Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)............................................................................................
Ei vaja toestamist. Ei talu hästi ümberistutamist. Rohida tuleb käsitsi, et kaitsta taimede õrnu juuri. Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve
kasvukohta. rohelise Liigniiskus värvuse. põhjustab juurte mädanemist. Äsja istutatud jugapuu vajab eriti kastmist. 2.Kukerpuu Taluvad üsna Kasvab Suvehaljaid https://www.aiasober. Berberis hästi põuda, põhjapoolkera liike tuleks ee/liigikirjeldused/33 ei talu parasvöötmes. kasvatada 9 pikaaegseid Kõige avapäikeses, üleujutusi ja külmakindlamaks igihaljaid seisvat vett. peetakse Juliana poolvarjus. Vähenõudlik kukerpuud. Kasvab meil liik mulla ja metsaservades niiskuse suhtes. päikeseküllast
Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1 liigniiskust, kui põhjustab poolvarju 84 ka kuiva. lehtede lembene. Liigniiskus kollaseks Kannatab ka soodustab muutumise ja päikese käes seenhaiguste niigi lühikese kasvamist, arenemist. õie kuid siis on Kuiva ajal tuleks õitsemisperioodi oht, et taim
ehtne Egiptuse puuvill on äärmiselt madala kvaliteediga. Puuvillakiud on suurim teadaolev taimerakk. USA ja Euroopa vaheline puuvillakaubanduse katkemine kodusõja ajal põhjustas Euroopas suure kriisi. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/File:CottonYield.png http://yourgreenreview.com/2008/07/conventionallygrowncottonpart1pesticides/ http://83coppersun1.wikispaces.com/Life+of+Slaves+in+Antebellum+America http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/181 http://www.organicnaturenews.com/factsaboutcotton.html http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cotton_fibre_production.svg http://ganyardhillfarm.com/barn_news/teachingresources/cottonfacts/ http://www.tnhistoryforkids.org/geography/e_5 http://en.wikipedia.org/wiki/Cotton#Uses http://www.burchardgalleries.com/auctions/1999/jan2499/jan2499r.htm
PÄEVALILL Merily Luik Annika kartsepp Krislin Soon PÄEVALILL (Helianthus) Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond Korvõieliste sugukonnast Ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill„ Perekonda kuulub 52 liiki Looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika Tuntuimat esindajat, harilikku päevalille ja maapirni kasvatatakse Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nii toidukultuuri kui dekoratiivtaimena KIRJELDUS Perekonda kuulub umbes 70-80 liiki Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad suured kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatataks...
eeterlikku õli, mille peamisteks toimeaineteks on fenool, tümool ja karvakrool, seetõttu mõjub ta seedimist soodustavalt, antiseptiliselt ning rahustavalt. Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- ja kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks. Kasutatakse ka dekoratiivtaimena iluaedades. Kasutatud allikad · http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/110 · http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v %C3%BCrtsid/13D06/#T%C3%BC%C3%BCmian · http://et.wikipedia.org/wiki/Aed-liivatee
kategooriast välja arvatud ning tavaliste liikide kategooriasse viidud 20 liiki (6 helviksammalt ja 14 lehtsammalt), ka on näiteks linnuliik põldvutt kategooriast ohualtid liikunud leebemasse kategooriasse ohulähedased. Varasemalt on Eestis Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni eestvedamisel punane raamat kokku pandud kolmel korral aastail 1979., 1988. ja 1998. 1982. aastal on punasest raamatust välja antud ka nn rahvaväljaanne, kuhu on lisatud liigikirjeldused, mis aitavad liike looduses paremini ära tunda.
Talveks tuleks kinni katta. Kasvukoha nõuded: eelistavad viljakat mulda. Sobib poolvarjuline või hea kastmise korral ka päikseline kasvukoht. Ei talu teiste taimede juurte konkurentsi. Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Joonis 3. Hubei ülane (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Anemone_hupehensis- IMG_7150.jpg) Joonis 4. Hubei ülane Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266. 04.08.2013. Heritage perennials. Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm.
omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Nuget: eskvarajane sort, tõusmetest valmimiseni 80-90 päeva. Varred tugevad, lihakad, kollaka värvusega, pikkus 40-70 cm. Ei armasta kasvada raskel ja niiskel pinnasel. Kasutatud kirjandus http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/212 http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11067 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14355 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=16832 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/seller3
Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-16-1.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kahetiivalised.htm näiteid Tänan tähelepanu eest!
