Lepatriinu veri on mürgine ja sellepärast teised loomad neid ei söö. Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 lehetäid. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal eriti nähtav. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas
Lepatriin · Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. · Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer nagu kummulikeeratud kauss. Lepatriinul on 6 jalga. Suurimad triinud on kuni 10 mm pikkused. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. · Erkpunane värvus on hoiatusvärv,mis näitab mittesöödavust. · Lepatriinu eritab vastiku lõhna ja maitsega mürgist ainet. · Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Seetõttu kasutatakse neid edukalt lehetäide biotõrjes
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö.
Lepatriinulased Lepatriinulased on putukate sugukond mardikate seltsist. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 10 millimeetri pikkused. Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat mürki. Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest
tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli teeselda. kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Mõnikord on eesjalad Lepatriinusid ohustavad sipelgad ja tugevasti redutseerunud. ämblikud, samuti mõned linnud ja kiletiivalistest parasitoidid. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblika tundlad on hästi arenenud ja on lühikesed , lepatriinude tundlad on lihtsalt lühikesed. Järelikult on neil tundlad sarnased pikkuselt kui mitte arengus. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul aga liblikatel pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikaid on Maailmas ja Eestis rohkem kui lepatriinusid. Järelikult on liblikaid rohkem. Liblikad on taimtoidulised ja lepatriinud röövtoiduliseld. Liblikate ja lepatriinude toit on erinev.
Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest.
Sissejuhtaus Kevadiselt värvirikkale loodusele annavad tooni pisikesed, kuid sageli silmatorkavalt kirkad putukad. Peale liblikate leidub ka kirevavärvilisi mardikaid. Kõikvõimalike põrnikate, jooksikute ja sikkude hulgas äratavad tähelepanu eelkõige lepatriinud. 1.0 LEPATRIINU Lepatriinud on murdeti ka käolehmad, kirjalinnud, eri perekondadesse kuuluvad mardikad lepatriinulaste sgk-st; Umbes 4000 erinevat liiki, Eestis neist 51 liiki. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Nii valmikud kui ka vastsed hävitavad kilp-ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti(on seega kasulikud); vähesed liigid on taimtoidulised. Vastne on hall või mustjashall, oranzikirjaline. Talvituvad mardikana. Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja
V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lugusid
arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tuntumad tema kirjutatud romaanid on "Mees kes teadis ussisõnu" ja "Rehepapp". Ta kirjutab näidendeid Eesti Draamateatrile, väga populaarsed etendused on olnud "Voldemar", "Eesti matus" ja "Aabitsa kukk".
seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides, aga ka umbrohtu täis kasvanud tühermaal, sest need on alad, kus esineb suurel hulgal lepatriinude toitu. · Lepatriinusid on viidud maailma eri piirkondadesse, et kasvatada neid kahjurputukate hävitamiseks. Paljunemine · Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. · Lepatriinu munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest. · Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. · Munad on pikliku kujuga ning umbes
3. Filmialane tegevus Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda. Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid. Paljud tema illustratsioonidega raamatud on saanud üle Eesti kuulsaks ja armastatuks. Ta on illustreerinud: ,,Lotte olümpiaraamatu'' , ,,Lepatriinude jõulud'' , ,,Leiutaajateküla Lotte'' , ,,Ott otsib karuoblikat'' , ,,Nõianeiu Nõbinina''. Ernitsa ja Janno Põldma laste joonisseriaali "Tom ja Fluffy" esimese kuue osa esilinastus toimus 1996. aasta lõpus 2007. aasta mais valmis Eestis filmikassett "Must lagi", milles 7 eesti joonisfilmi tegijat oli ära animeerinud 7 eesti luuletust ja valmistanud kaheminutilise multifilmi. Iga filmitegija oli valinud erineva luuletaja teose. Heiki Ernits oli teinud multifilmi
tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud. Elulised situatsioonid segunevad tema näidendeis viidetega fantaasiamaailma ning muutuvad seeläbi ilmnenud äärmuslikus igapäevarealismis üdini koomilisteks ja lausa sürreaalseteks, kuid jäävad seejuures vaatajale inimlikult lähedasteks. Oma uuemates näidendites kasutab Kivirähk rohkem biograafilist materjali nii Eesti kui ka Euroopa kultuuriloost. Sürrealistide Dali, Breton, Duschamp, Tzara, Bunuel jt
· Kakand ja kakand (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · Papagoide päevad (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · Hiired pööningul (lavastatud Pärnu Endlas 2001) Stsenaariumid · Setu vurle küüsis (1993) · Keegi veel (1997) · Tom ja Fluffy (1997) · Libarebased ja kooljad (1998) · Saamueli Internet (2000) · Lotte (2000) · Lepatriinude jõulud (2001) · 7-osaline teleseriaal Vabariigi valvur (19941995) Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· "Suflöör" (1993) Näitlejana · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina. Riina abikaasa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Kaljo Kiisa tütretütar on poetess Elo Viiding. Achille Frezzato, "Kaljo Kiisa loov inimene" (Kaljo Kiisa filmide retrospektiivist San Remo filmifestivalil; tõlkinud Ülar Ploom) TMK 1985, nr. 12, lk. 7071 · Maris Balbat, "Lõppematu roll" (Kaljo Kiisa näitlejatööst) TMK 1993, nr. 4, lk. 2736 · Enno Tammer, "Elu jõud
kosenillitäi hävitamiseks. Paljunemine Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse. Nende munade arv sõltub ilmastikust ja toidurohkusest ja võib kõikuda paarisajast paari tuhandeni. Munad on pikliku kujuga ning umbes ühe millimeetri pikkused. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed välja 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 - 400 lehetäid. 1015 päeva jooksul muutub ta nukkumisealiseks. Vastseiga kestab kuni kuu. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 47 nädalat. Nukust väljunud noored lepatriinud on alguses küllaltki kahvatud. Punase tooni omandavad nad mõne aja pärast. Kokku kestab lepatriinu
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse
Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu juurtest orgaanilisi aineid oma eluks, kuid puu juured saavad tänu seentele vett ja mineraalaineid. Sipeljas ja lehetäi sipelgad kasvatavad lehetäisid ja kaitsevad neid lepatriinude eest. Sipelgad lüpsavad lehetäide suhkrurikast väljaheidet (sipelgad söövad seda).
Sama on ka numbrite õppimisel, käelise tegevusena kirjutad numbrit, suulise tegevuse puhul hääldad. 6. Milline tegevus on samaväärse hulga moodustamine? Näide. ... tegevus, millega antud hulga järgi üks-ühese vastavuse seose alusel saadakse samaväärne ehk sama palju esemeid sisaldav hulk. ... sellel põhineb hulkade võrdlemine so. hulkadevaheliste seoste (sama palju, rohkem, vähem) mõtestamine. esemete paarid (lepatriinude ja sipelgatega) Antud hulgaga samaväärne hulk tekib sellise käelise tegevuse teel, kus antud hulga iga esemega seatakse vastavusse mingi teise hulga esemed. Vastavuses olevad esemed moodustavad ESEMETE PAARI. Siit saab alguse samaväärse hulga moodustamine. Tekkinud seost nimetatakse üks-ühese vastavuse seoseks (kõige lihtsam hulkade vaheline seos).
„Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari
"Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse
Kutseline kirjanik ja tõlkija peale Tartu ülikooli filosoofia õpingute lõppu. Alver on arendanud edasi eesti poeemi, jõudes lüürilise ja eepilise alge viljastava sünteesini. 8. Andrus Kivirähk Sündis 1970 ja on näitekirjanik. Õppis 19881993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Andrus Kivirähk on viljakas lastekirjanik ja stsenarist. Ta on osalenud joonisfilmide · ,,Tom ja Fluffy" (1997) · ,,Lotte reis lõunamaale" (2000) · ,,Lepatriinude jõulud" (2001) · ,,Leiutajateküla Lotte" (2006) loomisel. Tema lühiproosa paremik on ilmunud kogumikus: · ,,Pagari piparkook" (1999) Näidendid · ,,Vanamehed seitsmendalt" (1992) · ,,Eesti matus" (2002). 9. Doris Kareva Sündis Tallinnas 1958. Töötas ajalehes "Sirp ja Vasar" korrektorina, 1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Noorusluule on nürimeelne, hilisem looming on hapram ja tundlikum.
