägemise analüsaatorite areng ning informatsiooni omandamise kiirenemine. Inimesel, kes pole lapsepõlves spordiga tegelenud,on hiljem väga keeruline sporditehnikaid omandada. Hea koordinatsioon loob eeldused- psüühilise ja kehalise töövõime arendamiseks ja säilitamiseks, lihastöö ökonoomsuse tagamiseks, vigastuste ja nõnnetuste ennetamiseks, liigutusoskuste paremaks omandamiseks, vaba aja paremaks sisustamiseks, aju treeninguks, sotsiaalse pädevuse tagamiseks ja igapäevase pädevuse tagamiseks. Koordinatsiooni alaliigid on: · Tasakaal- võime hoida keha tasakaalus ja selle kiire taastamine pärast harjutust · Liigutuste täpsus- võime sooritada liigutusi ökonoomselt, kiirelt ja täpselt · Liigutusvilumus- oskus seostada ja koordineerida omavahel
püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase.
kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või 24. Tugi-liikumissüsteem, selle areng ja Ennetustöö algab lastest (riigi, ühiskonna ja takistab haiguse sümptomite kõrvalekalded perekonna ühine vastutus); Multidistsiplinaarne ilmnemist.#Vaktsineerimine on suhteliselt 25. Laste liigutusoskuste kujunemine ja lähenemine; Vägivald on väga kulukas sotsiaalne loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguste kujundamine 0-2 a -liigutuste algoskused, haigus. Perede harimine; Spetsialistide koolitus; levikut. reflektoorsed liigutused ,2-7 a. - baasmotoorika; Koostöö ja väljaõpe väärkohtlemise 10. Mis on aktiivne immuunsus
Pooleteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi (nt loevad). Kaheaastased kõnnivad ja jooksevad, käivad trepist üles-alla, võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. Koolieelikuiga - 2.-6.eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon. Saab sooritada keerukaid tegevusi nt. saapapaelte kinnisidumine, joonistamine, ühel jalal seismine, poomil kõndimine. Kooliiga - 6.-11.eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Motoorne suutlikkus väljendub nt kirjutamises ja kujundite joonistamises. Kui lastel esineb raskusi kujundite (ring, ruut, kolmnurk) joonistamisel, võib see osutada hilisematele probleemidele kirjutamisoskuse kujundamisel. Kirjutamine saadakse selgeks 8.eluaastaks. Puberteet e murdeiga - 11.-16.eluaastani. Kuni 10.eluaastani kasvavad poisid ja tüdrukud ühesuguses tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a.
Oja, 2008). Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on tervete ja elurõõmsate inimeste kasvatamine. Kehalise kasvatuse metoodika peamiseks ülesandeks on kehalise kasvatuse õppeaine sisu kujundamine, selles kasutatavate õppemeetodite ja õpetuse organiseerimise vormide uurimine. Kehalises kasvatuses, nagu igas teiseski õppeaines, eristatakse kahte, teineteisega orgaaniliselt seotud külge- õpetamine ja kasvatamine. Õpetamine on vajalike teadmiste andmine, liigutusoskuste ja vilumuste kujundamine, kinnistamine ning täiustamine, s.o kehalise hariduse andmine, õppeprotsessi hariduslik külg. Kasvatamine on tahteliste omaduste kujundamine, s.o õppeprotsessi kasvatuslik külg(E. Isop. 1999). Tähtsamad ülesanded väikelaste kehalises kasvatuses on: tervise tugevdamine ja karastamine, õigete hügieeni- ja kehakultuuriharjumuste kujundamine, õige kehaline arendamine ja rühi hindamine, laste põhiliikumiste ja oskuste arendamine.
tunda liikumisest. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG 3 Igapäevased liigutus- ja liikumisoskused omandatakse juba varajases lapseeas. Koolieeliku liikumist käsitledes lähtume eelkõige laste suurest liikumistarbe vajadusest. Liikumisest kogetud rõõm ja eduelamused soodustavad positiivse suhtumise kujunemist igapäevasesse liikumistegevusse. Koolieelikute liikumisõpetuse keskseks ülesandeks isiksuse psühhomotoorse arengu seisukohalt on baasmotoorika liigutusoskuste väljakujundamine. 1-3 aasta vanuses toimub igapäevaste liikumisviiside ja liigutuste algoskuste omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused. Oskus ühendad erinevaid liikumisviise ning oskus kasutada seda erinevates tingimustes, luues soodne keskkond ja võimalus tegeleda erinevate kehaliste harjutustega, liikumismängudega, fantaasiavõimlemisega ja sportlike ühisüritustega, lõimides erinevaid õppevaldkondi- see on pidev
· Kiiged kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse. · Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm · Ronimisvahendid turvabarjääride olemasolu · Liumäed metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik · Köisrada liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m. 17. Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1 tund mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kuigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel 1/2 tundi liikumist iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele. 0-2 a - liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused 2-7 a. - baasmotoorika 8-10 a - üldise liikumisvalmiduse loomine