'Umbraculifera', 'Woodwardii'. Koonusjad: 'Holmstrup'; 'Rosenthalii'. Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. 6 Kasutatud kirjandus: 1. 90 tavalisemat võõrpuutaime U.Roht 2012 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elupuu1 4. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/309 5. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_elupuu.html 6. http://plants.usda.gov/core/profile?symbol=thoc2 7
EBAKÜDOONIA Chaenomeles Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuuluvad suurte abilehtedega lihtlehised põõsad. Ebaküdooniad on heitlehised harunevate vartega põõsad, mille võrsed on astlalised. Õied suured, punased kuni valged, viietised, paiknevad üksikult või 2-6 kaupa eelmise kasvuaasta võrsetel. Sigimik viiepesaline, paljude seemnealgmetega. Viljad suured õunviljad, rohelised, kollased. Saak ühelt põõsalt on keskmiselt 2-3 kg, aga hea hoolduse korral võib ulatuda ka 5 kg. Peamiselt kannavad vilja kolmeaastased oksad, seepärast peab õigesti kujundatud taimel olema 10-15 erivanuselist põhioksa Valguslembesed , põuakindlad põõsad, paljundatakse seemnetega (külvata kohe sügisel) või vegetatiivselt. Perekonnas 4 liiki, pärit Ida-Aasiast, peamiselt Hiinast, Koreast ja Jaapanist. Tähtsad haljastustaimed olnud pikka aega, sest on kenad nii õite poolest kui väärtuslikud toidulisandina kasutatavate viljade pooles...
htm Jaana Järv slideshow. Liilialised, kanarbikulised, mustikalised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.slideshare.net/cladina/liilialisedkanarbikulisedmustikalised Liilialised (Liliaceae). Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2761/oistaimede_sugupuu.zip/liilialised_liliaceae.html Sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://new.spring.me/#!/hannano/q/1140551976 Aiasõber. Liiliad. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/109 KASUTATUD KIRJANDUS LILIACEAE The Lily Family. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://theseedsite.co.uk/liliaceae.html Vikipeedia. Toidusalutaimede loend. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Toidusalutaimede_loend Vikipeedi. Harilik sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sibul Vikipeedia. Tulp. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulp Wikipedia. Liliaceae. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://en.wikipedia
ee/index.php?GID=14297 (14.04.2016). 4. Ageeta OÜ veebileht. 2008. Vähenõudlik hekk. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=282 (14.04.2016). 5. Aiaklubi, 2011 Harilik liguster. http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=9999999 (15.04.2016) 6. Aiandus http://www.aiandus.ee/loe.php?id=19460 (13.04.2016) 7. Aianduse entsüklopeedia. (2010). Tallinn: Varrak/Peatoimet. C. Brickell. 8. Aiasõber. Liigikirjeldused. https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused (15.04.2016). https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/340 (13.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/314 (14.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 (12.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/367 (17.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/311(17.04.2016) https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 https://www.aiasober
Hariliku kuldvihma võrsed on tumerohelised ja karvased. Õied on kuldkollased ja paiknevad rippuvates kuni 20 cm pikkustes kobarates, õitseb juunis. Viljad on kuni 8 cm pikad, veidi karvased. Harilik kuldvihm on ka meetaim. Linnatingimusi taluv dekoratiivne ja mürgine (sisaldab alkaloid Cytisiini) dekoratiivne põõsas. Peab mainima, et kõik taimeosad on mürgised! Karmidel talvedel veidi külmub, kuid taastub hästi. Sobib nii üksikistutusteks kui ka grupiti (Aiasober. Liigikirjeldused). Kasvukohana armastab harilik kuldvihm dreneeritud, lubjarikast mulda,sest ta ei talu tihedat mulda. Taim on valguslembeline ning kasvab hästi ainult päikeselistes ja tuulte eest varjatud kohtades. Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremad kuldvihmataimed katta. Samuti on harilikku kuldvihma kasulik viljapuude vahele istudada. See taim meeldib lehetäidele, kes nende lehtedest toituvad ja hakkavad kiiresti paljunema. 24
