Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene
kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal.
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale maapõue, ei karda ta veepuudust. Vastupidavust veepuudusele näitab ka see, et tamm suudab ühena vähestest puuliikidest püsida meie kivistel ja põuastel loopealsetel.Tamm ei karda põuda, kuid eelistab siiski viljakaid, sügavapõhjalisi muldi. Tamme lehed on paksud ja nahkjad nagu mõnel igihaljal troopilisel taimel, mida meil võ...
-kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel · Rukist kasvatatakse Põhjamaades ja Eestis peamiselt leivajahu saamiseks · Mujal maailmas kasutatakse rohkem loomasöödaks · Rukkist aetakse ka viskit ja vahel viina Rukkist saadavad tangained · Rukkihelbed Rukkihelbed · Rukkitang · Rukkijahu kasutatakse leiva küpsetamisel. Rukkijahu Aitäh kuulamast!
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higiga, siis sööd leiba himuga. Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. Mida kibedam töö, seda magusam leib. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga. Leib on meie laual iga päev. Tihti me ei mõtlegi, kui palju tööd ja vaeva on vaja leiva saamiseks. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda
Üks rühm selle taime nimesid on seotud sõnaga tuli. See näitab inimeste tähelepanekuid, et varsti peale metsatulekahjusid hakkab põlendikel ühena esimestest taimedest vohama põdrakanep. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud. Tema noored mahlakad lehed on sisaldavad rikkalikult vitamiini C ja sobivad salatite valmistamiseks, kuid kuivatatult ka india tee asemel. Omapärase magusa maitsega on tema suured ja küllaltki jämedad juured. Neid on jahvatatult segatud leivajahu hulka ja valmistatud ka maitsvat vägijooki. Põdrakanepi maapealseid osi on kasutatud gastriidi, mao haavandtõve, unetuse, peavalu ja kasvajate raviks. Maa-alune osa kõlbavat kuivatatult, röstitult ja jahvatatult kohviasendajaks. Venekeelne nimi - ivan-tshai - viitab tema kasutamisele hiina tee aseainena. Põdrakanep on hea nektari- ja õietolmutaim. Võid uskuda, aga kontrolli ikka ise järele - tema õietolm on roheline.
ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Kui kevadeti rukkiga kitsas käes oli, siis öeldi ikka, et aganik on kevadine leivakast. Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida. LEIVAJAHU JAHVATAMINE Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvatuskivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Jahu valmistati oma tarbeks hiljemalt esiaja lõpust saati kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga, mille ringiajamine oli valdavalt naiste ülesanne. Alates hiljemalt 13. Sajandist hakati meil ehitama vesiveskeid, 14. sajandist ka tuuleveskeid, mis muutsid jahvatamise tunduvalt lihtsamaks. Vaatamata sellele
Koorik on nii krõbe tal, Milleks aega viita- Kullakesed, eh-eh-ee- krõpsub hästi hamba all. lähme teda kiitma!" ega mina jahu tee! Aga kes teist tunneb meest, Esimees vaid käega lööb. keda kiidaks leiva eest? Mölder naerma pahvatab: " Mis nüüd kiita minu tööd. Ehkki tänate mind mestis "Jah, ma jahu jahvatan . Kiita traktoristi tasuks, leivajahu sain ma veskist . Ööd ja päevad väsimata tema tööst on rohkem kasu. Mis siin aega viita- käivad ringi veskirattad. Ta ju kündis pöllud üles,. minge möldrit kiitma pehmeks tegi mullasüle. Aga kas siis tööd mul oleks, "Mölder! kui mul leivavilja poleks? Mölder, kullapai -
Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad. Rukist hakati kultiveerima umbes 400 a.e.Kr.
Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane: need meenutavad täispuhutud kolmnurki ● Vars on sõlmine ja lehistunud ● iseloomulikuks jooneks on sõlme kohale abilehtedest moodustunud tõri Kasvutingimused, - alad ● Mandri - Euroopa ● Tiibet
Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis. Tõenäoliselt pole juhus, et just sel ajal hakkas meil uudse tööriistana levima käsikivi, mis leidis kasutust ennekõike leivajahu jahvatamisel (Moora, 1991). Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Seda küpsetati rehetoa ahjus korraga mitmeks nädalaks. Vanema traditsiooni jätkuna küpsetati küdeva ahju suul leivatainast paistekakke. Nii nagu teistel põldu harivatel rahvastel, on ka eestlastel sõna ,,leib" omandanud toidu ja elatise üldise tähenduse. 4 2. Aganaleib
Rukki täistera tüüp 1800- koorimata teradest ,kliide rikas, jäme jahu, hall TATAR · Tatraterad- kroovitud tangud ja purustatud tangud · Tatrahelbed · Tatrajahu Oluline taimetoitlaste menüüs, sest sisaldab sarnaseid toiduaineid munaga võrreldes. HIRSS · Hirsitangud · Hirsihelbed · Hirsijahu MAIS · Purustatud tangud · Lihvitud tangud · Maisimanna · Maisijahu- tuntuim leivajahu maailmas · Maisihelbed · Tärklis, siirup, piiritus KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Hernejahu,rukis,oder,nisu Süüakse,juuakse keefiri, hapupiima ja jogurtiga KAUNVILJAD Hernes · kooritud · koorimata · terved · tükeldatud · hernejahu- kasutatakse erinevate kala, vorstide ja lihatoodete paneerimisel Uba · aeduba ehk harilik ehk Türgi uba · põlduba Lääts Soja SOJA · Kaunvili milles on 2-5 seemet
peenestatud tammetõrud, kase- ja sarapuu-urvad, kanarbik jms. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 610 pätsi, millest igaüks kaalus 25 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taigna segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatudleivaküna ehk leivaastjat. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust taignaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Juuretiseks oli haputaigna jääk eelmisest leivateost. Hapnemise käigus pärmseente ja piimhappebakterite poolt eritatav süsihappegaas muutis leivataigna kohevaks
Leib oli püha ja ta on meist vanem. Öeldakse küll, et inimene ei ela üksnes leivast, siiski ei saa kuidagimoodi läbi ka ilma leivata. Leivavili Leivavili tuli õigel ajal lõigata, siis terad välja rabada või masindada ning kuivatada. Leivavili ei tohtinud põllul hakata idanema ega kopitama minna. Heal leivaviljal pidi olema puhas lõhn. Vilja hoiti viljaaidas kirstus kaane all, et närilised ligi ei pääseks. Leivajahu Head leivajahu saadi sellest rukkist, mille terad masindati välja viljapeksumasinaga, sest rehetoas kuivatatud teradele jäi mõnikord kerge suitsulõhn juurde. Leivajahule esitati küllalt kõrgeid nõudeid. See pidi olema kuiv ja sõre, ilma igasuguse ebameeldiva lõhna ja maitseta. Hea jahu ei tohtinud pihku võttes klimpi jääda, see ei tohtinud olla liiga peenike ega liiga sõre ja veskikivid pidid olema puhtad. Leivajahu jahvatati ka kodus käsikivil, kuid see sai liiga sõre.
· küürremmel Luigelill · sugukond luigelillelised · õiekattelehed roosad kuni violetsed · tolmukad ja emakas tumepunased · üheiduleheline · seisev või aeglase vooluga vesi · sobivaim sügavus 40 cm · toitaineterikas · indikaatortaim · risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine · risoom-> leivajahu · välimus võib muutuda olenevalt kasvukohast · risoomil lehed Vesikarikas · sugukond kibukalised · seakapsas · lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad · tuleb veest ainult õitsemiseks välja · sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad · kasvukohad: turbaaugud, tiigid, kinnikasvavates järvedes · kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena
Ta on üks esimesi taimi raiesmikel ja põlendikel, kus moodustab läbipääsmatuid tihnikuid. Mesilased saavad sellelt taimelt rikkalikult nektarit, seda armastavad ka põdrad. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud. Tema noored mahlakad lehed on sisaldavad rikkalikult vitamiini C ja sobivad salatite valmistamiseks, kuid kuivatatult ka india tee asemel. Omapärase magusa maitsega on tema suured ja küllaltki jämedad juured. Neid on jahvatatult segatud leivajahu hulka ja valmistatud ka maitsvat vägijooki. Paiseleht (ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht) Paiseleht on üks esimesi lilli looduses, kes rõõmustab meid kevadel oma päikesekarva kuldkollaste õitega. Paiseleht kasvab päiksele võimalikult lähedal. Nii näeme teda liiva- ja kruusavallidel, mäenõlvadel, alati sellistes kohtades, kus on kevadel kõige soojem maapind. Paiselehe esimesed õied ilmuvad juba esimeste päikeseküllaste ilmadega, kui lumi on
õiguse, tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudi Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist Kanadas, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.[5] Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Toiteomadused Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Tervislikumaks peetakse jämedama jahvatusega täisterajahu, milles sisalduvad ka rukkitera kiudainerohked väliskestad.
