Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud. Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis) Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida, kukkuda,kooke), on tugevas astmes. Sõna, mida hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega (õpin, kukun, koogi), on nõrgas astmes. NB! Pea meeles, et sõna astmevahelduslikkus on ainult sõna tüve omadus. Sõna lõpp (nt pöördsõnal pöördelõpp, tunnus, ka liide) ei määra, kas sõna on astmevahelduslik või mitte.
Enam ei kardeta oma maad kaotada ning käitutakse üksteise vastu palju ükskõiksemalt. Eestlsed on muutunud oma maakaaslaste suhtes hoolimatumaks. See film peakski olema õpetus neile kes arvavad et oma rahvas ja maa ei tähenda midagi. See film aitab kindlasti äratada meis igaühes rahvustunde. Tänu selle filmi nägemisele armastan ka mina oma kodumaad rohkem. See film pani tahtma olla eestlane. Varem olen ikka mõelnud, et kohe kui võimalus on, lendan kaugele siit Eestist kuskile sooja päikese alla elama. Nüüd päris niimoodi ei torma. Tahaksin ikkagi olla osa sellest uskumatult toredast rahvast ja ilusast maast. Tahan elada oma kodumaal. ''Laulvat Revolutsiooni'' peaks vaatama iga noor, kes arvab et tema elu pole midagi väärt. See film näitab kui palju on esivanemad vaeva näinud selle nimel et meie saaksime elada vabas eestis.
Kokku on sonetis 14 rida, see on üks soneti rangemaid reegleid. Sonett ,,Sügis" räägib, kuidas algas sügis ilusad värvilised puude lehed. Kuid tulid külm ja vihmad ning hakkas lund sadama. Saabus talv, ning pikad pimedad õhtud. Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda Silmadeta näen ja keeletult nutan ja ihkan hävingut ja siiski anun abi ja vihkan ennast ja armastan teist Toitun kurbusest, naerdes nutan elu ja surm on mulle võrdselt ebameeldivad
Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui vaatad teed, mis mustab ees. Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Sa kaugeid radu rändad vaimus Ja ikka raske on su rind: Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Suur mure, mingi häda aimus Kus pilvede peidus on lumised mäed, Nii ööl kui päeval rõhub sind. Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Pildid https://www.google.ee/search? espv=2&biw=1920&bih=990&tbm=isch&sa=1&q=Alexander+Pushkin+monument&oq=Al exander+Pushkin+monument&gs_l=img.3..0i24k1.225077.226323.0.226393.9.4.0.5.5.0. 133.297.3j1.4.0....0...1c.1.64.img..0.9.298...0j0i8i30k1.H3f9tDmvVzQ Kasutatud material https://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin https://www.google.ee/search?q=Alexander+Sergeyevich+Pushkin&espv=2&source=lnms&s
osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes. 2. Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim muie, om muige, os muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi lendama, mina- vorm lendan, -nud lennanud 3. Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu muige muiet, muutus hülge hülje. Vältevaheldus sõna muutub ühest vältest teise. Nt: lükkan (III välde) lükanud (II välde) · Vokaalivaheldus: 1. See on seaduspära, mille abil saab nimetavast sõnast moodustada lühike mitmuse osastav (Keda? Mida?) sõna
