puudub perikonder. Luukude o Rakkudevaheline aine on mineraliseerunud (kaltsifitseerunud) 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) Paralleelkiuline sidekude kõõluses 15. Tugikudede regeneratsioon Suur regeneratsioonivõime, selle tõttu taastavad vigastatud kohti 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded (Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente) Rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega. Lihaskoega alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid 17. Rakuorganellide nimetused lihaskudede puhul Sarkolemm rakumembraan Sarkoplasma tsütoplasma Sarkoplasma retiikulum tsütoplasmavõrgustik Sarkosoom mitokonder 18
Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER
Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel
Regeneratsioon Pärilikkusaine/Rakkude/kudede paraneminetaastumine. 2. Nimetage kudede põhiliigid * epiteelkude * sidekude * lihaskude * närvikude. 3. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest. Troofilised (veri, lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude) Toetavad funktsiooniga (tihe sidekude, skeletikoed, kõhrkude, luukude) 4. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Lihaskoed jaotuvad tahtele alluvaks ja mittealluvaks. * Vöötlihaskude Tahtele alluv. Lihasrakud on lihase pikisuunas. Moodustab liigutusi tegevaid lihaseid. Valkudeks on müosiin ja aktiin. * Silelihaskudepaikneb elundite seintes, kontraheerub automaatselt, aeglasemad kui vöötlihaskude. Tahtele allumatu * Südamelihaskude paikneb südames, tahtele allumatu 5
KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tegevuseks vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele Skeletilihaskude: - paikneb sagedamini erinevate elundite seintes - suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita - innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - aeglasemad kui skeletilihased Südamelihaskude:
· K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt.
4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? Vastus: Rakke uuritakse mikroskoobiga. Teadus, mis uurib rakke on rakubioloogia. Kasutatakse valgusmikroskoopi, elektronmikroskoopija klaasläätsi. 5. Epiteelkudede tunnused. Vastus: Rakud paiknevad tihedalt. Raku vaheainet on väga. Uueneb kiiresti. 6. Närvikoe tunnused. Vastus: Paljude kätketega rakud. Erutus levib lühikestest jätketest pika jätke suunas. Kokkupuute koha nimi on sünaps. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Vastus: Vöötlihaskude- rakud on pikad ja paljude tuumadega. Alluvad tahtele ja nende kokkutõmme on kiire. Silelihaskude- paikneb siseelundite. Selle rakud ei allu tahtele, neid reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ning nende kokkutõmme on aeglane. Südamelihaskude- paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust. Töötab rütmiliselt. Rakud on väiksemad, hargnenud ja moodustavad võrgustiku. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused.
pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon.
LIHA EELTÖÖTLEMINE Värske liha tunnused: Lõhn suhteliselt nõrk, kuid meeldivalt värske; Liha pind niiske ja kergelt läikiv Värvus liigile omane Veiseliha tumedam punane, nooremal loomal suhteliselt heledam. Lihaskudede vahel olev rasv on kvaliteetsel lihal jaotunud ühtlaselt valgete täppide või triibukestena. Noorematel loomadel rasv ühtlaselt valge ja läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on
formuleerimine võivad hiljem oluliselt funktsiooni piirata. Massaaz Kõik teraapiaviisid, mis vähendavad lihastoonust nii kerge lihasvenituse kui täieliku rebendi järgselt on heaks ravimeetodiks. Olgu selleks siis kerge pehmete kudede massaaz või triggerpunktiteraapia Lihasjõu taastamine Koheselt kui lihaskontrakstioon ja venitamine muutuvad valuvabaks, tuleks alustada hamstringlihaste osalise koormamisega, kuna see on oluline paraneva lihaskudede seisukohalt, suurendades väsimustolerantsi värskes armkoes ja hamstringide lihaskoes. Alustada tuleks valuvabas liikuvusulatuses ja jõus. Näiteks kui põlve fleksioon täielikust ekstensioonasendist on valus aga alates 90`st fleksioonist mitte, siis harjutama hakatakse 90´ fleksioonist kuni maksimaalse fleksioonini, jättes sirge põlvega painutuse programmist välja. Harjutuse teostamise sagedus, korduste arv ja valik tuleks teha samuti valuvaba piirangute järgi lihase
43. Kuidas klassifitseeritakse hormoone? Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides, seega jaotatakse vitamiine rasvlahustuvateks ja veeslahustuvateks. 44. Hüpovitaminoos - osaline(ajutine) defitsiit, ei oma kindlat haiguspilti Avitaminoos - konkreetse vitamiini täielikul puudumisel väljakujunenud haigus Hüpervitaminoos - üleannustamine 45. Mis ülesanded on organismil A vitamiinil - nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine; vajalik lihaskudede, epiteeli ja naharakkude arengus; embrüo rakkude normaalne areng; platsenta ja spermatosoidide areng; vähivastane toime D vitamiinil - tähtis Ca ja P ainevahetuses; vajalik verehüübimisprotsessis, südamelihase tööks, närvikoe funktsioneerimiseks K vitamiinil - vajalik koensüümina mitmete valguliste verehüübimisfaktorite sünteesiks või aktiveerumiseks; glükoosi fosforüülimiseks
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas endast pikki harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe paljutuumseid ühenduvad omavahel 2. siseelundites
Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest, mis erutavad ka kannavad erutust edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorneepiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal)
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele
Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad endast väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas pikki paljutuumseid harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe rakke. ühenduvad omavahel 2. siseelundites
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel 44. Rasvkude kuulub a) kattekudede hulka ; b) sidekudede hulka -ÕIGE c) lihaskudede hulka . 45. Rakud paikevad hajusalt rakuvaheaines a) lihaskoes ; b) sidekoes ÕIGE; c) kattekoes ; närvikoes . 46. Luukude on tugev, sest rakuvaheaine tugev (sisaldab Ca sooli) ja sitke (sisaldab kollageenkiudude kimpe), luurakud paiknevad ringidena ümber luukoe kanalite, milles veresooned ja närvid, luurakud omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49
Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis:
näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. Vastuseks ärritajale lähevad neuronid erutusseisundisse ja annavad erutuse närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakud täidavad tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe lligid:
Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1.1 Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A - antikseroftalmiline vitamiin Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini - nägemispurpuri komponent); · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus; · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks; antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt.