min. Vanasti aeti mändidest tõrva (puu raiuti tükkideks ning tõrv kuumutati välja) Tõrvaga määriti vankrirattaid, reejalaseid, immutati köisi, kalavõrke ja saapaid. Tõrva määriti ka kärnadele, haavadele, haudunud varbavahedele, Haige hamba peale. Kõige rohkem vajati siiski paatide ja laevade tõrvamiseks. Männileib- kevadelt võeti mändidelt mähka, kuivatati, eemaldati vaik ja tambiti mähk jahuks. Jahu segati leivajahu, metsamarjade või muu toidusega. Tänapäeval jämedamad lähevad saetööstusesse, peenemad tselluloosiks ja paberiks. Männivaigust toodetakse tõrva, tärpentini, kampolit, puupiiritust Männiokastest eritub aineid, mis hävitavad tuberkuloosipisikuid ja teisi haigusi tekitavaid mikroobe. Arstimina tasub korjata aprilli- maikuus männikasve, need kuivatada ja sulgeda õhukindlasse purki. Männikasvu aur aitab bronhiidi, gripi, angiini ja teiste hingamisteede haiguste vastu
Pärsiasse. Hiinas elades töötas ta ühe provintsi kubernerina ja suurkhaani saadikuna. Khaan võttis oma õukonda vastu palju välismaalasi, tema jaoks olid eurooplased väga ebetavalised ja eksootilised külalised. Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplaste huvi. "Indias kogutakse kotkasõnnikut, sest sellest leitakse palju teemante," kinnitas ta; "puudel on seal õhuke koor ja koore all valmis leivajahu!" Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Marco Polo reis Hiinasse. 13. sajandi keskpaigaks olid paljud Veneetsia kaupmehed end sisse seadnud Musta mere ümbruses, eriti Krimmi poolsaarel asuvas Soldaia sadamalinnas. Sealt asusid Marco isa Niccoló ja onu Maffeo 1260. aastal teele ning reisisid Kesk-Aasiat läbivat Siiditeed mööda ida poole, kavatsedes seal vääriskividega kaubelda. Nad rändasid läbi palju linnu ja kohti.
Pooltoored marjad muutuvad järelvalmides kibedaks. Tänapäeval säilitatakse pohli enamasti: - sügavkülmutatult (säilivad kuni 12 kuud), - toor- ja vesihoidistena, - keedistena, - salatite ja segahoidiste koostises. Bensoehappe sisalduse tõttu säilivad marjad hästi (nt veega ülevalatult). Marju on vanasti tarvitatud: - liharoogade ja jahutoitude juurde, - magustoiduna koos meega, - segatuna leivajahu sisse. Rikkaliku saagi korral tasub pohladest valmistada: - mahla, - siirupit, - keedist, - toormoosi, - zeleed, - likööri jm. Toiduainetööstuses leiavad pohlad laialdast kasutust: - erinevate jookide valmistamisel: - alates pudeliveest, - lõpetades kangema alkoholiga. Väärtuslik marjataim, hea meetaim. Lehed sobivad rahvameditsiinis ravimiks (põie- ja neeruhaigused)
kliid. Selleks tuli kogu masina sisu taastada ning komplekteerida erineva tihedusega siidist sõeltega ning valmistada hulk naturaalsest materjalist nendele harjad. Kõik hooned, sild, pais ,veski sisemus remonditi vastavalt vajadusele. Erilist tähelepanu pöörati hoonete katuste parandamisele. Rahastati põhiliselt omavahenditest, aga saadi 15 000 krooni toetust ka Viljandi maavalitsusest. . Samal 1993. aasta augustis käivitati veski, kus jahvatati püüli, looma- ja leivajahu ning kruupi. Möldritena hakkasid tööle endiste möldrite Aleksander Kungla poeg Ülo ja Jaan Vendelini pojapoeg Raul, kes osalesid ka aktiivselt remonttööde tegemisel. Käive hakkas vähenema 2000. aastal 2003.a-st veski seiskus nõudluse puudumise tõttu lõplikult. Vajaduse tekkimisel on võimalik teda uuesti käivitada. Muinsuskaitse seltsi rahadega (44 000 krooni) kahasse parandati 2006. aastal varisemisohtlik korsten 2008 suvel remonditi pais ja tehti turbiinikanalile uued siibrid
