Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt.
Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal". Libretisti Da Ponte viimaseks tööks koos Mozartiga jäi ooper Cosi Fan Tutte. Tema ooperid "Figaro pulm" (1786) "Don Juan"(1787) "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790) "Võluflööt"(1791) Barokistiil avaldus kõige enam ooperizanris. Kalleim muusikazanr. Vaid suurimad muusikakeskused võisid lubada omale oopereid. Sajandi algul valitses euroopas Itaalia opera seria. Opera seria süzee vältis seoseid igapäeva eluga ja reaalse inimesega. Tegelased pärit Kreekarooma mütoloogiast/ajaloost. 18
MUUSIKATEATER: OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Muusika teatri neli olulisemat alaliiki on: ooper, operett, muusikal ja ballett. Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaale avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängud e intermezzo'd Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna,
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja
Ooper Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema ning seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi šüsee lahti libretoks. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis omakorda jagunevad piltideks ja need oma korda stseenideks. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust.
renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama
tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee (müüdid, legendid, luule, näitekirjandus, muinasjutud, piiblilood), mille põhjal libretist kirjutab libreto. 2) muusika ehk helikunst - põhineb libretol 3) koreograafia ehk tants, mille muusika ja lib-reto alusel loob koreograaf ehk ballettmeister ja lavaline liikumine, mille kavandab lavastaja. Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5
esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku
miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada
sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18
Detsember 1816. Mitmete asjaolude tõttu, millest peamisena tuleks mainida ooperi aluseks valitud kirjandusteose ärakeelamist tsensuuriametnike nõukogus, ei olnud rossinil veel nädal enne tähtaega uut teematki, rääkimata libretost ja muusikast. Kuigi Teatro Valle andis pikendust, oli selleks vaid üks kuu, mille sisse pidi uue ja rangema lepingu kohaselt mahtuma nii komponeerimise kui ka kõik proovid ja muud ettevalmistused teatrimajas. 23.detsembril 1816 kohtus Rossini hinnatud libretisti Jacopo Ferrettiga, et kiiresti leida tellitud ooperile teema. Miski ei sobinud maestrole üks oli liiga dramaatiline, teine liiga keeruline, kolmanda loo lavakujunduse valmistamine oleks võtnud palju rohkem aega kui kuu ja olnud liiga kallis... Pakkumisest surmani väsinud, pomises haigutuse keskel iseendale: ,,Tuhkatriinu!" Rossini, kes oli juba voodisse heitnud, kargas erutusest püsti ja küsis: ,,Kas te oleksite tõesti mulle Tuhkatriinu-lugu kirjutama
sai saksa helilooja Christoph Willibald Gluck. Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli metsniku poeg. Kasvas üles keset Tsehhia loodust. Lapsepõlvest peale oli ta harjunud tööd tegema ja jäi kogu eluks lihtsaks ja sõltumatuks inimeseks. Talle oli võõras kasuahnus. Muusikaga tegeles esialgu Prahas, seejärel Viinis. Viinis kohtus ta ka oma aja tuntuima libretisti Pietro Metastasioga, kelle libretodele kirjutasid ooperid kümned heliloojad. Metastasio elegantseile, tasakaalukaile ja südantlõhestavaile libretodele, kirjutaski ta oma esimesed ooperid, mis kahjuks ei väljunud traditsioonilise "opera seria" libreto raamidest.Ta tundis, et need ei vasta enam selle aja nõuetele. C.Wgluck rändas mitmetes maades, tundis huvi rahvamuusika vastu, lõi oopereid ja ballette. Maailmakuulsatest heliloojatest juhibki lavakomponistide edetabelit Christoph
Gogoli "Surnud hinged". 1932. aastal abiellus Bulgakov kolmandat korda. Tema kolmas abikaasa Jelena Shilovskaja oli inspiratsiooniks Margarita tegelaskujule romaanis "Meister ja Margarita". Oma elu lõpuaastatel kirjutas Bulgakov näidendeid ja jutte ning tõlkis mitmeid novelle ja libretosid. Paljusid neist töödest ei avaldatud. Samuti jäid tema lauasahtlisse Nõukogude süsteemi naeruvääristavad kirjutised. 1930ndate teises pooles ühines Bulgakov Moskva Suure Teatriga, et töötada libretisti ja konsultandina. Ta lahkus, kui mõistis, et tal ei ole seal lootust oma töid lavale tuua. Stalini poolehoid kaitses Bulgakovit arreteerimise eest, kuid sellest hoolimata ei saanud ta oma töid avaldada. Kui tema viimane, Stalinit positiivses valguses näitav näidend "Batum" enne proovide algust keelati, palus Bulgakov luba riigist lahkumiseks. Seda talle aga ei antud. Bulgakovi viimased eluaastad olid muserdavad. Mehe tervis oli halb ning tema meeleolu kõikuv.
Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791) Ludwig van Beethoven viimane kolmest Viini klassikust, kes on tuntud just oma mässulise meele poolest. Ta on loonud kokku 9 sümfooniat, neist kuulsaid on tema V sümfoonia. IX sümfoonia viies osa ,,Ood rõõmule" Schillerile teksti on Eli hümn. Jäi elus lõpus kurdiks ning hakkas viimasel aastatel viljelema romantistlikku muusikat. (1770-1827) Gluck saksa helilooja, ooperi reformija. On teinud koostööd luuletaja ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst kuulsaimad teosed on oopeird ,,Orpheus ja Euydike" ja ,,Alceste". Tema tööd mõjutasid suuresti ka prantsuse ooperit. (1714-1787) (Carl Philipp Emanuel) Bach ühe sakslasest barokiaegse suurmeistri poeg, kes oli ka tuntud klavessiinimängija ja kuulsa klaveriõpu autor. (1714-1788) Schubert Beethoveni kaasaegne, romantismi alusepanija(1797-1828) Porpora Viini kuulus ooperihelilooja ja lauluõpetaja, kelle käes Haydn õppis muusikat olles ühtlasi
uuesti lavale Brescia teatris ja see võeti seekord menuga vastu. Teos levis kiiresti eriti Prantsusmaa ja Inglismaa teatritesse. KRIIS 1903. aastal oli Puccinil, kes oli suur autohuviline, raske autoõnnetus. Hädavaevu suutis ta tähtajaks lõpetada "Madame Butterfly". Pärast seda algasid probleemid abikaasa Elviraga, kohtuprotsess noore teenijatüdruku enestapu pärast. Samuti oli Puccinile tohutu löök tema ühe libretisti Giuseppe Giacosa surm 1906. aastal. Helilooja ei suutnud leida enam materjali uute teoste loomiseks. 1910. aastal tuli New Yorgis lavale "Tütarlaps kuldsest läänest", mis oli küll edukas, kuid see ei peletanud ta loomekriisi. 1912 a. tabas Puccinit uus raske kaotus - suri Luigi Illica, keda ta pidas oma vaimseks isaks. Neil raskeil aastail tuli lavale "Pääsuke", kus Puccini, otsides uusi väljendusvõimalusi, katsetas operetizanrit, kuid teos jäi hübriidseks ooperi-opereti
saanud, võrsus seekord Verdi enda "Reekviem". Teos valmis 1873. aastal Verdi ühe võitluskaaslase Itaalia kirjaniku Manzoni mälestuseks ja on tänapäeval üks kuulsamaid ja esitatavamaid omalaadsete hulgas. Verdi kirjutas samal ajal ka teisi vaimulikke teoseid. Selleks ajaks oli maise teekonna lõpetanud ka tema abikaasa Giuseppina. Verdi tahtis üldse ooperikirjutamisega lõpparve teha. Siis aga juhtus maestro kokku oma kunagise suure kritiseerija noore helilooja, kirjaniku ja libretisti Arrigo Boitoga (1842-1918), kes ka ise kirjutas kaks ooperit: "Mefisto" ja "Nero". Nüüd oli Boito vanameistrist vaimustuses. Nad kohtusid 1879. aastal Roomas Verdi "Reekviemi"ettekandel. Boito pakkus Verdile koostööd ning suutis heliloojat veenda veel ühte ooperit kirjutama. Kolme päeva pärast andis Boito Verdile Shakespeare'i "Othello" järgi tehtud stsenaariumi. Kuid kui Verdi siiani oli kirjutanud oopereid mõne kuuga, siis "Othello" esietendus oli alles 5. veebruaril 1887. aastal
leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862. aastal i) pillid - orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon.
tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M. oli esimene ,,muusikadramaatik". Tänu Gonzaga õukonna võimalustele oli tal käsutada ka suurem orkester värvikas renessanssorkester. Monteverdi ja ta libretisti Striggio (oli õukonna sekretär ja endine luuletaja) ,,Orpheus" on tellijate soovil seotud neoplatonismi ideedega, mis muuhulgas leidsid paralleele Kristuse ja Orpheuse vahel (allilma minek, ülestõusmine, imeline mõju inimestele). Hertsog Gonzaga hindas Monteverdi ooperit kõrgelt. Kaks korda, 1609 ja 1615 trükiti ooperi partituur (koosseis veidi erinev), tegemist on nö ,,dokumentatsioonipartituuridega", mis dokumenteerisid olnud esitusi. M
"neljandaks viini klassikuks" nimetatav Gluck on pärit Lõuna-Saksamaalt, õppinud Praha ülikoolis ja hiljem Itaalias Sammartini juures; seal tutvus itaalia ooperiga ja lõi ka ise teoseid napoli stiilis. Londonis kohtus ka Händeliga, kes küll tema heliloojavõimetest üpris sapiselt rääkis. 1750.a-te alguseks oli siiski juba tunnustatud ooperikomponist ja alates 1754.aastast saab temast Viinis õukonnaooperi juht. Oma tõelise stiili leidis Gluck 1760-ndatel, mil kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostöös sündis aastal 1761 ballett ,,Don Juan" ning aasta hiljem ooper ,,Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Glucki ja Calzabigi peamine idee oli seada muusika draama teenistusse. Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene
aastal koostöös poeet Don Blackiga. 1980.aastal toimus nn.teine ajalugu muutev kohtumine Andrew Lloyd Webberi elus. Ta sai tuttavaks produtsent Cameron McIntoshiga. Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte. Etendustega kaasnes meeletu meediakära, suveniiride müümine ja propagandalaine. Esimeseks selliseks muusikaliks sai ,,Cats". Lool polnudki libretisti, kõik põhines tuntud Inglise poeedi T.S.Elioti luulel. ,,Cats" pidi saama pikimat aega Londonis etendatavaks muusikaliks, teda mängiti 21 aastat alates esietendusest 1981.aastal. Ka Broadwayl oli ta üliedukas, teda etendati seal 18 aastat. Etendusest saadav tulu tegi autorist kiiresti miljonäri. Järgmiseks tippteoseks sai 1984.aastal esietendunud ,,Starlight Express" (libretistiks Richard Stilgo). Lugu ei olnud siiski nii edukas kui eelmine, teda mängiti küll väga kaua West Endil,
ooper. On täiesti mõistetav, et taolise kergusega ooperi kirjutamine ei laabunud. Partituur nõudis hiiglaslikku pingutust, enne kui ta teatri dirigendipuldile jõudis. Algasid proovid. Ooperi dramaatilisel tihendamisel veendus Verdi, et tegevustikku hajutavas armastusduetis puudub piiblipärane suursugusus, ning ta otsustas dueti asendada stseeniga, milles Zaccarias kuulutab ette Baabüloni hukkumist. Solera laiskust ja kergemeelust hästi tundes lukustas Verdi libretisti oma tuppa, ulatas talle piibli ning lubas ta alles siis vabastada, kui ennustuse sõnad laual on. Solera vihastas, kirus Verdit maapõhja, ent veerand tundi hiljem oli tekst valmis. Ooperi lavastamine kulges väga kiiresti. Veebruari lõpul algasid proovid, 9. märtsil 1842. aga toimus triumfaalne esietendus. Peaosi laulsid suurepärased vokalistid Strepponi, Ronconi jt. Kui aga esimese vaatuse finaali stretta järe1 publik Verdi suureks ehmatuseks üksmeelselt püsti
koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat. Esimese opera buffa kirjutas G.Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". 9.2 Glucki ooperireform. Gluck kaotab ära stseenide tükeldamise üksikuteks aariateks. Hakkab mõjutama Prantsuse ooperit. G.proovis kätt algul prantsuse koomilise ooperiga. Reformib ooperit, ehk esimene numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul mõjutab teiste maade oopereid. Glucki libretisti idee oli ära lõhkuda ooperi vormi raamistik ja tuua sisse draama seose loogika.(Muusikalise draama vorm) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja tegelaste hinges toimuv peab kajastuma lavalises tegevuses ja muusikas. Selleks Gluck: Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene Ühendas retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks Andis suurema rolli etenduses ka koorile ja balletirühmale
Taotletakse muusika- ja teatrivahendite koguefekti - see mõjutas Wagneri sünteeskunstiteose (Gesamtkunstwerk) ideed. Põhiautor on Giacomo Meyerbeer (õieti Jakob Liebmann Meyer Beer; 1791-1864), pärit Saksamaalt, oli hea tuttav Weberiga, õppis Berliinis (kooridirigendi ja helilooja Zelteri juures), tegutses alates 1816 Itaalias. 1825 suundus Pariisi ja jäi sinna. Alates 1842 elas rohkem Berliinis, aga kirjutas edasi oopereid Pariisi jaoks. Koostöö libretisti ja näitekirjaniku Eugène Scribe'iga. 1831 "Robert-Kurat" (Robert de Diable): Tegevus toimub 13. sajandil. Ooperi kuulsaim pilt on III vaatuses stseen, mille tegevus toimub öösel kloostri ristikäigus haudadest tõusevad nunnade viirastused (ballett!). See koos salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut. 1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt
Hiller. Tõsise ooperi reform- 18 sajandi teisel veerandil püüdsid mitmed heliloojad, nende hulgas Händel, muuta napoli stiilis opera seriat lavaliselt dünaamilisemaks. Ooperi tõeliseks reformijaks sai aga Christoph Willibald Gluck Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan“(1761), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda,
ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema teatrikujutelmale vastav maailm – sümbolistlik draama. Tavapärase libreto asemel, mis oleks tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda poolt, otsustas Debussy panna kogu näidendi tekst muusikasse (on mõningaid lühendamisi), jättes samaks ka struktuuri. (Enne teda oli selliselt toiminud vene helilooja Aleksandr Dargomõžski (1813-1869; ajaliselt Glinka ja “Võimsa rühma” – Rimski-Korsakov, Mussorgski, Borodin jt – vahelüli), kes kirjutas Puškini draama “Kivist külaline” ainel retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist
annaabi.ee 