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente -
maksas. Fruktoos on sahharoosist kaks korda ja glükoosist kolm korda magusam, organism omastab seda paremini kui sahharoosi. Mida fruktoosirikkamad on marjad, seda magusamad nad on. Tänu marjade kõrgele fruktoosisisaldusele läheb mitmesugusest marjatoorainest toitude ja jookide valmistamiseks vaja vähem suhkurt. Viinamarjasuhkur ehk glükoos paikneb viljades vabas olekus. Organism kasutab glükoosi aktiivselt glükogeeni moodustamiseks, aju- ja lihaskudede, sealhulgas südamelihase toitmiseks, vajaliku suhkrutaseme hoidmiseks veres ja glükogeenivarude kogumiseks maksa. Sahharoosi sisaldavad marjad küllaltki vähe. See on tähtis argument marjade tarbimise kasuks, kuna teadusuuringute tulemused annavad tunnistust sellest, et suurtes kogustes on rafineeritud suhkur tervisele kahjulik. Looduslikel toiduainetel, eriti marjadel, on suur toite- ja bioloogiline väärtus, kuid nende tööstuslikul töötlemisel, mille käigus
plokkliiges ratasliiges · kaheteljelised liigesed ellipsoidliiges sadulliiges · kolme(palju-)teljelised liigesed keraliiges lameliiges LIHASTESÜSTEEM Kõigi lihasrakkude ühiseks omaduseks on kontraktiilsus võime kiiresti ja jõuga lüheneda. Lihastel on veel lisafunktsioone lihaste tööl vabaneb palju soojust, mis on peamine keha normaalse temperatuuri hoidmisel; lihased aitavad kaitsta siseelundeid. Lihaskudede liigid: · silelihaskude vanim, rakud on väikesed, tuum paikneb keskel, müofibrillid on raku sees võrgustikuna. Silelihased moodustavad kihte siseelundite seintes ja ei allu meie tahtele · südamelihaskude koosneb pikkadest kiududest, mis on tekkinud paljude väikeste silelihasrakkude ühinemisel. Tuumad paiknevad kiudude keskel, müofibrillid moodustavad paralleelseid ridu tekib ristvöödilisus. Südamelihas ei allu meie tahtele, leidub südames
B6. Magneesiumivaegus võib esineda suure energiakuluga spordialadel, kus toit on küll energiarikas, aga sisaldab vähe mineraale ja vitamiine. Samuti tuleb magneesiumile suurt tähelepanu pöörata kaalukategooriatega spordialadel, eriti viimastel võistluseelsetel päevadel seoses kehakaalu vähendamisega. Kaltsium Kaltsium on vajalik lihaste normaalse töö tagamiseks ning see on ka peamine luude koostisosa ja annab neile tugevuse. Ta stimuleerib lihaskudede pinguldumist ja kokkutõmbumist. Olulisemad kaltsiumi allikad on piim ja piimatooted, kala. D-vitamiin D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks ja ladestumiseks luudesse, samuti luukoe uuenemiseks. Luude kõrval mõjub D-vitamiin positiivselt lihastele, suurendades jõudu ja seeläbi parandades koordinatsiooni ja vähendades kukkumise ohtu. Peamisteks allikateks on rasvane kala, munakollane ja maks. Vedelik
Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised. Lapsed, kasvueas noorukid ja viljakates eluaastates naised vajavad aga õige palju rauda - seepärast tekib neil rauavaegus kergemini. Raud on tähtis mineraalaine. Seda on organismil vaja õige mitmel põhjusel - hemoglobiini moodustumiseks veres ja hapniku edasikandmiseks, ensüümide, hormoonide, lihaskudede ja südame normaalseks tegevuseks, rakkude jagunemisprotsessil ja immuunsüsteemis. Luuüdis tekib igas sekundis paar miljonit punast vereliblet, nende ülesanne on veres hapnikku edasi kanda. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud seob hapnikku selle edasikandmise ajaks. Rauda vajame närvisüsteemi funktsioneerimiseks ja arenemiseks. Kui lootel või kasvaval lapsel on rauavaegus, siis võib see häirida kesknärvisüsteemi arengut. Lihastes hapnikku
annaabi.ee 