Näide 2. Ideeks oleks siis leibade küpsetamine. Mingit teenust plaanis pakkuda ei ole. Leib on toode, mida vajab iga inimene. Selles mõttes on idee lollikindel. Meie leib on toode, mis sobib nii udupeene prae kõrvale kui ka tavalise kartuli ja liha kõrvale. Mis saab olla maitsvam, kui võtta üks krõbe pruun leivakäär ja määrida sellele paksult võid peale? Toote valmistamiseks oleks siis vaja ahju, taignakaabitsat ja leivajahu. Kuna head ahjud on ikka päris kallid, siis selle soetamiseks võtaks pangast liisingut. Mingeid kindlustusi ei teeks. Idee autoritel on hulgaliselt tuttavaid ja sugulasi, kellel on nn „hea“ kogemus selles mõttes, et algul pead muudkui kindlustusele maksma ja siis kui midagi juhtub, öeldakse, et see pole see asi ja rahaga on kööga. Näide 3 OÜ Agar Pagar hakkab leibu küpsetama. Idee on valmistada neid võimalikult
õhulisust. Jahuparandajaid on lisatud tihti just täisteratoodetesse, kuna täisterajahudest küpsetistes puudub loomulik õhulisus. Reeglina on suudetud rukkileiva koostist hoida puhtamana kui nisujahust saiade koostist, eriti valvas tuleks olla aga röstsaiade ostmisel. Kui leivas või saias leiduvad terved päevalille- seesami- või linaseemned, siis need ei muuda leiba/saia täisteratooteks, määrav on ikka leivajahu kvaliteet, samas seemned annavad mõnusa maitse ning neis leidub ka organismile kasulikke rasvaineid, vitamiine ja mineraale. Ilma säilitus- ning muude lisaaineteta suurepäraseid saiu ja leibu küpsetab Eestis Vändra Leib, kelle lai tootevalik on müügil ka Tervitus.ee e-poes. Kui leiva- ja saiatoodete osas on täisteratoodete valik mitmekesine, siis täisterajahust pastatooteid poelettidelt nii palju ei leia. Enamus odavamad
Taigna kerkimisel ja küpsetamisel hoiavad need kinni süsihappegaasi, mis võimaldab saada poorse ja suure mahuga toote. Liimvalgurikkamat jahu (A ja B grupp) nimetatakse tugevaks jahuks, väikese liimvalgusisaldusega jahu (F ja G grupp) nimetatakse nõrgaks jahuks. Vahepealsed grupid on keskmise tugevusega jahud. Rukkijahu sordid on püülijahu (valge, sinaka varjundiga, sisaldab vähe hästi peenestatud kliisid), kroovjahu (hallikasvalge, põhiline leivajahu), täisterajahu (jämeda jahvatusega, hallikas, kliisid ei ole eraldatud). Rukkijahu ei sisalda liimvalku. Odrajahu valmistatakse püüli- ja täisterajahuna. Liimvalku sisaldab vähe. Valmistatakse veel tritikale-, kaera-, maisi-, riisi-, hirsi-, tatra- ja sojajahu. Viimane erineb teraviljajahudest suurema valgusisalduse poolest ja analoogiliselt tatra- ja tritikalejahuga sisaldab täisväärtuslikke valke. Jahu kvaliteedinäitajad on värvus, maitse ja lõhn, niiskusesisaldus (mitte üle 15%)
" Heinategu püüti alustada laupäeval nagu paljusid muidki töid. Kõige sobivamaks heinateo ajaks on peetud angervaksa ja heinputke õitsemise aega. Heinaaja kestuseks arvestati ligikaudu kuu. Jakobipäevaks pidi hein valmis olema, sest rohttaimed hakkasid juba puituma ja rohtu oli üsna raske niita. Öeldi: "Raudnael läheb rohtu", "Jakob külvab liiva rohu sisse". Jakobipäevast algas viljalõikuse-aeg. Kui leivajahu peres otsas oli, lõigati rukist uudseleivaks, terad jahvatati käsikiviga. Juulikuu lõpu ja augustikuu tähtpäevad seostuvad uudseleiva ootusega: "Maret (maretapäev, 13. juuli) tuleb mageda leivaga, jaagup hapu leivaga"; "Maret tuleb koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib, laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve
annaabi.ee 