Istutada ümber ja jagada 4-6 aasta järel, rühmiti istutades jätte 30-40 cm vahekauguseks, sobib kokku Liatris Paljundamine seemnetega ja puhma jagamisel Raviomadustelt immunnsüsteemi tugevdaja ja põletikuvastane. Tinktuur 80 kraadise alkoholiga, gripi vastu väga hea Kahjureid vähe, ebameeldivad putukatele https://kristiineaiakeskus.ee/Echinacea-purpurea Sordivalik rikkalik, osad on lamanduvad sorddi, info leitav https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 . Kurereha (Gernium spp) Lõuna- Eurpoopast pärit, madal, tihe pinnakatte taim, puhmik Kasvukoht mullastiku suhtes leplik, sobib päikeseline kuni poolvari, ka vari Pinnas- savikapoolne, parasniiske ja keskmise viljakusega Õied- värvid varieeruvad, pärast õitsemist vajub laiali, võib maha lõigata, taastub, õitseb juunist-september. Taim, mis on TOP10-nes
06.12 2. http://lauknaraamatukogu.blogspot.com/2009/11/lumeroosid-oitsevad-novembrist.html 03.06.12 3.http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm 03.06.12 4. http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/20100411_140410_0234_large.html 03.06.12 5. http://herbarium.maddog.ee/ilutaimed/content/20100515_132315_0119_large.html 03.06.12 6. http://www.gardena.com/ee/garden-life/lumeroosid/ 03.06.12 10 7. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 03.06.12 8. http://www.multiflora.ee/?toode=61 03.06.12 9. http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/liigid/pusikud/lumeroos/ 03.06.12 10.http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=614&Itemid=99999999 03.06.12 11. http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm 03.06.12 11
on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin, kas allpool käsitletud liigid on vähenenud Eestis ja ka mujal Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks meie igapäevasel toidulaual. Liigikirjeldused Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu. Sellesse seltsi kuulub 5 (või 6) sugukonda, kokku 320 perekonna ja vähemalt 3250 liigiga. Suurim karpkalaliste sugukond on karplased ehk karpkalalased. Karplased ehk karpkalalased: Särg (Rutilus rutilus) kasvab 2535 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Neil on rohekas selg, küljed hõbedase läikega ja kõht valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Särg on vähenõudlik
kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks, lähelabasid võib eelnevalt veidi kärpida, et vähendada vee aurumist. Anum peab pidevalt niiske olema. Niisutamiseks kasutada kastmist ja piserdamist (Sander 2009). 5 Kasutatud kirjandus Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused: veigela. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=388&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia istikuäri. Veigelad. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/Veigela/wevariegata.htm (viimati külastatud 14.04.2011) Calmia puukool. Kare deutsia. Kättesaadav: http://www.calmia.ee/Taimed/plena.htm (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=61&art=34 (viimati külastatud 14.04.2011) Hansaplant
Kevadel hakatakse kord-korralt katet eemaldama (Calmia, 2013). KASUTATUD KIRJANDUS Aialeht. Puishortensia. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/puudpoosad/hortensia- oitseb-uhkelt-ja-kaua.d?id=24163581 (viimati külastatud 18.04.13) Aialeht. puud ja põõsad. ,,Parim aeg istutada lehtpõõsahekki" Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/puudpoosad/parim-aeg-istutada-lehtpoosahekki.d? id=25817647 (viimati külastatud 17.04.2013) Aiasõber. Liigikirjeldused tuhkpuu. Eesti. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/383 (viimati külastatud 18.04.2012) Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/294 (viimati külastatud 17.04.2013) Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/295 (viimati külastatud 17.04.2013) Aiasõber. Liigikirjeldused: Deutsiad. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/295 (viimati külastatud 16.04.13) Aiasõber
Põlva Ühisgümnaasium Helen Piir 8.a klass PÕUALIBLIKAD Uurimistöö Juhendajad: Ain Piir vanemõp. U. Lehestik Põlva 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2. Liigikirjeldused..................................................................................................................... 4 2.1 Sinepiliblikad.................................................................................................................. 4 2.2 Reseedaliblikas............................................................................................................... 5 2.3 Ruuge-võiliblikas...........................................................................