* "Kevade tagasitulek". Tõlkinud Villem Ridala * "Kantsoon" (Le Rime, CCCXXIII). Tõlkinud Ain * 6 sonetti, madrigal ja kantsoon, tõlkinud Ain Kaalep * 3 sonetti ja "Surma triumf" (katkend). Tõlkinud ja saatesõna: Rein Raud * "On kõhuorjus, laiskus, lõbujanu"; "Mind nõnda sidunud on patupigi"; "Kesk talvist ööd ma seilan purjekaga" (7., 81. ja 189. sonett). Tõlkinud Ülar Ploom Sonett 134: Ma ei leia rahu ja siiski ka ei sõdi ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda Silmadeta näen ja keeletult nutan ja ihkan hävingut ja siiski anun abi ja vihkan ennast ja armastan teist Toitun kurbusest, naerdes nutan elu ja surm on mulle võrdselt ebameeldivad
Juba kolmat õhtut valgma pardal käin: ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin? Haarvamalt kui seni lookleb lainte kään. Kaugemal kui seni seisatama jään. Küllap sinu poole kisub vete kiim. Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim. Ära, ära pelga nõnda, sule laug: alles kaugel lukmeid lõgistamas haug Kuutõbine Kuu nüüd kõike vahastand: kuldab riismeid, vana kolu, räpast, sapist meeleolu, kõik mu mured lahastand. Päeval ramb ma, jõuetu, majatu ja õuetu. Nüüd ma lendan, üle linna otse õnne tõstan rinna; asjata ma ahastand. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, podiseb vaid tasakesi. Nüüd kõik tuuled mulle päri! Jätsin koitand sängirahked, majalised kurilahked, jätsin naise, jätsin nime. Nüüd ma, nüüd ma leian ime: öö ees - avar ulgumeri! Abja Gümnaasium, Birgit Karu, 11.klass
Kuutõbine kaldal vahuline paist? Kuu nüüd kõike vahastand: Otsin oma kirel' ust. kuldab riismeid, vana kolu, Maha kõik, mis lõtv ja lame! räpast, sapist meeleolu, Tiibadest saand takust hame, kõik mu mured lahastand. kuigi homme kannatame, Päeval ramb ma, jõuetu, täna lennata on lust! majatu ja õuetu. Uuria naine! Uuria naine! Nüüd ma lendan, üle linna Sa mu pääs ja sa mu paine. otse õnne tõstan rinna; Nagu need kaks kiivast kassi asjata ma ahastand. löönd üksteise üle sassi, nõnda võtan võimust sust. Päeval nätskeis soontes veri pole tuli, pole vesi, Kõrgemalle! Värsket tuult! podiseb vaid tasakesi. Nagu orav-karuslind: Nüüd kõik tuuled mulle päri! seedrisüle viigipuult!
Vennad! Õed! Meie põrmus sirgugu teil tegevus! isamaale saagu sõrmus: lootus, arm ja usaldus! Raske tegu maha rusus tugevamaid enne mind: nüüdki mina vaikses usus koju lendan, väsind lind! Hinge pisaratest sulle pärga püüdsin kududa: hõlmad lahti hoia mulle, hinge ilu Eestimaa! See luuletus on justkui testament Eestimaale. Selle kirjutas ta oma surivoodil tal ei olnud surmatunnil muud mõtetes, kui kodumaa ja isamaaarmastus. Selles poeemis põimuvad
Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin? Aeg rutata sinna, kus avarust näed, Kus pilvede peidus on lumised mäed, Kus teed pole kõrguses kellelgi muul, Kus vabana lendan vaid mina...ja tuul." Eluvanker Näe, raske vanker veereb kingul, Erk ratsu kihutab ta ees. Käes ohjasid peab uljalt pingul Aeg, vana vahva küüdimees. Aovalgel hobu algab traavi, Meil vankris kärsitu on vaim -- Kas murda kael või minna kraavi; Ükskõik! Las käia!... Keskpäeval aga lööme araks. Tee tõrgub, ees on kuristik -- Siis kisendame, kartus varaks: Noh, tasem nüüd, sa sõgesikk! Kuid vanker veereb. Unehärmas Kõik pimeneb me pilgu ees.