Koordinatsioon areneb kõige paremini lapsepõlves, kuna toimub kiire kesknärvisüsteemi areng, kuulmise ja nägemise analüsaatorite areng ning informatsiooni omandamise kiirenemine. Inimesel, kes pole lapsepõlves spordiga tegelenud,on hiljem väga keeruline sporditehnikaid omandada. Hea koordinatsioon loob eeldused- psüühilise ja kehalise töövõime arendamiseks ja säilitamiseks, lihastöö ökonoomsuse tagamiseks, vigastuste ja nõnnetuste ennetamiseks, liigutusoskuste paremaks omandamiseks, vaba aja paremaks sisustamiseks, aju treeninguks, sotsiaalse pädevuse tagamiseks ja igapäevase pädevuse tagamiseks. Koordinatsiooni alaliigid on: · Tasakaal- võime hoida keha tasakaalus ja selle kiire taastamine pärast harjutust · Liigutuste täpsus- võime sooritada liigutusi ökonoomselt, kiirelt ja täpselt · Liigutusvilumus- oskus seostada ja koordineerida omavahel erinevate kehaosade liigutusi
O-jalad väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam o-asendisse. Halba kehahoidu nimetatakse passiivseks rühiks, mis on enamlevinud funktsionaalne rühihäire, mida esineb lastel enim intensiivsel kasvuperioodil. Lõtva kehahoidu iseloomustavad: Kühmuvajunud selg Langetatud pea Õlgade vahele kadunud kael Lõtv ja punnis kõht Tiivataolised ja teineteisest eemaldunud abaluud. Samuti ka skolioos, 25. Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine Iga lapse päevakavas peaks olema vähemalt 1 tund mõõduka intensiivsusega liikumist. Noored, kes juba kuigivõrd liiguvad, peaksid lisama veel 1/2 tundi liikumist iga päev. Vähemalt 2 korda nädalas peaks olema kehalisi tegevusi, mis tugevdaksid lihaseid, arendaksid painduvust ja mõjuksid hästi luude tervisele. 0-2 a - liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused 2-7 a. - baasmotoorika
situatsiooni tajumise, otsuste tegemise ja taktika ülekandumine ühelt sportmängult teisele. 4 olulist momenti, millega tuleb oskuste õpetamisel arvestada (Sharp, 1992): 1. Oskus on seotud eesmärgi saavutamisega nii õpetajal kui õppijal peab olema kindel arusaam mida ja milleks teatud liikumisel (harjutuse eri osad) õppida/õpetada ja kuidas õpitu kandub edasi järgmisesse tegevusse. 2. Oskus on õpitava iseloomuga õppimise väljendub (4): liigutusoskuste omandamine; liikumise tunnetuslik õppimine; psühhomotoorne õppimine; motoorika õppimine. Kui õppimise tagajärjel on muutunud oskuse sooritamine (paremaks), siis aame rääkida oskuse omandamisest. Oskuse paranemine on seotud kehalisest arengust sõltuvate muutustega, omandamine ikka parema tehnika omandamise tagajärjel. Õppimine toimub oskuse harjutamise kaudu ja vajab omandamiseks stabiilsust. Kui õppimisel tagajärjel on toimunud õpilase sisemised muutused teatud liigutuse
Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu. Ei oska hinnata oma võimeid. Ei õpi teiste vigadest, vaid teeb neid ise. Puudub kriitiline meel esemete ja ainete ohtlikkuse suhtes. Elundkondade ebaküpsus põhjustab toksiliste ainete suuremat imendumist. Lapse liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine: 0-2 a. – liigutuste algoskused, reflektoorsed liigutused. 2-7 a. – baasmotoorika. 8-10 a. – üldise liikumisvalmiduse loomine. 11-13 a. – spordialade põhioskuste õppimine. 14. a. – spordialade erioskuste õppimine. Baasmotoorika = põhiliikumisvilumused või põhiliikumisviisid. Lokomotoorsed tegevused – kõndimine, jooksmine, hüppamine, roomamine, ronimine, pööramine, keerutamine.
). 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil luuakse vajalikud eeldused, s.t. õpilaste kehalist, liigutuslikku, psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset. Suusatamisel on eriti oluline tasakaaluvõimekus libiseval toepinnal, millega inimesed igapäevaelus praktiliselt kokku ei puutu. Liigutuslik valmisolek sõltub õpilase osavusest ja õpitavale sarnaste liigutusoskuste valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid.
(suunatud põhiliselt tehnika omandamisele) ja arendavateks (suunatud kehaliste võimete arendamisele) harjutusteks, 2. Üldarendavad harjutused (siia kuuluvad harjutused, mis tagavad sportlase üldettevalmistuse). Sporditreeningu meetodid võib sõudmises põhiliselt jagada tinglikult kahte rühma: 1. meetodid, mille eesmärgiks on peamiselt sõudmistehnika, s.o. sõudmisele iseloomulike liigutusoskuste ja liigutusvilumuste omandamine (tervikmeetod ja osameetod); 2. meetodid, mille eesmärgiks peamiselt kehaliste võimete arendamine (rangelt reglementeeritud harjutamise meetodid, võistlusmeetod ja mängumeetod). Rangelt reglementeeritud harjutamise meetodite alla kuuluvad ühtlusmeetod, vaheldusmeetod, intervallmeetod ja kordusmeetod. Sporditreeningu koormus on kehaliste harjutuste mõju organismile, mis kutsub esile organismi
tervikmeetod harjutuse õppimine ühtse tervikuna (kaugushüpe, odavise, tõstekan- gi rebimine); osameetod tervikliku tegevuse jagamine osadeks (osad, faasid, elemendid), mis hõlbustab harjutuse sooritamist, võimaldab vältida vigade kinnistumist ja vä- Komplekssete hendab jõukulu. tegevuste õppi- mine on kergem, Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või kui tegevused on see liiga komplitseeritud. Milline on parim tee tervikliku tegevuse jagamisel osadeks jagada. osadeks? Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused osadeks Nii aidatakse jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad sportlasel vältida
annaabi.ee 