"Lotte reis lõunamaale" "Voldemar" "Romeo ja Julia" Tuntuimad raamatud · "Ivan Orava mälestused" · "Rehepapp" · "Mees kes teadis ussisõnu" Lasteteosed: · "Sirli, Siim ja saladused" · "Sibulad ja sokolaad" · "Leiutajateküla Lotte" · "Limpa ja mereröövlid" Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" · "Keegi veel" · "Tom ja Fluffy" · "Libarebased ja kooljad" · "Saamueli Internet" · " Leiutajaküla Lotte" · "Lepatriinude jõulud" · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" "Eesti matus" "Romeo ja Julia" "Teatriparadiis" "Syrrealistid" "Voldemar" jpt Lasteraamatutest "Lastele kirjutamine ei erine minu meelest kuigivõrd täiskasvanutele kirjutamisest. See on umbes nagu söömisega kotletid on head, aga ega pannkoogidki halvemad pole. Peaasi, et mõlemad oleksid hästi küpsetatud! Ma ei ole kunagi suhtunud lastele kirjutamisesse nagu mingisse
aega kui ettenähtud ning hoone valmimisel polnud enam nõudlust kohtade järele, seega said lasteaiale ainult osad ruumid. Lasteaia kasutada on 2 rühmaruumi, 2 magamistuba, saal, toiduplokk ja muud abiruumid. Alates 2008. aasta detsembrist on valmis ka lasteaia juurdeehitus, kus hakkab tegutsema lasteaia kolmas rühm, ,,Lepatriinud". Kaks esimest rühma, ,,Mõmmikud" ja ,,Naerupallid" on liitrühmad, kus lapse vanuses 3-7. Lepatriinude rühmas on hetkel ainult 3-4 aastatsed, laste kasvades saab sellestki liitrühm. Lepatriinude rühma tulevad üle need lapsed kes hetkel on käinud 2006. aastast tegutsenud päevahoius, sest lasteaia uue osa valmimisega päevahoid enam tegutsemist ei jätka. Vara lasteaeda hakkatakse lapsi vastu võtma 2.5 aastastena. Lasteaed on avatud hommikul 7 õhtul 6. ,,Mõmmikute" ja ,,Naerupallide" kummaski rühmas on 20 last. ,,Lepatriinude" rühmas hakkab detsembrist käima esialgu 11 last
,,Romeo ja Julia"(2003) ,,Limpa ja mereröövlid"(2004) ,,Wremja.Timur ja tema meeskond"(2004;koos Mart Juurega) ,,Leiutajate küla Lotte"(2006) ,,Mees,kes teadis ussisõnu"(2007) ,,Voldemar"(2007) Stsenaariumid ,,Setu vurle küüsis"(1993) ,,Keegi veel"(1997) ,,Tom ja Fluffy"(1997) ,,Libarebased ja kooljad"(1998) ,,Lotte"(2000) ,,Lepatriinude jõulud"(2001) ,,Vabariigi valvur"(1994; 7- osaline teleseriaal) Lavastatud näidendid ,,Vanamehed seitsmendalt"(1992) ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Jalutuskäik vikerkaarele"(1994) ,,Atentaat Caesarile"(1997) ,,Kakand ja kakand"(1998) ,,Hiired pööningul"(2001) ,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005)
Rollid mujal · Mees "Ürgmees" (Komöödiateater, 2004) · Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) Muu Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), "Õhtueine Emmauses" (1999), "Linnud" (2001), "Rännukutse" (2001) "Domini Cane" (2001). Rollid filmides · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) Rollid televisioonis · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome)
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu. Nad võivad toituda taimedest, lagunenud orgaanilisest ainest, sõnnikust ja raipest. LEPATRIINU Lepatriinu on putukate seltsi kuuluv mardikaline. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta.
"Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008 Vilde kirjandusauhinna laureaati Andrus Kivirähka ootasid Pajusti klubis tervitussõnad, auhinnamedal, vihmavari, väike kontsert,
külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja vaenlaste eest kaitstes. Mõned murelaseliigid ehitavad rohttaimedele lehetäide kaitseks näärmenõrega kokkukleebitud mulla- ja taimeosakestest "lautasid"
Näitlejana: · "Ühe küla mehed" (Raim; 1961) · "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Tants aurukatla ümber" (1987) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001) Filmiarvustusi: ,,Õnne 13" ( Kingsepp Johannese ja Kaljo Kiisa võrdlus ) Kaljo Kiisk ja kingsepp Johannes polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja. Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja
Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas aukohalt sotsiaalse, vana huumori
· "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk
* ,,Ivan Orava mälestused" * "Kalevipoeg" (1997) * ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak) * ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) * ,, Mees, kes teadis ussisõnu''(2007) * ,,Õlle kõrvale''(1996,AS Vaho) * ,, Liblikas''(1999 ja 2007 Tuum) ja näidendid * ,, Voldemar " * ,, Romeo ja Julia " * ,, Eesti Matus " * ,,Kalevipoeg " * ,,Teatriparadiis'' Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid, näiteks ,,Tom ja Fluffy" ja ,, Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on kirjutanud Mart Juurega koos ka telesarja ,,Wremja", mille lood ilmusid kahes raamatus: ,,Wremja:Zorro märk"(2004) ning ,,Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004). Ta on kirjutanud ka lasteraamatuid: ,,Kaelkirjak", ,,Sirli, Siim ja saladused" , ,, Lotte reis lõunamaale ", ,,Limpa ja mereröövlid" ning ,,Leiutajaküla Lotte". 5 Ülevaade teosest
soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) "Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja)
Töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmavaadatud. Tema raamat ,,Rehepapp" on tuntuim teos, ta on menukain 21. sajandi kirjanik Eestis. Aastast 1996 on ta Kirjanike Liidu liige. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstsenarist. 3 Sissejuhatus Mina uurin sellist raamatut nagu "Mees kes teadis ussisõnu", mille on kirjutanud Andrus Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused. 4
· 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 3.2 Stsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) 5 · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 3.3 Raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu )
Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim ei tapa lehetäid, kandub see toiduahelas edasi ning mõjutab näiteks lepatriinusid, kelle eluvõime ja viljakus vähenevad. See viib lepatriinude arvukuse vähenemisele ning sunnib üha rohkem mürke kasutama. GM- taimedes sünteesitav bakteri toksiin jääb taimejäänustes mulda ja võib mõjutada mullaelustikku.
· "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) [3] 6 2.3 Filmistsenaariumid "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal " Vabariigi valvur" (1994-1995) [3] 3.Tunnustused/Preemiad Lutsu huumoripreemia 1993 Eesti kirjanduse aastapreemia 1995 ja 2000 Tuglase novellipreemia 1997 Virumaa kirjandusauhind 2001 Nukits- parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid" ) 2006 [3] 4. Minu valitud teosed Valisin omale uurimiseks kaks Andrus Kivirähki teost "Kaelkirjak" ja Lastenäidendite raamatu "Sibulad ja sokolaad", millest valisin näidendi "Kakand ja kakand". Valisin need,
Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Andrus Kivirähk on osaks saanud ka tunnustustele. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid")
Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta
Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta
” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Need noorteromaanid pakuvad suure tõenäosusega huvi ka tulevaste kümnendite noortele lugejatele. Uue hoo sai sisse ka mudilaskirjandus, tänu põlvepikuraamatu konkursile. Samuti uueks nähtuseks on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud
s t a a d i o n , p ü h a v a i m u k i r i k , l a s t e k a i t s e p ä e v, e e s t i k i r j a n d u s , n a r v a m a a n t e e , a r t i k k e l mi n u k o d u , k r i s t l a s e d , o l ü m p i a v õ i t j a , t e a d u s t e d o k t o r, p e a m i n i s t e r jüri ratas, haridus- ja t e a d u s mi n i s t r i nõunik, tema ma j e s t e e t rootsi kuningas, film lepatriinude jõulud, lauamäng reis ü mb e r söögilaua, peapiiskop urmas viilmaa, eesti e n e rgi a , s u r m ( mü ü t i l i s e olendina), os a ü h i n g v a n a ma j a , t a l l i n n a l i n n a v a l i t s u s , k o n t s e r t aj a h õ n g .