sirutatud jalu, tatsudes liival hoogu maha, olid ta vanemad ikkagi nõutud. "Miks, Jon, mis mõtet sel on?" küsis ta ema. "On's sul nii raske olla nagu kõik teised parveliikmed? Las lasevad madalat liugu pelikanid ja albatrossid, - see nende amet. Ja miks sa ei söö, poju? Sinust on jäänud ainult luud ja suled!" "Köömes, memm, traani pole mul tarviski! Tahaksin kangesti teada, mida ma suudan õhus teha ja mida ei suuda - muud ma ei igatsegi. Lendan endale asjad klaariks." "Kuula nüüd, Jonathan!" lausus üpris leebelt ta isa. "Talv pole kaugel, paate jääb vahemaks, kalad kolivad sügavamale. Kui sa just kangesti uurida ihkad, siis uuri saaki: mõtle, kuidas leida priskemat loomust. Tead, poiss, see lendamisevärk on vahva küll, aga ega liulaskmise ilu pukku ei pista! Pea alati meeles: ausa kajaka ainuke lennu-siht on toit." Jonathan noogutas kuulekalt. Paar päeva püüdiski ta käituda nagu teised kajakad; tõepoolest püüdis
.. Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju. Mind mu pesapaik Põhjalas ootama jäi, kuni lõunamaa sõpru siin vaatamas käin. Leevikesest lastekirjanduse kogumikes: 1. Leevike, Inge Trikkel, lk. 264. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kiisuke, leevike ja Eevike, J. Oro, lk. 177. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Külmalind, Juta Kaidla, lk. 98. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6
kontrollima tantsima / Mõnede tegusõnade pööramisel toimub ainsuse 1. pöördes kaashääliku muutus. Näiteks: käima käin paluma palun lendama lendan jooksma jooksen Mõningaid tegusõnu pööratakse olevikus ebareeglipäraselt (pöördelõpud on reegli pärased, kuid sõna tüves toimuvad muutused). Sellised sõnad on näiteks: tahtma sõitma andma kirjutama võima
(Tõsiselt) Aadu ! Nüüd lähed sina jalapealt Metsa tallu ja ütled vanale Priidule, et sina Elsat enam ei taha, vaid oled ühe teise neiu omale valinud. Elsale aga annad sina kavalalt märku, et ta homme õhtul alla koplisse minu juurde jutule tuleks. Kas mõistad, Aadu ? AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud) AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin ! AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära) TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba. 1. Etendus PRIIDU : Ma ju ütlesin , et ega minu Elsal ei ole vaja palju ringi vaadata. Kosilasi on tal iga sõrme otsas vähemalt kaks. Oh taevake ! See Madis Põder ! Küll külarahvas läheb kadedusest roheliseks, kui nad näevad, missugune väimees mulle on sattunud ! Pikk sirge mees nagu kuusk,
· vältevahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid. · Pikk vokaal või heliline kons. + k:g, p:b, t:d (haukama, huikama, hõikama, hüplema, kõplama, palkama) · Lühike vokaal + ülipikk geminaatklusiil: pikk geminaatklusiil (hukkama, hüppama, kappama, lükkama) · II ja III-välte kirjapanekus ei ole ortograafilisi erinevusi (ampsama, arvama, eirama, kaevama, jätkama) Alltüüp LENDAMA · Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid · k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama) · b või d assimileerub (embama, hindama, kondama, lendama, pindama, ründama, valdama) · d või g langeb välja (algama, hiilgama, huilgama, kargama, kiirgama, lõugama, muigama) · b:v (hoobama, iibama, kaebama, kõlbama, tiibama, värbama)
vägivald, pikeneb käesolevas lõikes sätestatud tähtaeg kümne aastani. TINGIMUSLIK TEHING-MILLE KEHTIVUS SÕLTUB MINGIST TINGIMUSEST, MILLE KOHTA EI OLE TEADA, KAS TA SAABUB V EI SAABU edasilükkava või äramuutva tingimusega. Edasilükkav on siis kui õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub sellest tingimusest(kui ülikooli saan hakkab üürileping kehtima) Äramuutev-kui õiguste ja kohustuste lõppemine sõltub neist tingimustest(kui ülikoolist välja lendan, muutub kehtetuks) Hõljumisaeg-tehing on sõlmitud, kuid ei kehti. Üürilepingu sõlmimisets kuni asjaolu ilmnemiseni kas olen kooli vastu võetud. Kui keegi elab juba sees, kelle leping kehtib? Tingimusliku tehingu teinud isiku poolt hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt
OLE TEADA, KAS TA SAABUB V EI SAABU. 329. Millal on tehtud tehing edasilükkava tingimusega? Edasilükkav on siis kui õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub sellest tingimusest(kui ülikooli saan hakkab üürileping kehtima) 330. Millal on tehtud tehing äramuutva tingimusega? Äramuutev-kui õiguste ja kohustuste lõppemine sõltub neist tingimustest(kui ülikoolist välja lendan, muutub kehtetuks) 331. Milline on Mitme edasilükkava või äramuutva tingimusega tehing? Kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Kui tingimused on määratud alternatiivselt, peab saabuma vähemalt üks tingimus. 332. Millal tingimus loetakse saabunuks ja millal mitte?
