Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
saavutamiseks. Õigus reguleerib ühiskonna liikmete vahelisi suhteid. Õiguse kaudu kehtestatakse ühiskonna liikmete suhtes kehtivad õigused ja kohustused. Õiguse mõiste Õiguse mõiste on lahutamatult seotud riigiga (riik kehtestab käitumisreeglid, mille täitmine on tagatud riigisunniga). Õigus koosneb sotsiaalsetes normidest, mille üheks alaliigiks on õigusnorm. Sotsiaalse normi liigitunnused on: inimeste vaheline käitumise reegel; suunatud üldiste suhete reguleerimisele; tema sisu on ära määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnorm Õigusnorm on riigilt lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele
(Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk „neelas“ alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning jäid eksisreerima organellidena – mitokondrite ja kloroplastidena. Samuti on tuuma ja mõnede teiste organellide teket seletatud raku sisesopistumisega. Darwin Liigitunnused muutuvad ja kohanevad ajaga. Galapagose saarel esinesid vintide sugukonda kuuluvad linnud, mida kutsutaksegi Darwini vintideks. Linnud on kõik sarnased kuid neil on erineva kujuga nokk, mille abil saab iga liik temale omaselt toituda: kes seemneist, kes putukaist, kes õiemahlast. Darwin uskus, et vindid põlvnesid ühest liigist. Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast.
3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises; 4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti. Liigid on: 1) tavanormid; 2) moraalinormid; 3) korporatiivsed normid; 4) õigusnormid. 21. Õigusnormi tunnused. Liigitunnused ja spetsiifilised tunnused. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused ja sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositisooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus
Stabiliseeriv valik paljunemisel on eelistatud keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik paljunemisel on eelistatud keskmisest teatud suunas kõige rohkem kohastunud isendid. Lõhestav valik valiku puhul saavad eelise äärmuslike tunnuste kandjad. (joonis) ST valik toimib siis kui keskkonna tingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused. Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad muutuvad vähe (hõlmikpuu) SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal) LÕ valik toimib siis kui liigi levimisala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Ühes piirkonnas on eelistatud ühed tunnused, teises teistsugused. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused
Inimese kui imetaja tunnused Imetaja tunnused inimesel: · Hästi arenenud aju ja ajukoor, mis võimaldab keerukaid tingitud reflekside kujunemist. Inimesel on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib
(nt koeraomanikud, jahimehed, kalamehed) 2) Normatiivne reguleerimine – (nt äriseadus) 18. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omadsed kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitmuse reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 19. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1
suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, juriidilised kohustused. mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik kujutab endast isiku võimet olla õigussuhetest osavõtja. Isiku sotsiaalsete normide liigitunnused: õigussubjektsuse moodustavad tema: 1. ta on inimeste käitumise reegel 1) Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki õigusi ja kohustusi, olla õiguste kohustuste kandja.
Eeliseks on see, et võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isikupära. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmatu arv konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus (puuduvad ühesed lahendid) 20. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: ta on inimeste käitumise reegel ta on üldise iseloomuga reegel tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama:
keskkonnas. Stabiliseeriv valik paljunemisel on eelistatud keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik paljunemisel on eelistatud keskmisest teatud suunas kõige rohkem kohastunud isendid. Lõhestav valik valiku puhul saavad eelise äärmuslike tunnuste kandjad. (joonis) ST valik toimib siis kui keskkonatingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused.Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad muutuvad vähe (hõlmikpuu) SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal) LÕ valik toimib siis kui liigi levimisala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Ühes piirkonnas on eelistatud ühed tunnused, teises teistsugused. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused
määratakse kindlaks käitumismodel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võima 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1)ta on inimeste käitumise reegel 2)ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3)tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1)Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Esineb käsu või keeluna,
Euroopa Liidu õigusaktid Tava erinevus õigusnormist. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga. Õn- de täitmist tagatakse riigi sunniga. 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalse normi üks alaliike, millel on kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: Ta on inimeste käitumise reegel 3 Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele Tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õn-i spetsiifilised tunnused:
