kujundatud eelkõige dekoratiivsel eesmärgil. Vanasti valmistati kalasabatappi ainult käsitsi - tisler pidi olema täpne ja rahulik. Töö hõlbustamiseks kasutati rakiseid ja sabloone. Tänapäeval võib tappe toota spetsiaalsete rakiste või freeside abil, nendeks võivad olla tapilõikepingid või elektrilised käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi. Lehtpuidust lamell sobitub vastavasse soonde, mis on lõigatud mõlemasse detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise puhul võite kasutada ülafreesi, millele on kinnitatud soonlõiketera. Lamellid sobituvad nii täispuidu kui ka plaatmaterjali ühendamiseks ja nendega saab ka eerunginurki liita. Lamell- Kokkupressitud pöögist valmistatud ovaalne tüübel. 1 Pool-poolega T-seotised
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilise vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. Võib
peenestamiseks, jahvatamiseks ja püreestamiseks uhmrit ja nuia. Ajatu töövahend koosneb kausikujulisest uhmrist, millesse toiduained pannakse, ning kurikakujulisest nuiast nende peenestamiseks. Uhmrid on erineva kuju ja suurusega, alates peopesasuurustest portselankausikestest kuni mahukate marmorist või puust anumate ja massiivsete kiviplokkideni, millel on paljudes India köökides täita igapäevane roll. Kuigi nui valmistatakse sageli uhmriga samast materjalist, võib see olla ka lehtpuidust voolitud. Nii uhmri kui ka nuia pind võib olla kare, muutes nende töö tõhusamaks. Pitsalõikur Ka pitsarattaks nimetataval töövahendil on varre ühes otsas rullitav lõiketera. Lõikur tükeldab pitsa vaevatult nägusateks sektoriteks, kuid seda võib kasutada ka paljude teiste kokatööde juures näiteks taina ribadeks lõikamiseks, et neist puuviljapirukale sõrestik teha. Terava servaga ratta läbimõõt on 5-10 cm. Mõnel mudelil on ka sõrmekaitse, et lõikamine oleks ohutu.
Laia plaati saagides hoia seda mõlema käega, lükates ühe käega tagant saagimisjoone kõrvalt ning surudes teise käega detaili vastu juhtlatti ja töölauda. Lükka ühtlase kiirusega. Ära püüa ärasaetud tükki enne saeketta peatumist eemaldada. Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmisel abilist. Nii säilitad kontrolli detaili liikumise ja etteandekiiruse üle. Kitsa laua pikisaagimine Kui hakkad kitsast lauda saagides lõpule lähenema, lükka detaili lükkeklotsiga - lehtpuidust latiga, mille ühes otsas on väljalõige ja teises ümar käepide. Teise samasuguse latiga suru detaili vastu juhtlatti. Kaldserva saagimine (nurga alla saagimine) Kui soovid kaldus serva saagida, kalluta saag enne seadme sisselülitamist nõutava nurga alla ja kontrolli, et see ei puutuks vastu terakaitset ega juhtlatti. Sae nagu tavaliselt. Detailide järkamine (otsamine, pikkusele saagimine)
· Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) · Hööveldatud lauad · Põranda lauad, paksus 22-37 mm · Voodrilauad, paksus 12-22 mm · Piirlauad ja liistud · Sindlid 0,5 0,7 m · Katuselaastud 0,5 m · Katevineer (spoon)
Töölaud Mis tahes tööpingi puhul on põhiline nõue see, et töölaud oleks tugev ja tasane. Seetõttu valmistatakse parimate saagpinkide töölauad valatud või lihvitud terasest. Vali piisavalt suur või lisavarustusega laiendatav laud. Elektrimootor Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme. Juhtlatt Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati esi- ja tagaosa eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda. 7 2
Töölaud Mis tahes tööpingi puhul on põhiline nõue see, et töölaud oleks tugev ja tasane. Seetõttu valmistatakse parimate saagpinkide töölauad valatud või lihvitud terasest. Vali piisavalt suur või lisavarustusega laiendatav laud. Elektrimootor Saagpingid on varustatud võimsa elektrimootoriga, mis suudab kerge vaevaga tagada puhtaks lõikamiseks piisava saeketta pöörlemis kiiruse. Võimsate mootoritega ei teki ka paksu ja tihetat lehtpuidust materjali saagides mingeid probleeme. Juhtlatt Detaili sirjooneliseks juhtimiseks surutakse see servaga vastu juhtlatti. Juhtlatt peab olema tugev ega tohi painduda. Juhtlatti peab olema võmalik külgsuunas suure täpsusega seadistada ning selleks peab olema selgete jaotustega skaala. Mõnel sael saab ka juhtlati esi- ja tagaosa eraldi seadistada ning see võib sageli kasulikuks osutuda. 7 2