(Rekkaro, 1992) Sõbrale Vesiratas veere, veere, ojake sind aitab ( käed küünarliigesest kõverdatult vaheliti ees, käte vertikaalringid ümber üksteise) Tuuleratas keerle, keerle, tuuleke sind aitab ( sama, ringid vastassuunas) Ojakene, veega kanna ( käed ees vasakul, lainjad liigutused paremale) Tervitusi sõbrale (käega lehvitamine) Tuulekene, tiivad anna! ( käed eest üles laiali, vaade üles, sealt taha alla, pihud väljapoole) Külla lendan temale (käed kõrval, tiivalöökide matkimine) Tuulepalve Tuuleke, tuuleke, ilmataadi pojake! Tuuleke, tuuleke, kõrgel sinu kojake. Pühi puhtaks taevatee, et näeks tulla päikene! Päikesepalve Päevaratas kullane, veere üles taevasse! Tule vasta, kuidas me, sinu lapsed oleme! Välgusõnad Välgukene- vennikene, välejalgne poisikene! Aitäh meile tulemast ja jälle ära minemast! Pimedusesõnad Pimedus pole ju üldsegi kole. Pimedus täis on asju häid.
Ma pole kohanud ühtki kriitilist märkust ega negatiivsust väljendavat mõtet tema tekstides. Ta oli kui puu all istuv mees, kes ei teadnud, et ta on õpetaja, ning teda ümbritsenud ei tundnud ennast õpilastena. Selline uue kooli mudel on veel tänaselgi päeval paljudele kättesaamatu, kuid sinnapoole asjad liiguvad. Kahni ehitisi vaadates tundub, et need on oma kohtadel alati eksisteerinud. Need on loomulikud, harmoonilised ehitised, kus liigub energia. Kord noorpõlves nägin unes, et lendan mere kohal ja näen veealust linna. See oli Louis Kahni tunnetusega igavene linn. Arvan, et taolised linnad võisid eksisteerida Lemuurias ja Atlantises. Tõenäoliselt saavad nad sellisteks ka tulevikus. Mis oli, on alati olnud, mis on, on alati olnud, mis tuleb, on alati olnud ... Kahn ja Eesti Louis Kahn on sündinud Eestis. Teame, et sünnikoha eripäral ja inimese olemusel on palju ühist. Teadjamees Tarmo Urb on öelnud, et Eesti on kui väike, aga sügav kaev
valida, aga kus Emmi seda teha laskis! Tema, jänespüksi nõu peale istusime nende tukkurite selga, sest et Emmi muid kogunisti ei 'tahtnud.» «Ma kartsin sinu pärast peaaegu niisama kui enese pärast tuliste hobustega ajama hakata,» 26 ütles Emmi rahuga. «Sa pole ju veel täis ratsutaja.» «Täis ratsutaja, täis ratsutaja,» osatas Oodo pahas tujus, «sina tead, mis täis ratsutaja on! Oleks mul praegu reite vahel tuline täkk, keda ma tahtsin, ükski lind ei saaks mind kätte! Ma lendan ise kui lind -- vhüüt!» Oodo andis vaimustuses oma märale säherduse ootamatu hoobi, et vaene loom ehmatades hüppama hakkas. Jaanus ja Emmi vahetasid pilgu, mis tunnistas, et kumbki Oodo kõne ja teoga rahul ei olnud. «Kas teie võidusõit nüüd juba otsas on, või olen mina segajaks vahele sattunud?» küsis Jaanus. «Sellest pole viga,» ütles Emmi ruttu. «Meie võidusõit on küll alles pooleli, aga meie võime teda siit uuesti alata. Me tahtsime vana Prohveti-Pardi koopani sõita
Nii mulle igatahes näis; siin oli asi siiski niisugune, et mulle õigem ja kindlam tundus tõtt rääkida, selle asemel et valetada. Lugu oli nii kummaline ja ebaharilik, et oleksin pidanud selle kallal omas meeles mõtisklema ja tükk aega seda juurdlema; ma polnud midagi säärast iialgi näinud. Noh, mõtlesin viimaks: ma katsun; võtan kätte ja räägin seekord tõtt, kuigi näib, et sellega istun püssirohutünnile, süütan tünni ja jään ootama, kuhu lendan. Ütlesin siis: «Miss Mary Jane, kas on mõni koht linnast pisut eemal, kuhu te võiksite minna ja kolmeks või neljaks päevaks jääda?» «Jah -- Lothropside juurde. Aga miks?» «Ükskõik. Kui ma teile ütlen, kust ma tean, et neegrid üksteist kähe nädala jooksul jälle näevad siinsamas majas; ja kui ma tõendan, miks ma seda tean -- kas lähete siis Lothropside juurde ja jääte sinna neljaks päevaks?» «Neljaks päevaks!» vastas ta. «Jään aastaks!»
