Üle 6000 keele seast ligi 100 kohta on kirjutatud põhjalik kirjeldus, seega põhjalikku infot on teada ainult 3% kohta kõikidest maailma keeltest. Järelikult peavad inimkeelte universaalid olema pigem ettevaatlikud oma väljaütlemistega. Keelte arv muutub igal aastal, mistõttu on ka raske kõikide keelte kohta põhjalikke teadmisi koguda, et nende põhjal julgeid väiteid püstitada. Alati on parem uurida teemat, mille valim ja materjal on stabiilsed ega vähene. Evansi ja Levinsoni (2009: 432) sõnul teatakse praeguse seisuga maailma keelte kohta liiga vähe, et põhjapanevaid järeldusi teha. Nende sõnul toob iga uus keel välja järjekordselt uue tunnuse või omaduse ja pöörab senised teadmised peapeale. Mingil määral muutuvad keeled ka kokkupuutel teistega, seda muidugi eeldusel, kui kokkupuude on. Isolaatkeeled (nt pirahã keel) säilivad muutumatute-puutumatutena, kuigi tänapäevamaailmas on see pigem harv nähtus. Keelekontaktide mõjul toimuvate muutuste
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Krista Vogelberg kirjutas artikli teemal „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus, kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel. Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele: 1. Miks Te taotlete seda stipendiumi? 2. Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal? 3. Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs? 4. Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi? 5. Milliseid küsimusi Teil on selle programmi kohta?
14. Nimetage positiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Positiivse viisakuse strateegiad: ,,sina", naljad, släng ja kõik muu sisegrupi tähistajad, komplimendid, eesnimeline pöördumine. 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaalsel tasandil) Negatiivse viisakuse strateegiad: põiklusväljendid, passiiv, vaikus, pessimism, viitamine üldistele reeglitele, kõhklused. 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Kaal sõltub kuulaja võimust kõneleja üle, kuulaja ja kõneleja vahelisest distantsist, konkreetse teo raskusest. 17. Mis vahe on ,,(kõne)vooruvahetuspausil" ja ,,voorusisesel pausil"? Mis juhtub, kui omavahel vestlevad pikema ja lühema kõnevooruvahega (kõnevooruvahetus-pausiga) kultuuride esindajad?
10) ruumiline lähedus 17. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil). 1) formaalne ,,Teie" 2) konventsionaalne kaudsus 3) põiklusväljendid 4) pessimism 5) viitamine üldistele reeglitele 6) vaikus 7) kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 8) suletud kehahoiak, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme 9) vaikimine 10) silmsideme vältimine 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? ,,Näoähvardus" - nägu ähvardavad kõneteod (palved, nõuded, pakkumised, komplimendid, vabandamine, kritiseerimine, lubadused). ,,Näoähvarduse kaal" - W=P(H,S)+D(S,H)+R. H kuulaja. S kõneleja. R konkreetse teo raskus. P kuulaja võim kõneleja üle ().
· Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole · Haigused: tugev artriit, kõrge vererõhk150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt depressioon, veenilaiendid
vous konventsionaalne kaudsus/indirektsus põiklusväljendid (ingl hedges), nt ,,mulle tundub", ,,arvatavasti" jne pessimism viitamine üldistele reeglitele passiiv vaikus nominalisatsioon kõhklused Mitteverbaalsed: negatiivne viisakus suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne. 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W=P(H,S) + D(S,H) + R W- kogukaal P- kuulaja võim kõneleja üle D- kuulaja ja kõneleja vaheline distants R- konkreetse teo raskus H hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S- kõneleja/kirjutaja P- staatuse-erinevused e vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s; Prantsusmaal
· Viitab üldistele reeglitele · Passiiv · Vaikus · Nominalisatsioon b. Mitteverbaalsel tasandil: · Suletud keha · Liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmside vältimine · Vaikimine · ruumiline distants 19. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e
· põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne · suletud keha · liikumatus · mittemidagiütlev näoilme · silmsideme vältimine · vaikimine · ruumiline distants 18. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? Näoähvarduse kaal: W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja
zestikuleerimine 15. Nimetage negatiivse viisakuse strateegiaid (ka mitteverbaaslsel tasandil) Verbaalsel tasandil:1)Vous ("teie") ?? 2)konventsionaalne kaudsus/indirektsus 3)Põiklusväljendid(Mulle tundub, arvatavasti) 4)Kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul 5)Pessimism 6)Viitab üldistele reeglitele 7)Passiiv 8)Vaikus 9)Nominalisatsioon 16. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R / W kogukaal , P kuulaja võim kõneleja üle, D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus, H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) , S - kõneleja/kirjutaja P staatuse-erinevused e. vertikaalne distants üldiselt suur hierarhilistes ühiskondades; aga ka nt USA-s (Hofstede
· vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus · põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne · pessimism · viitamine üldistele reeglitele · passiiv · vaikus (?) · nominalisatsioon, jne, jne · kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, suletud keha, liikumatus, · mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, · vaikimine, ruumiline distants jne 15. Millest sõltub ,,näoähvarduse kaal" Browni ja Levinsoni järgi (tooge valem ja valemis esinevate tähtede selgitused)? Kuidas võivad erineda P ja D ,,reaalsed" ja ,,interaktsioonilised" tähendused? W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal P kuulaja võim kõneleja üle D kuulaja ja kõneleja vaheline distants R konkreetse teo raskus H Hearer kuulaja (või ka lugeja, st adressaat) S kõneleja/kirjutaja P, D ja R "reaalsed" ja "interaktsioonilised" väärtused võivad erineda. Nt väga
- Viimasel ajal vaadeldakse n.ö. kogu skaalat viisakusest (teadliku) ebaviisakuseni Brown ja Levinson 1978/1987: "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self- image). Termin pärineb Erving Goffmanilt. - Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi - Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi Nägu ähvardavad (kõne)teod Browni ja Levinsoni järgi: - palved, nõuded, pakkumised, komplimendid (sic!) (kuulaja negatiivne nägu) - vabandamine (kõneleja positiivne nägu) - kritiseerimine (kuulaja negatiivne nägu) - lubadused (kõneleja negatiivne nägu) Tundub, et iga (kõne)tegu "ähvardab" nii kõneleja kui kuulaja kõiki "nägusid". Näide: palve (kuulaja negatiivne nägu, kõneleja positiivne nägu, kuulaja positiivne nägu). "Näoähvarduse" kaal: W = P (H,S) + D (S,H) + R W kogukaal