aasta romaaniauhinna. Mõned tema proosateosed: ,,Ivan Orava mälestused`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Sibulad ja sokolaad`` ,,Rehepapp`` ,,Leiutajateküla Lotte´´ ,,Mees kes teadis ussisõnu´´ Mõned tema näidendid: ,Vanamehed seitsmendalt`` ,,Eesti matus`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Teatriparadiis`` ,,Sürrealistid`` ,,Voldemar` Mõned tema stsenaariumid: ,,Setu vurle küüsis`´ ,,Keegi veel´´ ,,Tom ja Fluffy´´ ,,Libarebased ja kooljad´´ ,,Saamueli Internet´´ ,,Lotte´´ ,,Lepatriinude jõulud´´ Mõned tema raamatud: ,Kalekirjak´´ ,,Õlle kõrvale´´ ,,Kalevipoeg`` ,,Pagari piparkook`` ,,Liblikas`` ,,Sirli, Siim ja saladused`` ,,Rahva oma kaitse`` ,,Papagoide päevad`` ,,Romeo ja Julia`` ,,Vargamäe vanad ja noored`` ,,Limpa ja mereröövlid`` ,,Mees kes teadis ussisõnu" ,,Rehepapp" 2.2 Jutu püramiid Peategelane oli selles raamatus Rehepapp. Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine
aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garsnek. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku ,,laulva revolutsiooni"nime all. Heliloojad: Sven Grüünberg (1956) Looming: Muusika filmidele ,,Hukkunud Alpinisti Hotell" , ,,Corrida" , ,,Täna öösel me ei maga", ,,Kõrini" , ,,Klaabu" , ,,Naksitrallid", ,,Lepatriinude jõulud", ,,Instinkt" , ,,Leiutajateküla Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming: ``Ei ole üksi ükski maa", Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", Süit ,,Ajaga silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm"
· Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) MUUD ROLLID · Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), · "Õhtueine Emmauses" (1999), · "Linnud" (2001), · "Rännukutse" (2001) , · "Domini Cane" (2001). ROLLID FILMIDES · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) ROLLID TELEVISIOONIS · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome)
Meie sõbrad · Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad koduks lindudele, siilidele, konnadele, nahkhiirtele, jooksiklastele, lepatriinudele, õielutiklastele (söövad võrgendilesta, lehetäisid), kiilassilmad (söövad lehetäisid ja lestade arengujärke), käguvaablastele (osa liike parasiteerib mardikalistes ja vaablastes), kapsaliblika juulukas jne. Lepatriinude talvekoda · Pange aeda õlgede või heintega kast lepatriinud lähevad sinna talvituma ja järgmisel aastal on juba aegsasti lehetäide hävitajad platsis Imelised lilled Kasvatage kõrvuti lilli ja köögivilju: · Peiulill tõrjub oma lõhnaga kapsaliblikaid ja kaitseb taimede juuri nematoodide eest · Saialilled ei meeldi kapsaliblikatele · Kress aitab lehetäisid ohjeldada · Köögiviljaaia võiks ääristada lavendli-, tüümiani- või
Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea. Oskar Luts ,,Nukitsamees”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses. Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus”- nõid kuri, jube. Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“
jne. Kaks maailma: primaarne ja sekundaarne maailm ehk realistlik ja töödeldud, üleloomulikkuse elemendiga maailm, nende suhted mitmesugused. Näiteks: *reaalmaailma tegelane satub imelisele maale, nt ''Alice imedemaal'' *muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas nt A. Perviku ''Kunksmoor'' *muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaalelulised tüübid, olukorrad nt A. Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist
· Soomekeelses tõlke kogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa"(Absurdia, 2003) ilmusid Kivirähki jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos), "Vahva nainen"(tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri"(tõlkija Iiris Heino). 1.3 Autori poolt kirjutatud tsenaariumid · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte reis lõunamaale" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · "Leiutajateküla Lotte" (2006) · "Lotte ja kuukivi saladus" (2011) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) 1.4 Tunnustused · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2000: Tammsaare romaanipreemia · 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind · 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk · 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia
Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse. Kui nüüd lisada veel ämblikud, väikesed imetajad, siis saame selle niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal
annaabi.ee 
