Bioloogia kordamismaterjal kontrolltööks 15.okt Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Selgita, kus asuvad erinevad koed organismis! Silelihaskude paikneb veresoonete ja õõneselundite seintes Vöötlihaskude Lihastes, üle kogu Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine:
need koledad vorstikangid, mille tõttu riided tunduvad väikestena. Kui arst palub sul kaalust maha võtta, siis räägib ta sinu keha ülearusest rasvkoest, mitte lihasmassist ega veest. Miks lihasmassi varumine püsiva tulemuse saavutamise seisukohalt nii tähtis on? Sellepärast et põhiainevahetuseks hingamine, vereringe jne. vajalik kalorihulk (umbes 63% päevase energia tarbimisest) on otseselt võrdne lihaskoe hulgaga. Kui me kaotame lihaskudet, siis hakkab meie põhiainevahetus aeglustuma. Tüüpiline kehakultuurlane vajab 3000-6000 kalorit päevas, et oma kõva tööga hangitud lihased vormis hoida. Kui me keskendume lihasmassi muretsemisele, siis eemaldub kehast ülearune rasv. Tegelikult aktiveerivad kiiresti mõjuvad lihtsad kõhnumismeetodid, mis vähendavad lihasmassi, keha hoopis rasvu juurde varuma. Kuigi ülearune rasv on ebatervislik, pole ka päris õige mõelda, et rasvaprotsent peaks olema null. Organismil on vaja
Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames
Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes
puudus kehas võib tugevalt mõjutada järgnevat sooritust. Pärast treeningut või võistlust peab energiavarude taastamiseks tarbima 0,8 kuni 1,2 grammi süsivesikuid kilogrammi kehakaalu kohta. (Carlson-Phillips 2015:1) 2 Valgu varude täitmine Valgu varude täitmine on väga tähtis selleks, et organism saaks koorumusjärgselt taastada vigastatud ja luua uut lihaskudet, mis kasvatab lihasmassi. Süsivesikute ja valkude koos tarbimine tagab parema taastumise, kui ainult ühte neist tarbida. (Beelen, Burke, Martin, Gibala, van Loon 2010:515) Teadusajakirja Journal of the International Society of Sports Nutrition uuringu kohaselt on väga hea treeningu järgne lihastaastumist soodustav kombinatsioon teraviljad ja rasvatu piim või šokolaadipiim. Peale treeningut manustatavate valkude kogus peaks 0.3 kuni 0.4 puhast valku kilogrammi kehakaalu kohta
mees geenid sootunnused: kõri areng-häälemurre; karvakasv; genitaalide kasv; mehelik figuur; spermatosoide teke suureneb. -peale selle on mehe kehas testosterooni tõttu samakaalulisest naisest rohkem lihaskudet, seda nim. testosterooni anaboolseks toimeks (valgusünteesi soodustavaks toimeks) -testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja
Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suhet kehal. TänapäevaI on terve rida spetsiaalseid meetodeid, mis lähtuvad keha üksikutest süsteemidest. Kõikjal lähtutakse vaid puhtalt anatoomilis-füüsilistest vaatenurkadest,mis ju ainsa reaalsusena vastavad keha modernsele käsitlusele. Massaazi toimemehhanismid ja füsioloogiline mõju organismile: Massaz on üks vanimaid tervise taastamise mooduseid. Massaz on edukas viis stimuleerida lihaskudet ja eemaldada lihas ummikuid. Samas on massaz veel üks kõige tähtasamaid aspekte füsioteraapias ja tervise hoolitsuses mis peale raviva toime annab sulle hea enesetunde kiiremini kui mõni muu meetod. Massaazi nimetatakse kunstiks, mis ühendab endas puudutuste positiivse mõju ja ravitoimelise tehnika. Hästi tehtud massaziprotseduur suudab tagasi anda nii hinge kui keha tervise. Aegade jooksul on massazitehnikaid välja töötatud üle mitmekümne, kuid levinuimaks neist on
Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ja sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi teistesse rakkudesse. Närvikoe ülesandeks on ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja edastamine ning salvestamine. Lihaskude - selle rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Eristatakse kolme lihaskudet: vöötlihaskude skeletilihastes, siselihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. Selle rakud on pikad ja peenikesed ning lihases on kimpudesse koondunud rakud. Lihaskoe ülesandeks on reageerida erutusele. On võimeline kokkutõmbuma. Võimaldab teha tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. Vöötlihaskude paikeb skeletilihases ja selle rakud alluvad tahtele ning tänu sellele saame me liikuda. Siselihaskude paikneb siseelundites ja selle rakud ei allu tahtele
Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab oma lihaskudet sööma, kui ta lülitub ümber nälgimisreziimile. Joonis 2: Söögikordade arv päevas 5 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida? Peaaegu kõik söövad hommikusööki, kõigi neljateistkümne õpilase seas oli kaks õpilast kes ei söönud hommikusööki ja oli ka üks kes sõi aegajalt. Nagu ka öeldakse, et hommikusöök on
Sama toime on ka vastupidavusharjutustel nagu kõnd, jooksmine, rattasõit ja ujumine – nii kulutame rohkem kaloreid kui omastame. Kuid ei dieet ega vastupidavus harjutused ei asenda kaotatud lihaskude. Lihaste juurdekasv ja säilitamine sõltub esmajoones regulaarsest jõu treeningust. Seega saab kehakoostist mõistliku jõutreeningu abil parandada. Kombineerides jõuharjutusi kas dieedi või vastupidavusharjutustega, võimaldab see kergemini korrigeerida oma kehakaalu. Lihaskudet lisades suurendab jõutreening energiavajadust või metabolismi puhkeoluekus samamoodi kkui haiguste ajal. (Noormets: 12-13) 4.Lihasjõud ja selle arnedamine Lihasjõu arendamine soodustab paljude sporditehnika elementide kvaliteetsemat sooritamist. Spordimeisterlikkus nendel spordialadel, kus liigutustugevuse puhul tuleb ületada välist vastupanu, kasvab ainult tänu jõutreeningule. Erinevatel spordialadel tuleb ületada mitmesugust välist
Ometi on seda kõike võimalik ennetada mida rohkem inimene liigub, seda paremini töötab vereringe ja seda paremini toimub ka luude ja luukõhrede "toitumine". Eriti oluline on see noortel inimestel, kelle luumassi kasvamine toimub kuni 30. eluaastani. Selle perioodi jooksul tugevaks treenitud luukoe mass on palju vastupidavam luumurdudele kui väheliikuvatel inimestel. Mida annab kehaline aktiivsus? · regulaarne kehaline aktiivsus aitab üles ehitada ja tervena hoida luu- ja lihaskudet, · aitab kontrollida kehakaalu (mitte tingimata vähendada), arendada nõrku lihaseid ja vähendada rasvu, · vähendab ärevust ja depressiooni, · vähendab ohtu haigestuda jämesoolevähki ja kõrgvererõhutõvesse - haigustesse, mis oluliselt lühendavad eluiga. · Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis
b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Veri(veresoontes), Lümf(lümfisõlmedes), Retikulaarne sidekude(luuüdis), Rasvkude(nahaaluskoes)
nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb närvirakkudest ehk
Eristatakse kolme liiki vererakkusid, millest kige arvukama rhma moodustavad punased vererakud ehk ertrotsdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsdid ning arvukuselt kige tagasihoidlikuma, ent rakutpidelt kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas. Liigist sltumatult on lihaskoe kige iseloomulikum omadus kokkutmbevime. Lihaskoes on vhe rakuvaheainet, lihaste phimassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad
regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid:
kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu- võtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomplek- sidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste
lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomp- leksidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest
Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: a) Katteepiteelkude - naha pindmine kiht (epidermis) ja siseelundite pindmine kiht
HCl sekretsiooni. (histamiin seondub parietaalrakkude retseptoritele ja sekreteeritakse HCl). Maonõre koosneb: HCl ja pepsinogeen. pH maos on 2.0-2.5 (koer). Koer toodab ööpäevas 1 liiter maomahla. Maonõre sekreteeritakse 2-3h pärast söömist, siis kui maos toitu seeditakse. Enamik maomahlast toodetakse maokehas ja maopõhjas. HCl omadused: * muundab proensüümi pepsinogeeni pepsiiniks * hapendab mao sisu (vaja pepsiini tööks) * lagundab side- ja lihaskudet, aitab suuremaid tükke väiksemateks lagundada * tapab mikroorganisme, mis tulevad allaneelatud toiduga kaasa HCl sekretsioon - parietaalrakkudes tekib H+ H2CO3 dissotsiatsioonil (H2CO3 ↔ H+ + HCO3-). H+/ K+ ATPaasi pump pumpab H+ parietaalrakust näärme valendikku ja samal ajal pumbatakse rakku K + vastu. Samal ajal HCO3- läheb verre. Ehk pärast sööki tõuseb venoosse vere pH. Toimub just siis, kui süüakse valgurikast toitu (sekreteeritakse rohkem HCl).
