Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga. Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada. Jaheda, niiske ja lühikese suve jooksul Eestis suuremat viljasaaki ei kasva. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust, kuid vilja valmimiseks napib suvel soojust. Lisaks sellele on Eestil põllumajandusturul raske konkureerida lõunapoolsete maade puuviljakasvandustega.
3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad.
1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE a. MONO-KULTUURID ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA b. MULDADE TIHENEMINE RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB c. KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE- VAHENDID, RASKEMETALLID. MULLAELUSTIK VÄHENEB d. MAARES-SURSSIDE VÄHENEMINE
• Kõrgus enamasti 10-20m, mõnikord jääb ka põõsaks • Lehed on laiovaalsed • Putuktolmleja – mesilased ja kimalased • Teiste puude varjus hukkub • Iga 40-50a • Varju talub teiste lehtpuudega võrreldes hästi • Ei saa paljundada pistvaiadega • Puit pole kvaliteetne • Kasutatakse parkainete tootmiseks • Koorest saadakse musta värvi Hõberemmelgas • Kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne ja edelaosas. • Eelistab niiskeid ja liigniiskeid pindu • Kõrgus 25-30m • Tüve läbimõõt kuni 3m • Lehed kuni 12cm pikad, peensaagja otsaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. • Puu õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teisel poolel. • Isasurvad on väävelkollased, kuni 10cm • Emasurvad on rohekad ja 2-3cm • Viljad valmivad augustis Raberemmelgas • Kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias • Kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades • Lehed on ererohelised, 9-15cm
toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad Seepärast peab viima meie muldadesse liigniiskeid leetunud muldi või liivad. Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet. c)Põlva, Valga näivleetunud ja lupjamist, sügavkobestamist. Sõnniku kuivainest humifitseerub (tekib) analoogselt soostunud mullad IV Tüüp Leedemullad L on happelised, huumust kuni 20 %. Hetkel läheb Eesti karbonaadivaestel liivadel välja
raagremmelgas hukkub ja soodsateski oludes ei ela ta üle 40–50 aasta. Ta talub varju teistest lehtpuudest paremini ja on nooruses kiire kasvuga. Erinevalt teistest pajudest ei saa raagremmelgat paljundada pistvaiadega. Palki remmelgast ei saa ja tema puit pole kvaliteetne. . Seda kasutatakse parkainete tootmiseks, samuti saadakse koorest musta värvi. Hõberemmelgas Hõberemmelgas kasvab Kesk-ja Lõuna-Euroopas ning Aasia lääne- ja edelaosas. Eelistab kasvukohana niiskeid või liigniiskeid pindu, näiteks veekogude kaldavööndit. Hõberemmelga nimi tuleb sellest, et tema lehtede alaküljed (mõnikord ka ülaküljed) on hõbedased ja sageli siidkarvakestega, mis on asetunud pearooga paralleelselt. Hõberemmelgas kasvab 25-30 meetri kõrguseks ja ta tüve läbimõõt on kuni 3 meetrit. Hõberemmelga lehed on kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega.
ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur. Maasika edukaks viljelemiseks on hea tahte, hoole ja püüdlikuse kõrval vaja ka oskusi ja teadmisi. Tähtsaim tingimus maasikate kasvatamiseks on õige agrotehnika. Iga aastase rikkaliku saagi saamiseks on oluline istutuskoha õige valik ja ettevalmistamine. Eeldus korralikuks saagiks on terve taimmaterjal. Istutuskoha valik ja ettevalmistus · Ei tohi valida liigniiskeid, madalaid kohti (siin taimed ligunevad ja hukkuvad, samuti külmaõhu kogunemisel kahjustuvad õitsemise ajal õied),suvisel ajal aga sagedane udu ja kaste tekitavad maasikatel hallmädanikku. Maasikaid ei ole soovitav istutada ka kõrgetele ja kuivadele kohtadele (talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga kuivab muld kiiremini). · Maasikas on valguslembene taim. Tema istutamiseks tuleb valida avatud, hästi valgustatud
Seiskuvat pinnavett võib põhjustada ka vett raskesti läbilaskev muld, mis takistab sademete vee infiltratsiooni. Sel juhul liigniiskuse aste oleneb sademete hulgast ja on tavaliselt ajutise iseloomuga. Liigniiskust võivad põhjustada ka mulla iseärasused. Näiteks nii leet- kui ka gleimullad on väikese veemahutavusega, mis omakorda tingib infiltratsiooni vähenemist ja liigniiskuse teket. Tavaliselt ei põhjusta mulla liigniiskust mitte üks, vaid mitu tegurit. Et liigniiskeid maid otstarbekalt kuivendada, on vaja igal juhul püüda õigesti määrata liigniiskuse põhjus(ed) ja selle järgi valida sobivad kuivendusvõtted. 8)Liigniiskuse tunnused ja pahed. Liigniiskus esineb siis, kui enamik mullapoore on täidetud veega ning õhk nendest välja tõrjutud. Liigniiskuse tõttu pidurdub taimekasv ning mulla harimine ja saagi koristamine on raskendatud. Enamik Eesti põllumajandus- ja metsamaid asub liigniisketel muldadel ning vajab seetõttu kuivendamist.