Täiskasvanuiga Olulised muutused bioloogilises kategoorias toimub naisega (menopaus). 25-eluaastast hakkab keha vähemaktiivsemalt toimima ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Psühholoogiliselt midagi ei muutu. Kuskil 20-ndates algab oma karjääri üles ehitamine, mis peaks lõppema ~10 aastaga. Sinna sisse peaks kuuluma ka pere loomine (keerulisem naistele). 35-37-eluaasta raskem keskeakriis (ümberorienteerumine ja hindamine, mis tulenevad pere loomisest). Levinsoni puhul on oluline see, et ta on teinud meeste kohta uurimuse 1986.aastal ja see on nagu täiskasvanu mehe arengu mudel. Kuidas täiskasvanueas inimesed arenevad. Levinsoni järgi hakkavad inimised 40-45-aastaselt seadma elu küsimuse alla ja tulevikku orienteerumise asemel hakkavad tagasi vaatama oma elule. Kes positiivselt suudavad hinnata elu, näevad, et kõik, mis tegid on väärtuslik ja on võimalised hakkama liikuma vanaduse poole. Elustruktuuri moodustavad olulised
Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine)
Psühholoogiline kohanemine seostus tüdrukute puhul sellega, kui aksepteerivatena nad oma suhteid ema ja isaga tajuvad; poiste puhul oli olulised üksned suhted emaga; Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti. Täiskasvanuiga Arenguperioodid: 20-30 varane täisiga 40-50 keskmine täisiga 60- ... hiline täisiga Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga
ta 1985. aasta filmiga ,,Minu ilus Laundrette", mis avas talle tee Hollywoodi. Varsti võeti ta appi Ryuichi Sakamotole ja David Byrne´le, et kirjutada muusika Bertolucci eepilisele filmile ,,Viimane keiser" (1987). Film võitis üheksa Oscarit, sealhulgas parima originaalse muusika Oscari. Pärast veel mõningatele filmidele muusika kirjutamist telliti Zimmerilt muusika Lõuna-Aafrika Vabariigi rassiprobleemidest rääkivale filmile ,,Maailm omaette" (1988). See töö juhtis Barry Levinsoni palkama Zimmeri muusika kirjutajaks draamale ,,Vihmamees" (1989), mille eest Zimmer ka parima originaalse muusika Oscarile nomineeriti. Edu ,,Vihmamehega" tõstis kõvasti Zimmeri tuntust ja reputatsiooni, tänu millele teda edaspidigi suurtesse filmidesse kaasati. (Ibid.) Zimmeri üks tuntumaid töid on ,,Lõvikuningas" (1994), mille eest ta oma esimese parima originaalse muusika Oscari sai. Selle muusikat on müüdud üle viieteist miljoni
eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine)
kokku. o Millal peaks vanematepoolne kontroll liikuma üle teismelistele? Märkimisväärset konfliktide sageduse tõusu ei toimu. o Konfliktidega kaasnevad tugevamad emotsioonid. Juhtumi kontekstis Vanemad ei asenda eakaaslasi Suhe muutub võrdsemaks Üksteise mitte mõistmine TÄISKASVANUIGA JA VANADUS Arenguperioodid: 20 - 44 varane täisiga ehk noorus 45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga 65 - … hiline täisiga ehk vanadus Levinsoni täisea perioodid: 0-22 täisea-eelne aeg 17-45 varane täisiga o 17-22 üleminek varasesse täisikka o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine o 28-33 30-ndate üleminek o 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga o 40-45 üleminek keskikka o 45-50 50-ndate üleminek o 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga o 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga Noorem täiskasvanuiga
· Noel Carroll narratiivne kunstikäsitlus (Carroll ei käsitle küsimust ,,Mis on kunst?" kunsti definitsiooni võtmes st kunsti tarvilike ja piisavate tunnuste avastamisena vaid küsimusena, kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Niisiis Carrolli teooria esindab taas loobumist kunsti defineerimisest). Narrativism teiste teooriate kontekstis: sarnasuseks kunsti identifitseerimine on ajalooliselt tagasivaatav tegevus; erinevus (Carroll eitab) et omanditingimus (Levinsoni teoorias) on kunsti tarvilik tingimus; et kunsti defineerimine on vajalik. ...x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega). 9. Selgitage narratiivse kunstikäsitluse erinevust esteetilisest kunstikäsitlusest! Ajalooline ehk narratiivne. Ajaloolised kunstiteooriad: miski on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga (üksikute kunstiteoste või kunsti
tähelepanu lapseeale. Ta tundis huvi lapseea ja selle tähenduse üle inimese arengule ja tema psüühikale. Peale II Maailmasõda väitis Erik H. Erikson, et inimene areneb/kasvab kriiside kaudu. Ühiskond mõjutab isiksuse arengust. 60ndatel ilmus Daniel Levinsoni raamat 40 keskealise mehe elu uuringu põhjal “Seasons of man`s life”. Iga inimene läbib kõigile ühised elukaare etapid. Charlotte Buhleri sulest ilmus 1986 aastal tema elutööna raamat “The course of human life”. Inimese arengut mõjutavad
annaabi.ee 
