Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi. Minu arust oleks vägagi tore elada sellises liigirikkas kohas, karjatada erinevaid haruldasi loomi, rännata ringi ja nautida head elu. Ahvileivapuu Kaelkirjak
Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.5. saj pKr. Enne seda ei osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Aasseahernes
Hea oleks, kui sõna ,,park" kaoks inimkeelest sest park on nii-öelda looduse jupp mõnes kohas kus ülejäänud loodus on rikutud. Kui ei oleks looduse rikkumisi siis võiks see sõna kergesti kaduda sest igalpool oleks omataoline iludus. Arvan ka seda, et inimene suhtub loodusesse kui ,,allikasse", kust pumbatakse. Kuid inimene ise on osaloodusest, kes vajab puhast õhku ja vett. Ilusas looduses võib puhata, taastada oma tervist. Liigirikkas loodus on väga tähtis. Seda võib seostada mõne harrastaja kalamehega, kes õngega kalapüüdmas on. Hea oleks kui ta ka saaki saaks, kuid hoolimata loodusest elu võib panna sellele lõpu. Minu isiklik seisukoht antud küsimuses on olla parem looduse sõbralik, kui passiveeruv. Just inimesest võib sõltuta kogu maailma tulevik. Arvan, et loomade eluviis on väga keskkonna sõbralik. Loomad elavad präegult nii-nagu ka palju aastaid tagasi v.a kohastumisi
toovad veereostust. Toitumine: Amazonas toitub vihmaveest On aasta läbi veerohke (Amazonase vooluhulk moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast.) Taimestik: Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja liigirikkas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega, et meelitada putukaid ja väikseid linde. Loomastik: Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar.
palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Mägismaa äärmises lõunaosas leidub jälle metsaseid piirkondi, kus kasvab palju araukaariaid. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd levivad rohtlad. *Loomastik Brasiilia loomastik on väga liigirikkas. Brasiilias elab umbes kolmandik kogu maailma loomadest. Leidub kirevaid loomi ja linde. Nagu näiteks hiidvöölane, anakonda, kapibaata, taapir, koritapp jne. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, pekaarisid, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde. Lõuna-Ameerika eraldatuse tõttu on siin säilinud palju loomaliike, mida mujal maailmas ei leidu. On ka roomajaid, näiteks rannikuvetes
püsivam see on. toitu. Ühe liigi kadudes ökosüsteemis, on Paljud ravimid on pärit loodusest. suurem tõenäosus, et loom leiab uue Looduskaunis koht pakub inimestele toiduallika. palju positiivseid emotsioone ja Liigirikkas ökosüsteemis teevad elamusi. kahjurid vähem kahju. Elurikkust ohustab: Elurikkuse kaitsmine: Inimene, kui ta muutab ja hävitab Kaitse alla võetakse liike elupaiku Taastamisprogrammid Elupaiga killustamine Rajatakse elupaikade kaitsealasid Keskkonnareostus Tehakse rahvusvahelist koostööd
olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas. Mulla ettevalmistamisel ei pea pind oleme nii tasane kui kultuurmuru rajamisel. Kolmas lillemuru tüüp leiab rakendust siis, kui tahetakse elustada meie põllumajandusmaastikust kadunud kesa ja sööti. Talu kehvema mullaga põllutükkidele enamasti karjatati, ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikkas rohustu. Söötide või nurmede taasrajamiseks soovitatakse seemnesegusse võtta umbes 2/3 kõrreliste (harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet. Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja siseneb vaid niitmises. Väetamist ja kastmist selline kooslus üldjuhul ei vaja- seega on hooldamine üsna ofav, võrreldes kultuurmuru hooldamisega. Kokkuvõte
Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Savannides valitsevad peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimile punasevärvilised ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival perioodil kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht.
5. Mis on identifitseerimise pind? Identifitseerimise pind on pisim pind, kuhu mahuvad kõik elementaarmaastiku osad. Mida keerulisem on elementaarmaastik, mida intensiivsemalt kulgeb seal keemiliste elementide migratsioon, mida suurem on liigiline ja muu mitmekesisus, seda suurem on identifitseerimise pind. Pisimad identifitseerimise alad on kõrgema taimestikuta alad kõrb, soolak jm ja suurimad identifitseerimise alad paiknevad liigirikkas troopilises metsas. 6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus? Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga. Alumine piir on pinnasevee kiht. 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi: eluviaalset, superakvaalsed (maapealne) ja subakvaalset (veealune). 8. Allutatud maastikud
) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Rohurindes kasvab palju aruniitude taimi. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. (Vikipeedia, Luht) Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. Puudest kasvavad seal tamm, hall lepp, haab ning toomingas, põõsarindes aga paju ja harilik sarapuu. Rohurinne on üsna liigirikkas. Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. (Vikipeedia, Luht) 1960. aastatel arvati lamminiite katvat Eestis 83000 hektarit. 1978-81. aastal läbi viidud inventuuri alusel oli lamminiite säilinud veel 27584 hektaril. 1993-1996. aastal ELF-i poolt läbi
rabajänesvill, rabakas jt.), 6.) laialehelised rohttaimed (rabamurakas), 7.) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik Meie faunas ei leidu ühtki imetajat, kes elutseks ainuüksi madal- või siirdesoos. Meie madalsoode linnustik on üsna liigirikkas. Arvukalt leidub tetresid, rukkirääke, metskiure, tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik
Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Tunnused: keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset lagunemist Kasvukohatüübid: sinilill, jänesekapsas, naat Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana Produktiivsus: liigirikkas, Haritavus: kergesti haritav - Näivleetunud e. kahkjad mullad LP Tunnused: keemine puudub, 2kihiline lähtekivim, peal on kerge, all raske. Mullaprofiilis keeled Tekib: punakaspruun karbonaadivaene moreen Füüsik/keemilised omadused: gleitumist põhjustab periooditi olev ülevesi, väike huumusesisaldus, väga happeline. Bioloogiline aktiivsus: vähe aktiivne Kasvukohatüübid: jänesekapsakuusik- männik Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana ja metsamaana
· Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd
ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et s iin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on me il eriti pa lju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused me ie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. Aastateni ulatus puisniitude pinda la Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnangulise lt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa va id 1/3 kogupinnast. 2 1 http ://www.pky.ee/index.php?opti on=com_content&vi ew=arti cl e&i d=50&Itemi d=14 (vaadatud 01.05.201 2) 2
16. Kui pika aja jooksul peale maakasutuse muutust stabiliseerub mulla C- sisaldus? 17. Kas mulla C sisaldus on suurem metsas või 1 aastaste kultuuride põllul? Metsas 18. Kus laguneb puit kiiremini, vihmametsas või taigas? Vihmametsas, sest on niiskem. 19. Kus on mulla orgaanikasisaldus suurem, Eesti okaspuu- või Brasiilia vihmametsas? Eestis, sest vihmametsas on kiirel lagunemisel kõdu vähe. 20. Miks on liigirikas ökosüsteem stabiilsem kui liigivaene? Kui liik välja sureb, jääb liigirikkas süsteemis liike alles, kes võtavad nissi üle. Suuremat liikide hulka ei mõjuta ka mõni katastroof või haigus nii palju kui liigivaest süsteemi. 21. Millisel kujul toimub põhiliselt taimedevaheline suhtlemine? Suhtlemine enamasti keemiliste ühendite kaudu. Info kutsuv/tõrjuv/nõudlust väljendav. Ülekanne gaasiline, vedelikus või tahkena. Toimub nii maa peal kui maa all. 22. Millised taimeorganid suhtlevad teiste isenditega? Juured ja võrsed 23
Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik
liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate puisniitude osa vaid 1/3 kogupinnast. (http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14) (,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Koostanud Piret Kiristaja ja Uudo Timm, Tartu 2006, l k 57 )
Eristatakse humala ja pika tarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, musta sõstart, paakspuud jt. Sõnajala tüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainetevaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele
Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp Rannaniidud- mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Levik: Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate kõrgemates
Eristatakse humala ja pikatarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu-ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, mustasõstart, paakspuud jt. Sõnajalatüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane-ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputkejt. Angervaksa kasvukohatüübile on omane angervaksa ja soo-koeratubaka domineerimine, sinihelmika tüübile lisaks nimiliigile ka sookastiku ohtrus. Rabastuvad metsad arenevad toitainete vaesel, liigniiskel mullal tingimustes, mis viivad rabastumisele. Need
Kui ökosüsteemi ühe liigiga midagi juhtub, nt see kaob või langeb järsult selle arvukus, muutub ka teiste sellega seotud organismide elu. Vahel võib mõni üsna silmapaistmatu liik, näiteks mükoriisaseen või tolmeldaja putukas, olla koosluses asendamatu ning nende hävimine võib ökosüsteemi väga oluliselt muuta. Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda püsivam see on. Kui üks liik kaob, võivad allesjäänud liigid ökosüsteemi toimimise säilitada. Liigirikkas ökosüsteemis on kergem leida uut toiduobjekti, kui mõni toiduahela lüli peaks kaduma. Kui aga ökosüsteemi tabab mingi katastroof, nt põleng või üleujutus, on suurema liigirikkuse korral tõenäolisem, et mõned liigid jäävad ellu. Liigirikkas ökosüsteemis teevad kahjurid ja haigustekitajad vähem kahju. Looduslikul niidul, kus on palju eri liike, kahjuritel suurt hävitustööd teha ei õnnestu, sest kõik taimed seal neile söögiks ei kõlba
list lähenemist. See on sama võimalik kui teadlikult kunstliku süsteemi loomine. Teatud erandjuhtudel on feneetiliste meetodite kasutamine siiski häda- abinõuna mõistetav. Väga sarnaste liikide puhul, kui uurijal pole võimalik leida kladistiliseks analüüsiks sobivaid tunnuseid (vaid need on näit. pea- miselt arvtunnused), on mõeldav esimese lähendusena teostada feneetiline klassifikatsioon, mis võimaldaks liigirikkas perekonnas esialgselt orien- teeruda. Teatud molekulaarsüstemaatiliste tunnuste puhul on samuti feneeti- line metoodika praktiliselt möödapääsmatu; et sel juhul tunnused on geno- tüüpi iseloomustavad, on tulemus palju enam genealoogilisi seoseid väljen- dav kui fenotüüpi iseloomustavate "morfoloogiliste" tunnuste puhul. 8. Fülogeneetilise süstemaatika eesmärgiks on klassifitseerimine takso- nite genealoogia, nende ajaloolise kujunemise, s.t. nende evolutsiooni alu- sel
-tuntuimad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres -enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid -kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni. Lamminiitude pindala Eestis on viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vähenenud. -puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas. Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks. -linnustikus moodustavad põhiosa kurvitsalised. Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas; soo-loorkull, roo-loorkull; paljud ujupardid (nt. sinikael-park). Rohkearvulised haudelinnud lageluhtadel on tikutaja, kiivitaja, põlvlõoke, sookiur,
o. elemendina) olla kuni 100 kg/ha. Nii orgaaniliste kui ka PK-väetiste külvieelne kasutamine loob head tingimused heintaimede kasvuks esimestel kasutusaastatel ning seetõttu ei ole vaja esimesed 4...5 aastat kasutada rohumaade pealtväetamist. 39 3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid
annaabi.ee 