· Suurendada vastuvõtlikkust teiste haigustekitajate suhtes 13 · Kanduda emastelt poegadele · Mõjutada uute veekogude asustamise õnnestumist · Tõrjemeetodeid ja vajadust ei ole teada, sest nakatumismehanism ja elutsükkel on ebaselged Portselanhaigus · Thelohania contejeani nimelise alglooma poolt tekitatud haigus, määratav mikroskoopiliselt · Põhjustab vähkide suremist lagundades lihaskudet · Nakatumisest surmani võib minna kuu kuni mitu aastat · Looduslikes populatsioonides on nakatumise määr 1-2% kuni üle 10% · Ei ole olnud probleemiks vähikasvandustes · Happestumise mõju haiguse levikule on ebaselge · Haiguse leviku piiramiseks tuleb haiged vähid tiikidest eemaldada Bakterid · Uuringuid on alustatud, esinemist vähkides ja kahjulikkust uuritakse · Vähkide verest (hemolümfist) on leitud näiteks Aeromonas hydrophila, Aeromonas
lõhustava toimega ensüüme, et tungida läbi munaraku kestade.) Endosoomid : Membraanidesse pakendatud materjalid. Omavad keralist kuju. See on Golgi kompleksis sünteesitud materjalide transpordiviis. Seda materjali kasutatakse nii raku sees, kui ka väljaspool rakku. Lüsosoomid : 1. Lüsosoomid sisaldavad : a)lõhustava toimega ensüüme. b)lagundatavat materjali. 2. Lüsosoomide toime jaguneb kaheks : a) autofaagia - iseenese seedimine(*nälgimine - lagundatakse rasv ja lihaskudet, *surnud rakkude lagundamine, *arenguga seostuvad lagunemisprotsessid - konnakullese saba taandareng, nukustaadiumis toimub kudede lagundamine ja uuesti üles ehitamine, emaka taandareng pärast sünnitamist) b) heterofaagia - kehavõõrate ühendite lagundamine. (N : ainuraksete toitumine ja seedimine, organismid, kes eritavad seedeensüüme
Fotosüntees (valgusstaadium sisemembraanistikul, kus asub ka klorofüll, pimedusstaadium ensüümide vahendusel stroomas ATP energia abil). 38 lüsosoom Sisaldavad lõhustava toimega ensüüme ja lagundavat materjali. Hüdrolaaside eraldamine, hüdrolüütiline lõhustamine. Autofaagia iseenese seedimine (lagundatakse rasv- ja lihaskudet). Heterofaagia kehavõõrate ühendite lagundamine (ainuraksete toitumine). · tsütoskelett Tsütoskelett on eukarüootsetel rakkudel, see koosneb tuubulitest (mikro) ja filamentidest (vahe, mikro), valgud: aktiin, tubuliin, müosiin. Funktsioonid: struktuurne raku kuju formeerimine, säilitamine, muutmine; sideme loomine rakuorganellide vahel; transport. Tagab raku ja tsütoplasma liikumisvõime.
Eris- tatakse kolme liiki vererakkusid, millest kõige arvukama rühma moodustavad punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombotsüüdid ning arvukuselt kõige tagasihoidlikuma, ent rakutüüpidelt kõige mitmekesisema rühma moodustavad valged vererakud ehk leukotsüüdid. Vererakud moodustavad vere üldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi ülesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kõigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Liigist Skeleti- ehk sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikum omadus kokkutõmbevõime. Lihas- vöötlihaskoe, koes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. silelihaskoe ja südamelihaskoe
annaabi.ee 