Esikohal on bioenergia maailma kõige vaesemate inimeste jaoks, kes sõltuvad toiduvalmistamisel ja kodu soojendamisel puuküttest. Toidu küpsetamisel lahtisel tulle kasutatakse aga ära kõigest 5% küttepuude energiast ning seetõttu on paljudel puhkudel võimalik vähendada tulepuidu kogumiseks vajaliku töö mahtu tõhusa pliiditehnoloogia rakendamisega (Lehtveer, 2007). Tahked vääristamata biokütused. Metsa- ja põllumajanduse kõrvalsaadustest - näiteks pehmest lehtpuidust, puude langetamis- ja harvendamisjäätmetest saab selliseid vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja tahkete biokütuste kütteväärtuse hindamisel on nende niiskusesisaldus (Lehtveer, 2007). Tahked vääristatud biokütused
Enne kasutamist segada põhjalikult ja kanda peale pehme värvipintsliga. Lahusti põhised, akrüülalusel(vaigud), õlivärvid, nitrovärvid, pulbervärvid, kaseiinvärvid- sellist liigitamist nim liigitust koostise järgi. Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest ning neil on palju sarnaseid omadusi. Ainuke tõeline erinevus on et värvid sisaldavad ka pigment, mis varjavad puidu süü. Seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks. Traditsiooniline värvkate koosneb 3-st eri tüüpi värvist: esmane krundikiht katab puidu poorid ning moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse kaks või kolm kihti tihedat matti alusvärvi moodustavad kaitsekihi ning pealmine värvikiht loob värvilise poolmati või läikiva pinna Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal VAHAD Puidu vahatamisel on väga pikaajalised traditsioonid. Ka antiikesemete restaureerijad
CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris
Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m > Katuselaastud 0.5m > Kattevineer (spoon) > Ristvineer saadakse mitme spoori risti liimimisel parketiliistud. Puitlaast
Kahe või kolme kihiline tehases viimistletud parkett. Väärispuidust pealiskihi paksus 4 mm. Alumised kihid on vähem väärtuslikust okaspuidust ja asetsevad üksteise suhtes risti (see tagab parketi suurema stabiilsuse). Viimistletakse UV kindla laki või õliga. Laudparketid on ühelipilised, võivad olla äärefaasiga. Sobivad paigaldamiseks nii ujuvana kui liimituna aluspõrandale. Eeliseks: lihtne paigaldada, hooldada, eluiga u 40 aastat. Liistparkett: Neljast küljest soon ja punniga lehtpuidust parkett. Liiste saab paigaldada otse betoonile, vineerile, OSB plaadile ja ka erinevatesse mustritesse. Paigaldamises kasutatakse liimi, liistu või liistunaela. Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist Mosaiikparket: Väikestest lippidest erinevatesse mustritesse laotud ja võrgule asetatud parkett. Paksus 8 mm, sobib põrandaküttele. Valmistatakse tamme, saare ja eksootilistest puiduliikidest Miinuseks: vajab pahteldamist, lihvimist, õlitamist või lakkimist.
liitekoht tuleb tugev ning ei vaja eelnevat puhastamist. Puudused: Metalli töödeldakse väga kõrge temperatuuriga, millega kaasneb tema omaduste muutus. Paberi tootmise lähtematerjalid. Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) on tugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam, lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedust ja läbipaistvust. Pilet 30 Võrrelge madala- ja kõrgmolekulaarsete ainete omadusi (polümeeride korral) kõrgmolekulaarsed ained on kõrgema sulamistemperatuuriga, samuti mitmete ainete puhul on kõrgmolekulaarsel vormil suurem tõmbetugevus kui madalamolekulaarsel vormil. Kvartsklaasi eelised ja puudused
17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid. Pooltooted: hööveldatud lauad, voodrilauad, põrandalauad, piirlauad, liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineerid, ristivineerid, parketiliistud. 18. Mis on vineer ja kus kasutatakse? Vineer on õhukeste puitlehtede nn spoonide kokku liimimisel tekkiv pakett. Spoone on alati kindel arv 3 ...11, paksusega 1,4..
värnitsatilgad ning lihvi (4-5 korda) kõik lamedad pinnad 320 teralisusega silikoonkarbiidpaberiga kuni esimene värnitsakiht on siidjalt sile. Viimane kiht kanna peale peenikeste karvadega poleerimispintsliga. Värv Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest. Värvid sisaldavad lisaks ka pigmente, mis varjavad puidu süü ning seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks. Värv saadakse peenjahvatatud pulbri/pigmendi/värvimulla lisamisega lakile. Lakk on kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus.
• puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C
peegliga. Viilungid asetatakse nuuti või valtsi ja kinnitatakse ühelt või kahelt poolt kreppliistuga. Ka karbile võib asetada põhja, siis saadakse kast (sahtel). 3.2.5. Puitkilbid ja plaadid Mõningais puiduettevõtetes valmistatakse tisleriplaate, paberkärgtäidisega kilpe ja õõneskilpe. Kõikide kilpide konstruktsioon (v.a. ühepoolse kattega õõneskilbid) peab olema sümmeetriline. Tisleriplaadid kujutavad endast okaspuidust, pehmest lehtpuidust või kasepuidust keskmikku, mis on kaetud mõlemalt poolt spooniga. Valmistatakse ka kattevineeriga pealistatud plaate . Mittestandardsetel tisleriplaatidel on laudadest keskmik, mis mõlemalt poolt kaetud kooritud või höövelspoonist pealistuskihtidega. Kilbi keskmik valmistatakse liimitud või mitteliimitud okaspuidu ribidest. Kilbi kaardumise vähendamiseks peab kilbi paksuse ja ribi laiuse suhe olema mitte suurem kui 2:3,
meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon) Ristvineer saadakse mitme spooni risti liitmise Parketiliistud PUITLAASTPLAAT
tilgakese diameetriga. Kasutatakse VLS (vapour-liquid-solid) meetodit, mis põhineb ühedimensionaalse struktuuri, nt nanotraadi tekkel aurufaasist eraldumisel. Paberi tootmine, paberi liigid. Paberitööstuse lähteaineteks on puitmass (nii okas- kui lehtpuude puit), üheaastaste taimede õled, põhk (riis, kanep, lina, pilliroog), vanapaber või kaltsud (puuvill ja lina). Olulised parameetrid on kiudude pikkus, paber okaspuutselluloosist (~3 mm) ontugevam kui lehtpuidust ~1mm, kiudude ehitus, okaspuidust paber on tihedam ja tugevam,lehtpuidust läbipaistmatum ja parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedustja läbipaistvust. Ligniin on vastupidise mõjuga. Paberi tootmine - Jahvatamine, seejärel täiteainete lisamine. Hüdrofobiseerimine, liimimine,mineraalsed täiteained (kaoliin), värvained. Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase
Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. Spoonitud puitlaastplaat saadakse samal meetodil, kuid immutatud paberi asemel on naturaalne puiduspoon, tavaliselt lehtpuidust. Lehtpuit on tavaliselt kõvem kui okaspuit ja ilusama tekstuuriga. Omadused • Puitlaastplaatidel on rida omadusi ja faktoreid, mis neid mõjutavad. • Puitlaastplaatide olulised mõõtmed on järgmised: − Paksused 3,2...38,0 mm − Laiused 400...2530 mm − Pikkused 1500...6020 mm • Laastplaatide omadusi mõjutavad tegurid: − Laastu kuju, suurus, tihedus (puiduliik), laastu suund plaadis, niiskussisaldus kuumpressimisel; − Liimi tüüp ja kogus laastu suhtes; −
2% ammoniaak muutis okaspuudel 1-2%, tammel ja pöögil 34 %, pärnal aga pea 2 korda tugevusnäitajaid. 10% ammoniaak muutis männil ja kuusel 23%, lehisel 8%, lehtpuudel aga pea 2 korda trugevusnäitajaid. 2% naatrumoksiid muutis okaspuudel 5%, lehtpuudel 43%tugevusnäitajaid. Puit on üsna vastupidav madala kontsentratsiooniliste hapete vastu, kuid mitte leeliste suhtes. Temperatuuri tõus suurendab söövitust märgatavalt. Okaspuu puit on nii hapetele kui leelistele vastupidavam lehtpuidust. Ioniseeriva kiirguse mõju- väikeste-kiirguste korral toimub vaid mõningane värvuse muutus, kogu mahus võtab puit punaka tooni. Kiirgusega üle 10 Mrad langevad mõningad mehaanilised tugevuse näitajad (nihke-, staatiline paindetugevus, löögisitkus...ei mõjuta aga survetugevust). Valgus ja ultraveoletkiirgus mõjutavad puidu pinda ja kutsuvad esile fotokeemilise lagunemisprotsessi e puidu värvuse ja pinnastruktuuri muutuse. Tumedamad
Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), · hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt, · suured töötlemiskaod. 2.1 Tähtsamad puu liigid Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust. Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas. Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed. Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem
CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris
CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne kasutamist kuivatada puidukuivatites. Maagaas Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris
latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm; liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne. 42 Peamised puidust pooltooted on (vaata joonist 3.9.2): hööveldatud lauad; põrandalauad – paksus 22...37 mm (sulundlauad); voodrilauad – paksus 12...22 mm (kas täis- või poolsulundlauad); piirlauad ja liistud;
annaabi.ee 