vms. Ümberpookimne annab tulemusi vaid juhul, kui puud on terved, elujõulised ja noored. Vanu, kiduraid ja haigeid puid pole mõtet ümber pookida. Ploomi- ja kirsipuud on ümerpookimise suhtes tundlikumad kui õuna- ja pirnipuud. Ümberpookimiseks valitakse võraharud, mis on ühtlaselt arenenud ja terved. [13] 8 Viited [1] Aiasõber.(2011). Kuldvihm. [WWW] https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/391 [2] Karner.(2011). Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ [3] Hortes. Ilupõõsaste lõikamine. [WWW] http://www.hortes.ee/?op=body&id=78&art=21 [4] Luua metsanduskool. (2011). Puude ja põõsaste hooldamine. [WWW] https://luua.kovtp.ee/kasulikku/-/blogs/puude-ja-poosaste-hooldamine-ii-osa [5] Seemnemaailm. (2002). Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides. [WWW] http://www.seemnemaailm.ee/index.php?mark=5&vote=12380&lang=ee [6] Haljassaare
hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb puud katta õhukese heleda riidega või võrguga ümber mähkida. Päike pruunistab elupuu rohelisi osi (Calmia OÜ). 36 Kasutatud kirjandus 1. H. Kukerpuu http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kukerpuu.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/339 2. Suur läätspuu Aiasõber. 2011. Suur Läätspuu kasvutingimused: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/353- (03.05.2012) Calmia OÜ. Läätspuu. http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/laatspuu.htm-läätspuu (03.05.2012) Hariduskeskus. 2008. Suur läätspuu kirjeldus. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu
PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm · Sobib parasniiske hea aiamuld Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum Aed-mägisibul Sempervivum x hybridum · Mõned sordid: ´Arno´, ´Bruhonice´, ´Elva´, ´Grand New Heavie´, ´Hallamari´, ´Jubilee´, ´Kappa´, ´Lee´, ´Merle´, ´Neon´, ´Neptun´, ´Othello´, ´Rotsteinsiese´, ´Silbercarneol´, ´Smaragd´, ´T...
Kättesaadav: http://www.iluskodu.ee/hekid.html (viimati külastatud 15.04.11). Aiaklubi, 2011 Harilik liguster. Kättesaadav: http://aiaklubi.ee/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=195&Itemid=9999999 (viimati külastatud 23.04.2011). Aiandus, 2011 Juurevõsu. Kättesaadav: http://aiandus.ee/vaata.php?id=3652 (viimati külastatud 23.04.2011). Aiandus, 2011. Tuhkurenelas. Kättesaadav: http://www.aiandus.ee/vaata.php?id=2436 (viimati külastatud 18.04.2011). Aiasõber, 2007. Liigikirjeldused. Kaunis deutsia. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 18.04.2011) Aiasõber. Deutsiad. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=295&Lang=est (viimati külastatud 14.04.2011) Aiasõber. Liigikirjeldused. Hõbepuu. Kättesaadav: http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&ID=317&Lang=est (viimati külastatud 16.04.2011). 104 Aiasõber. Liigikirjeldused. Lumimari
tänaksin sind selle eest! KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.rodoaed.ee/sugisesse-aeda-sobivad-lillesordid/ 2. http://www.multiflora.ee/?toode=197 3. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=369 4. http://www.aialeht.ee/news/lillekasvatus/mitme-naoga-paevalill.d?id=24929373 5. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill 7. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/ 8. http://26la.haridus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13:lihtsad- liikumismaengud-oues-3-5-aastastele 9. http://www.hot.ee/mangunurk/ 10. http://pinterest.com 11. http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php? option=com_content&task=view&id=136&Itemid=1
6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11. Süvalepp, A., Süvalepp, M. Madalakasvulised püsililled. Tallinn: Valgus, 1976. 12. Tara, A. K. Suvelilled. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2009. 13. Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.aiasober.ee/index.php? Menu=3&Lang=est (25.10.2011) 14. Seemnemaailm. Lilled. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?CID=23 (29.10.2011)
annaabi.ee 