määratakse kindlaks käitumismodel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Normatiivne reguleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võima 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1)ta on inimeste käitumise reegel 2)ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3)tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1)Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Esineb käsu või keeluna,
Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele, 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. 2
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste ja liigid. Sotsiaalse normi ühe alaliigine on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristava teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu
Välise kultuuri e. kombestiku normid e. käitumis, viisakusreeglid. Nende omapäraks on see, et nad reguleerivad indiviidi välist külge. Need võivad olla vägagi erinevad. Aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid reegleid erinevalt. Kõigi nende normide hulka kuuluvad ka õigusnormid. EXAMIS: Õigusnormid mõiste ja tunnused. 2.2 Õigusnormi mõiste ja tunnused Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimeste käitumise reegel 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1
sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone · välise kultuuri ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge · õigusnormid Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused 9 · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused
Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad. Areaal on väga lai. Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk- Euroopast kuni Kaug-Idani) (läänest itta 9500 km ja põhjast lõunasse 2500 km). Kuivõrd nii suurel levilal liigitunnused veidi varieeruvad eristatakse liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P. obovata), mis on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, Uuralites ja Siberis ning Kesk-Euroopas ja mõnel pool Lääne- Euroopa mägedes levinud alamliik P. abies ssp. abies. Harilik kuusk on männi ja kase kõrval üks meie tähtsamaid puuliike kattes ligi 18% Eesti metsamaast (2005). Kuusk on suuteline kasvama väga
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 14 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta auditoorset iseloomu
suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 18. Sotsiaalseid norme võib liigendada erinevatest alustest lähtudes. Põhilised on: moraalinormid; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid; välise kultuuri ehk kombestiku normid; õigusnormid. 19. Sotsiaalse normi alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: on inimese käitumise reegel on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arenguga tasemega. 20. Kuidas määratleda õigusnormi mõistet? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki
Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid. a) Moraalinormid b) Tava c) Religioossed normid d) Välise kultuuri normid. 19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. 20
Liigikohustusteks on kohustused, kus üleantavad asjad on kindlaks määratud liigiliselt arvu, mõõdu ja kaalu järgi (nt kütus, toiduained, puit). Reeglina on need asjad asendatavad. Lepinguga võib kokku leppida, et võlgniku kohustus piirdub ainult teatud liiki asjadega (nt teatud aastakäigu veinid, pärnaõie mesi, kindla talu piim või vili jne). Liigikohustuse täitmisel eeldatakse, et valikuõigus kuulub võlgnikule, kuid selle teostamiseks peavad liigitunnused olema lepingus piisavalt täpselt kindlaks määratud. Lepinguga võib määramisõiguse anda ka võlausaldajale. Kui valikuõigus kuulub võlgnikule, peab ta välja valima keskmise kvaliteediga ja keskmist laadi asjad, kui lepingust ei tulene kohustust täita kõige kõrgema kvaliteediga või keskmisest madalama kvaliteediga asjadega. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks
Liigikohustusteks on kohustused, kus üleantavad asjad on kindlaks määratud liigiliselt arvu, mõõdu ja kaalu järgi (nt kütus, toiduained, puit). Reeglina on need asjad asendatavad. Lepinguga võib kokku leppida, et võlgniku kohustus piirdub ainult teatud liiki asjadega (nt teatud aastakäigu veinid, pärnaõie mesi, kindla talu piim või vili jne). Liigikohustuse täitmisel eeldatakse, et valikuõigus kuulub võlgnikule, kuid selle teostamiseks peavad liigitunnused olema lepingus piisavalt täpselt kindlaks määratud. Lepinguga võib määramisõiguse anda ka võlausaldajale. Kui valikuõigus kuulub võlgnikule, peab ta välja valima keskmise kvaliteediga ja keskmist laadi asjad, kui lepingust ei tulene kohustust täita kõige kõrgema kvaliteediga või keskmisest madalama kvaliteediga asjadega. Kohustus loetakse VÕS § 76 lg 3 järgi kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks
vaatlus jne.). Enamuses langevad õigusnormid ja moraalinormid kokku. Õigusrikkumine on amoraalne tegu. Õigusnormi ja moraalinormi piirid on suhteliselt nihkuvad. Ka moraalinormid arenevad. Kõige tähtsamad moraalinormid on õigusnormides fikseeritud. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: inimeste käitumise reegel; üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele; sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormi funktsioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Spetsiifilised tunnused:
usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3. tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitlise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Õigusnormide spetsiifilised tunnused, eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest: 1. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta auditoorset iseloomu. Esineb üldjuhul käsu või
annaabi.ee 
