Arvutite ja interneti ajalugu Gert Metsis ja Karro Koronen 12.A Ajalugu (arvutuslaud) Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark
Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine . Arvuti koosneb : klaviatuurist , hiirest , kuvarist . Kuidas arvuti sündis Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus . See leiutatud 3000 aastat enne kristust . Selle abil sai teha arvutusi, lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti . Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid mis kaotasid oma tähtsuse enamikus
Arvutid võimaldavad ka testida keemilisi tuumareaktsioobe tegelikke katseid läbi viimata. (Õpilase entsüklopedia, 2014) Arvutid on üha rohkem muutunud meie elustiili, ühendades inimesi ja paiku üle terve maailma. Internet ühendab arvuteid kogu maailmas, mis võimaldab teadete ja informatsiooni laialisaatmist igale poole mõne sekundi jooksul. (Õpilase entsüklopedia, 2014) 2. Tänapäeva arvutite eelkäijad 2.1 Abakus Esimene arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus. See leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Arvutuslaua abil sai teha arvutusi lükates rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Paberi ja kirjutamise tulekuga kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita
vastu, neid hävitades või nende arengut peatades. 8 Arvuti Esimene liitmisarvuti leiutati 1642.aaastal Blaise Pascali käeall, mis võimaldas arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis, korrutusarvuti leiutas aga Gottfried Wilhelm Leibniz 1673.aastal. Arvuti aga ei paistnud tol hetkel silma kui midagi revolutsioonilist. Üsna mõttetu hunnik rauda. Mitmetonniline arvutuslaud. Transistor, mis võimaldas vähendada seadme mõõtmeid, leiutati viis aastat peale esimese arvuti ehitamist, personaalne arvuti jõudis turule kõigest 30 aasta möödudes, 70-ndatel (tootjaks oli Apple, mis tegutseb senini eduka firmana). Arvuti, jällegi viis tööstuse edasi järgmisele tasemele. Jõuliselt sisenes ta miljardite inimeste igapäevaellu, tegi võimalikuks interneti ning muutis sotsiaalseid põhimõtteid. Kui
On võimalus ka, et üks meie firma töömeestest käib paigaldab kaugabi programmi. Klient saadab meile enda ID ja parooli. Pärast meie väljumist programmist muutub parool automaatselt. 9. Turu analüüs IT- teenust on suhteliselt tihti vaja kuna enamustel inimestel on kodus arvuti olemas. Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid. Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Täpselt sama teema on ka tänapäeval, inimesed kasutavad arvutit abivahendina nii kontoris, kui ka kodus. Teenus on alles loomisfaasis ja päris kindel ei saa olla, kuidas turul läheb. Teenust võib tabada suur edu või läbikukkumine. Meie prognooside järgi edu, sest praegu IT teadmiste ja oskustega töötavad inimesed on väga hinnas. Esialgu on kindlasti piiritletud kuid tulevikus on meie
sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus plaat, kr. k arvutuslaud) sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini. Joonisel samba kapiteeli katteplaat abakus (ab). Voluut (lad. k. volutum keeratud) arhitektuuris kasutatav lehtedest, väätidest jt
Eestis oli palju häid sportlasi, kes olid tuntud terves Euroopas: Georg Lurich, Aleksander Aberg ja Georg Hackenschmidt 1912. aastal tõi Martin Klein Eestisse esimese olümpiamedali hõbeda klassikalises maadluses 6. Haridus Vallakoolid muudeti kõigile kohustuslikuks Rajati palju uusi koole Laienes õpetuse sisu Kasutusele võeti uusi õppevahendeid (gloobus, arvutuslaud, seinatahvel jms) Eestikeelsed lugemikud jõudsid koolidesse Paranes õpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis Tekkisid esimesed kutsehariduskoolid Lubati asutada emakeelseid erakoole 27 Võimalus oli omandada kõrgharidust 7. Teadus
annaabi.ee 