seda nad ei karda enam surma. Sellepärast, et surma ajal on nad tundnud rahu, kergustunnet ja mõistmist. Ring uuris näiteks ühte inimest, kellel seiskus süda ja seetõttu kuulutati too isik surnuks. Kuid too isik räägib, et väljus oma kehast ja nägi eemalt enda füüsilist keha. Ta kinnitab: ,,Ma ei tundnud hirmu ega olnud mul ka mingit valu. Mõne sekundi pärast sattusin pimedasse tunnelisse, mille lõpus nägin valgust. See muutus üha eredamaks. Mulle tundus, et lendan sellest läbi... Ühtäkki olin täiesti teistsuguses kohas. Kõikjalt voogas imeilusat kuldset valgust. Tundsin, kuidas mind valdavad täiuslik rahu, leppimine ja armastus. Tajusin ennast osana sellest kõigest." Üks naine, kes oli mõnda jõkke autoga kukkunud ja seejärel päästetud, kinnitab järgmist: ,,Teadsin, et olen surnud või suren kohe, kuid juhtus hoopis midagi kummalist. See kogemus oli nii võimas, et lakkasin elu külge klammerdumast ja ihkasin ainult seda lähemalt näha
seda nad ei karda enam surma. Sellepärast, et surma ajal on nad tundnud rahu, kergustunnet ja mõistmist. Ring uuris näiteks ühte inimest, kellel seiskus süda ja seetõttu kuulutati too isik surnuks. Kuid too isik räägib, et väljus oma kehast ja nägi eemalt enda füüsilist keha. Ta kinnitab: ,,Ma ei tundnud hirmu ega olnud mul ka mingit valu. Mõne sekundi pärast sattusin pimedasse tunnelisse, mille lõpus nägin valgust. See muutus üha eredamaks. Mulle tundus, et lendan sellest läbi... Ühtäkki olin täiesti teistsuguses kohas. Kõikjalt voogas imeilusat kuldset valgust. Tundsin, kuidas mind valdavad täiuslik rahu, leppimine ja armastus. Tajusin ennast osana sellest kõigest." Üks naine, kes oli mõnda jõkke autoga kukkunud ja seejärel päästetud, kinnitab järgmist: ,,Teadsin, et olen surnud või suren kohe, kuid juhtus hoopis midagi kummalist. See kogemus oli nii võimas, et lakkasin elu külge klammerdumast ja ihkasin ainult seda lähemalt näha
seda nad ei karda enam surma. Sellepärast, et surma ajal on nad tundnud rahu, kergustunnet ja mõistmist. Ring uuris näiteks ühte inimest, kellel seiskus süda ja seetõttu kuulutati too isik surnuks. Kuid too isik räägib, et väljus oma kehast ja nägi eemalt enda füüsilist keha. Ta kinnitab: „Ma ei tundnud hirmu ega olnud mul ka mingit valu. Mõne sekundi pärast sattusin pimedasse tunnelisse, mille lõpus nägin valgust. See muutus üha eredamaks. Mulle tundus, et lendan sellest läbi... Ühtäkki olin täiesti teistsuguses kohas. Kõikjalt voogas imeilusat kuldset valgust. Tundsin, kuidas mind valdavad täiuslik rahu, leppimine ja armastus. Tajusin ennast osana sellest kõigest.“ Üks naine, kes oli mõnda jõkke autoga kukkunud ja seejärel päästetud, kinnitab järgmist: „Teadsin, et olen surnud või suren kohe, kuid juhtus hoopis midagi kummalist. See kogemus oli nii võimas, et lakkasin elu külge klammerdumast ja ihkasin ainult seda lähemalt näha
annaabi.ee 