· Huumusrikas parasniiske, vett läbilaskev muld. · Õitseb rikkalikult. Hübriidülane Anemone hybrida Hübriidülane Anemone hybrida · Mõned sordid: `Königin Charlotte`, 'Pamina' , `Whirlwind'. · Õied valged või lillakaspunased. Õitseb august, september. · Kõrgus 45-90cm. Puhmik. · Päike kuni poolvari. · Parasniiske, viljakas aiamuld. · Lumeta talvel vajab katet. Istutamisel väldi tuuliseid ja talvel liigniiskeid kohti. Hübriidnelk Dianthus hybrida Hübriidnelk Dianthus hybrida · Kõrgus 50-20cm. · Õitseb mai juuni. Õied erinevat värvi. · Sobib toitaineterikas kuivem aiamuld. · Niiskuspelglik! Kasutada kiviktaimlas. Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens · Kõrgus 10-15 cm. · Valged õied. · Sobib kerge vett läbilaskev muld. · Kiviktaimla taim
Männid kuuluvad väga valgusnõudlike liikide hulka. Neist kõige valgusnõudlikumad on harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo) ning kääbus-seedermänd (Pinus pumila). Veidi rohkem varju taluvad alpi seedermänd ning korea seedermänd (P.cembra ja P. pumila). Enamik mände lepivad väga kuiva ning toitainetevaese kasvukohaga, omades sellistes kohtades konkurentsieelist teistesse perekondadesse kuuluvate puuliikide ees. Teiselt poolt talub näiteks harilik mänd ka liigniiskeid kasvukohti (raba). Lõimise poolest on sobivateks kasvukohtadeks liivad kuni saviliivad. Rasketel tihedatel savimuldadel ohustavad mände mitmed seenhaigused, näiteks võrsevähk. Sobiv mullareaktsioon võib kõikuda neutraalsest mõlemas suunas, seda eriti hariliku männi ja mägimänni puhul. Käesolevas õppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi
üksused, s.t. kordumatud · Tüpoloogilised üksused kui konkreetsete ühetaoliste üksuste ühendused, nende liigid, klassid ja tüübid Eesti regionaalsed ja tüpoloogilised maastikuüksused: Maastikuprovints MadalEesti 60% põhja ja lääne eesti madalikud suured sisemised nõod : peipsi ja võrtsjärve nõod ala mis oli viimase mandrijäätumise lõpul veekogude all. liivad ja savid > halb vee läbilaskvus > palju soid ja liigniiskeid alasid jõed lähtuvad soodest KõrgEesti 40% pandivere, haanja, otepää, karula, sakala kõrgustikud vooremaa kesk ja kagu eesti tasandikud pärast viimast mandrijäätumist ei olnud püsivalt veekogude all jõed lähtuvad kõrgustikejärvedest ja allikatest head drenaaziolud, muld viljakas, parem metsakasv Maastikurajoon ehk füüsilisgeograafiline rajoon on geokompleks, millel on ühesugune/ühesugused
* keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha). Ülejäänud liigniiske maa on otstarbekas jätta kuivendamata 5. Kui palju on liigniisket maad ja kui palju on sellest kuivendatud? Eestis on kokku 1,75 milj. ha liigniiskeid maid. Sellest 1,05 milj
2) Piiratud harimiskindlusega mulla opt.viljakus on vähene, harides muutub olukord kehvemaks; 3) Harimisõrnad mullad. Muldade haritavuse järgi jaotatakse kolmeks mullad (kergelt, keskmiselt ja raskelt haritavad mullad). Enamasti jaotatakse korese sisalduse ja suuruse järgi, samuti oluline faktor pinnareljeef. Kesk-Eesti piirkond on heade harimistingimustega mullad (universiaalsed mullad), Harjumaal palju C-tüüpi muldasid palju liigniiskeid muldasid, raske lõimisega, koresega. Mitmekesisus on Eestis suht suur, regionaalsete erinevustega. Metsa kasvukohtatüübid, viimased on ranges seoses antud koha muldkattega seos 1:1. Looduslikku seisu jättes kasvab sinna peale antud mullatüübile iseloomulik mets. 11 Parimad mullad tavapõllukultuuridele viljelemiseks on saviliivad ja kerged ning keskmised liivsavimullad (H. Roostalu koostatud tabelid). Mulla erim.
vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge 6 juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse (diameetri) juurdekasv püsib aga kõrge eani. Erinevatel andmetel võib hariliku tamme vanus ulatuda kuni 2000 aastani. Mullastiku suhtes on harilik tamm küllalt nõudlik, eelistades huumusrikkaid liivsavimuldi. Liigniiskeid muldi ei talu, kuid võib taluda lühiaegseid üleujutusi, eriti puhkeperioodil. Põhjaveest olenevalt ulatuvad juured orgudes ja lammidel 1-1,7 m sügavusele. Põhiline juurtemass asub maapinna lähedal, mitte sügavamal kui 60 cm. Tänu hästi arenenud juurestikule ei esine tavaliselt tormiheidet, välja arvatud kõrge põhjavee korral ning ei ohusta teda ka veepuudus. 7 4. Ravimtaim
III Leetjad, näivleetunud ja leetunud muldade valdkond Lõuna-Eestis 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi karbonaatsus pidevalt väheneb lõuna suunas. Kahe kihiline lähtekivim, happelised mullad. Põhiliselt on tegemist näivleetunud ja leetunud muldadega. Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad mullad b) Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka liigniiskeid leetunud muldi c)Põlva, Valga näivleetunud mullad IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis 7%. Pärnu ja Kasari jõgikonna alad. Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond sobib heintaimede kasvatamiseks piimakarjad a)Vigala allvaldkond 17 b) Pärnu allvaldkond V Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis 6,8%. Loksa, Aegviidu,
hilisjääaegsete merede üleujutusalad. Kohalikud jääjärved ümbrtitsesid Pandiveret ja Jõhvit. Pandiveres jõuba kiiremini põhjaveeni, sest seal on tugev karstumine. Pandivere on nitraadi tundlik ala (NO3). Ammooniumnitraat NH4+NO3- Eesti reljeefi suurvormide territoriaalne jõatus Muldade veereziim · Põuakartlik sõltub lähtekivimist, kõrgustike jalamitel esineb ka allikaid s.t. leidub isegi liigniiskeid muldi. Kõrgustikud. Põuakartlikus sõltub lõimisest. · Parasniiske Lavamaad ja lainjad tasandikud · Liigniiske lavamaad ja lainjad tasandikud; madalikud; orundid. Mullaerosioon. Lõuna-Eestis on erosioon tugev kõrguse tõttu. Kõrgusvahede tõttu. Varasuvi külv. Sügisel ka erosioon. Rühkmuldasid enam meie süsteemis ei ole. Nüüd on Rähkmullad. Eesti mullastikus on 13 rühma. Suuremõõtkavaliste kaardistamise käigus selgus 1
mõnigi kunagine lageraba meenutab nüüd välisilmelt pigem mõnekümne aasta tagust, nüüdseks võssa kasvanud raiesmikku (Kaasik, Ploompuu 2005). On täheldatud ka vastupidist, kus rabakooslus on näidanud järk-järgulist taastumist sissekande vähenemise järel (Kaasik et al 2003). 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena Soo on maastiku osa, kus liigniiskuse tingimustes kasvab sootaimestik, mis kõdunemisel moodustab turba. Välistunnuste järgi mõistetakse soo all liigniiskeid maid, mille pealispind on kuivendamata olekus kaetud vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ning kuivendatud olekus 20 cm paksuse turbakihiga. Soid liigitatakse mitmesuguste põhimõtete ja tunnuste 20 järgi, tähtsaim ja levinuim on soode jaotamine: madalsoodeks, siirdesoodeks ja rabadeks (Taimre 1989: 336-337). Soode põhitüübid on madalsoo ja raba. Siirdesood on sillaks
Hea hekitaim, nii vabakujulise kui ka pügatava hekina, seda eriti tuulistel kasvukohtadel, samuti hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna ei tasu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhustamine. 100 HARILIK PUKSPUU Iseloomustus Ladinakeelne Buxus sempervirens nimetus: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Areaal: Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised.
kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei kannata liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaažimine või õhustamine (homeguides) Hekina tuleks suur läätspuud pügada nagu iga teist hekkigi. Kui on vaja drastiliselt vähendada kõrgust või laiust, siis tuleks pügada hilistalvel enne pungade katkiminemist, teist pügamist tuleks teha juuni lõpus (wildrosetree). 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu Siberi kontpuu on heitlehine, kuni 3 m kõrge, peente, nõtkete, püstiste või kaarjate veripunaste
linnatingimusi. Mulla suhtes on taim vähenõudlik, kuid paremini kasvab värskel saviliivadel. Valguselembeline. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Taime paljundatakse pistikutega, seemnetega või võrsikutega. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Üheks mureks on kiire metsistumine, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei talu liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaazimine või õhutamine. 4.3.3. Lõikamine Suurt läätspuud tuleks lõigata 2 korda aastas. Kui on soov saada juurde uusi võrseid tuleks lõigata noori taimi, ning see tegevus on kõige sobilikum just talvel. Kui põõsas on liiga kõrgeks kasvanud, võib selle kevadel (märtsis) tugevasti tagasi lõigata. Põõsas lõigatakse/saetakse tagasi u 50 sentimeetrini maapinnast. Töö käigus tuleks jälgida, kust
lagunevad reeglina kiiresti). Mulla orgaaniline osa on vastutav ka selle veevarude hoidmise eest. Näiteks rabamullad, milles peamise osa moodustab turvas, hoiavad vett väga hästi ja kuivavad harva, liivane maa, kus peamise osa moodustab mineraalosa, on tundlik põudadele. Suur osa mulla veepidamises on savidel, mis seovad tänu imepisikestele laastukujulistele osakestele suurepäraselt vett ja lausalise kihina esinemisel väldivad vee imbumist põhjavette tekitades liigniiskeid tingimusi. Kuivades tõmbab savi tugevalt kokku ja savikasse mulda tekivad lõhed, mis võimaldavad järgmise sajuga tuleval veel imbuda ka sügavamatesse kihtidesse. Savisisaldusega muldadele on omane sõmerate moodustumine. Sellistes muldades on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette. Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka kariloomad
tuulistel kasvukohtadel ning on ka hea pinnasekinnistaja. Kasvuks sobib kergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve teisel poolel kahjustuvad lehed tihti kaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. Ei vaja suurt hooldust, kuna talub hästi erinevaid tingimusi. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Kuna suur läätspuu ei kannata liigniiskeid muldi, siis aitab kasvule kaasa liigniiske pinnase drenaažimine või õhustamine. Hekina tuleks suur läätspuud pügada nagu iga teist hekkigi. Kui on vaja drastiliselt vähendada kõrgust või laiust, siis tuleks pügada hilistalvel enne pungade katkiminemist, teist pügamist tuleks teha juuni lõpus. SIBERI KONTPUU (Cornus alba) Joonis 13. Siberi kontpuu. http://www.rohelineaed.ee/public/files/Cornus%20alba %20Elegantissima.JPG Iseloomustus
treitud detaile , samuti tööriistade käepidemeid jm. Mõnede liikide koorest saadakse värvaineid samuti pikki koorekiude punumistöödeks. Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne-Euroopani. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) [arboréstsens] Arborescens puukujuline. Tugevate, väheharunenud rohekashallide siledakooreliste okstega püstine kuni 6 m kõrgune põõsas pärineb Mongooliast ja Lääne-Siberist kuni Mandzuuriani, kasvades hõredamate puistute alusrindes, kivistel, kuivadel mäenõlvadel, moodustades tihti hõredamaid põõsastuid.
Caragana - Perekonda kuuluvad vahelduvad paarissulgjate terveservaliste liitlehtedega ja astlataoliste abilehtedega põõsad, harva puud. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne- Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses · Lehekesi 2-10 paari. · Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena (2...5 kaupa) lehtede kaenlas · Viljad kitsad, silinderjad või veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. · Lülipuit kollakasroheline maltspuit kitsas, kollakasvalge. Puidust valmistatakse
Võrseid kasutatakse loomasöödana ja enamus liike on head meetaimed. Mitmete liikide seemnetest pressitakse õli. Perekonda kuulub umbes 70 külmakindlat, valgusnõudlikku ja kiirekasvulist liiki, pärit Himaalajast, Mandzuuriast kuni Lääne-Euroopani. Kasvavad nad steppides, tühermaadel, liivadüünidel, jõeorgudes, mäenõlvadel ja valgusküllaste metsade alusrindes ning metsalagendikel. Pinnase suhtes vähenõudlikud, ei talu siiski liigsaviseid ja liigniiskeid muldi. Armastavad täisvalgust ja lepivad hästi põõsaste kärpimisega. Meil kasutatakse mitmeid liike haljastuses, paljundatakse seemnetega või haljaspistikutega, mitmeid sorte vääristatakse suurele l. (Caragana arborescens), annavad ka kergesti kännuvõsu. Kipuvad metsistuma, kuna paljunevad kergesti isekülvi teel. Suur läätspuu (Caragana arborescens Lam.) Arborescens puukujuline. Tugevate,
annaabi.ee 
