puhtad metallpakendid. · Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. 5 Pakendikonteinerisse ei tohi panna: · Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. NB! Tallinna linnas on ca300 avalikku pakendikonteinerit, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: · jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10liitrit)
detailide lopsakat voolavust. Klaasitööstus Klaasitööstus on äärmiselt mitmelaadne, niihästi valmistatavate toodete kui ka rakendatavate valmistamismeetodite poolest. Toodete skaala ulatub keerulistest käsitsi valmistatud pliikristallpeekritest kuni tohutute valuklaasi kogusteni, mida toodetakse ehituse ja autotööstuse tarvis. Klaasi kasutamine Klaasitööstuses toodetakse klaasist kõige enam taaraklaasi. Seejärel lehtklaasi ja peale seda tarbeklaasi. Eesti klaasitööstus ettevõtted AS Järvakandi Klaas AGA AS Glastech Eidapere klaasitööstus 1926 a. Üldjäreldused Klaasitööstus on äärmiselt mitmetahuline ning enamikel juhtudel ei ole sobiv parimaks võimalikuks tehnikaks määrata ühte meetodit. Viimastel aastatel on klaasitööstuses meetmete tõhustamisel tehtud suuri edusamme
klaaspakendid. · Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. · Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna: · Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: · jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) · värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) · elavhõbedalambid (kuni 10 tükki) · aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid ja muud meditsiinilised jäätmed (kuni 2 kg korraga) · kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed (kuni 10 liitrit)
Narva plokk(kerge ja hea soojapidavusega) 3) asbestist ja tsemendist saadi eterniiti. KLAAS : ehitusmaterjal * lähtained liiv, sooda, potas, lubi * lähteained segatakse ja sulatatakse 1400 kraadi juures. * liiv EI TOHI sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID:
Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna: Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. 3 NB! Tallinna linnas on ca 130 avalikku nõuetele vastavat pakendite kogumispunkti, kuhu pakendijäätmeid saab panna tasuta. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. 4
võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju
Peale klaasimoodustajate on klaasi koostises nn loistajad Na2 O, K2 O ja PbO, mida kasutatakse sulamistemperatuuri allaviimiseks (sto =1700o C) ja stabilisaatorid ning selgitajad. Stabilisaatoridei moodusta ise klaasi vaid annavad talle keemilise püsivuse (CaO ja Al2 O3). Põhilised klaasivalmistamise viisid: 9 · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (1500o C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (1000o C) -lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed. · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. Lehtklaas
Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna: Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne. Kui paned pakendijäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, siis maksad nende käitlemise eest topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud. Ohtlike jäätmete kogumispunkti tuleb viia: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale (kuni 20 liitrit) värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis (kuni 10 liitrit) 6 elavhõbedalambid (kuni 10 tükki)
14. Kus kasutatakse ehituses sarrusterast? Kahe korruselise vahelises seinas. 15. Korrosiooni eest kaitsmise abinõud? 1) Legeerimine 2) Oksüdeerimine 3) Fosfaatimine 4) Kalvaniseerimine KLAAS 1. Millest klaasi valmistatakse? Peamiseks tooraineks on KVARTSLIIV 57%, SOOL 19%, LUBJAKIVI 14% 2. Milline lisand muudab klaasi roheliseks? RAUA lisamine muudab klaasi roheliseks. 3. Kuidas klaasi trantsporditakse? SERVITI ASENDIS. 4. Kuidas saadakse lehtklaasi? 5. Lehtklaasi paksused? 6. Vitriinklaasi paksused? Alates 6mm (eestis 6-12mm). 7. Tõmbetugevuse ja survetugevuse suhe? Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12
Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas sulatusvannist vert väljatõm klaasimass valtside vahel, mis lõigatakse lehtedeks. Floatklaas sula klaasmass tõm välja jahutavatele valtsidele, siis sulatinale, kus vajuvad välja ebatasasused, saad klaaslint, mis lõigatakse või lihvitakse peegli jaoks. Nii saab armeeritud ja reljeefklaasi. Valuklaas sulaklaas tõm valtsi peale. Puhutud klaas. Pressimine ja stantsimine.
• Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 51
(MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelismuldmetall). MnO2 reageerimisel kontsentreeritud leeliste lahustega moodustub sinise värvusega lahus, milles on ioonide Mn3+ ja Mn5+ ekvimolekulaarne segu, sest neis tingimustes on Mn(IV)- ühendid termodünaamiliselt ebapüsivad. MnO2 rakendatakse keemialaboris katalüsaatorina näiteks KClO3 lagundamisreaktsioonil. Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel. Klaasivalmistuse toorainetes esinevate raualisanite tõttu saadaks rohelise või kollaka värvusega klaas. MnO2 toimel muutub klaas värvusetuks, sest raud(II)ühendid oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Mn2O3 katalüüsib linaseemneõli katalüütilist oksüdatsiooni õhuhapniku mõjul, mispuhul õli kuivab. Seepärast kuulub MnO2 õlivärvideskasutatava värnitsa (sikatiivi) koostisesse. MnO2 katalüütilisel toimel
vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Floatklaas - on alustooteks tervele tööstusele, seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Seda saab kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena. Seda võib nii lamineerida kui ka termotöödelda ja kuumutada. Karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) –
• Täidetava vuugi liikumisvõime • Ilmastikukindlus • Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne) • Kulumiskindlus • Vastupidavus keemilistele ainetele Klaas Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide. • Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi. • Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi. • Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil. • Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
18. TEKSTIILITAPEEDID kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 19. 49. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid 20. Klaasi toormaterjalid: Liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse jm omaduste andmiseks. 21. Klaasi tootmine: 1. klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500C 2. klaasile kuju andmine a. klaasi puhumine b. lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasmassist c. klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas d. lõikamine 3. tooriku lihvimine ja poleerimine 4. klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine. 22. 1. KLAASPAKETID valmistatakse 2st v enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas v kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. valguse läbilaskvus on 69-81% olenevalt klaaside arvust. 23. 2
[8] 4.10 Painutatud klaasid Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina. 14 4.11 Klassikaline vitraaz Klassikaline vitraaz on kõige vanem vitraazitehnika, mis on ajas vähe muutunud. Klassikalist vitraazi on kõige parem kirjeldada väljendiga ,,nagu kirikus". Tehnikas kasutatakse värvilisi vitraazi
Peale selle kasutatakse veel siseruumide kujundamiseks nn viimistluskangaid, st vastavate ainetega impregneeritud kangaid. Nendele kangastele esitatakse nõuded süttimistundlikkuse ja määrdumiskindluse suhtes, samuti on oluline nende servade sirgus ja kanga kvaliteedi ühtlus. 48. Klaasi valmistamine- põhilised viisid Põhilised klaasivalmistamise viisid: *Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) *Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) -lõikamine *Tooriku lihvimine ja poleerimine *Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: *Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, *Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed *Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine klaaskiu valmistamisel. 49
14. Puidukaitsevärvid ja lakid sisaldavad mingit fungitsiidi (antiseptikut), mis tõkestavad seente arengut, väldivad hallituste ja samblike tekkimist. 15. Pestava tapeedi pealispind kaetakse veekindla lakiga või õhukese polüetüleenkilega. 17. Klaastooted 1. Klaasi peamisteks tooraineteks on kvartsliiv (57%), kaltsineeritud sooda (19%) ka lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja
lamineerida, termotöödelda, kuumutada, värvida või sellele trükkida. Töötlemise abil on võimalik saavutada ka eriomadusi - kaitse külma ja kuuma eest, müra summutamine, turvalisus ja ohutus. Lisaks on kirgast klaasi võimalik lõigata erikujuliseks ja valmistada sellest peegleid. Kasutada saab seda nii sees kui väljas, alates kõige lihtsamatest lahendustest, lõpetades arhitektuuri tipptasemega. Kasutamist piirab ainult fantaasia. [4] Kõrgekvaliteedilist tasapinnalist lehtklaasi toodetakse tänapäeval meetodil, mille patendeeris nutikas inglise teadlane Sir Alastair Pilkington 1959.a. Meetodit nimetatakse nn. floatklaasi tootmiseks. Selle meetodi puhul juhitakse vedel klaasimass horisontaalsesse vedela tina vanni sulatina pinnale, kus see saavutab väga ühtlase paksuse ja perfektse tasapinnalisuse. Edasi järgneb vedela katkematu klaasilindi juhtimine vastavatesse seadmetesse, kus toimub klaasilindi kontrollitud lõõmutamine, jahutamine ja tükeldamine
25. Andke ülevaade keraamiliste materjalide põhitehnoloogiatest. tihendamine - nt pulberpressimine - pulber surutakse rõhu all vormi. valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus? 1) termoplastid muutuvad soojendamisel pehmeks ja jahutamisel kõvaks (protsess on pöörduv); termokõvenevad plastid muutuvad kuumutamisel jäävalt
Tänapäeva ehituslikus arhitektuuris on kumerate klaaspindade kasutamine juba väga laialt levinud. Kui algusaastatel kasutati kumeraid klaase ja klaaspakette ainult vitriinidena ja piirdeklaasidena, siis alates 90-ndatest aastatest kui algas võimas klaaselementide areng maailmas, kasutatakse kumeraid klaase ka hoonete fassaadidel, katustel ja rahvarohkete hoonete pöörduste klaasidena. Painutada on võimalik enamust 4 kuni 19mm paksust lehtklaasi nomenklatuurist, ehk siis tavalist kirgast klaasi, toonitud klaasi ja pinnakattega klaasi. Painutatud klaase on võimalik saada ka lamineerituna, karastatuna või hoopis klaaspaketina. 23 Kokkuvõte Klaasi tootmine on suhteliselt kulukas protsess ja klaasi hinnad on suhteliselt kõrged võrreldes tema alternatiividega. Minumeelest on klaas üks asendamatu materjal, kuna
Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannituba. Tekstiiltapeedid- kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusel lamineeritud riidest. 61.Klaasi lähtematerjalid- liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd Tootmine- Klaasimassi valmistamine, sulatamine 1500 kraadi; klaasile kuju andmine; tooriku lihvimine ja poleerimine; klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine; lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel; pressimine ja stantsimine- klaasplokk ja läätsed; ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine- klaasikiu valmistamisel Klaaspaketid- valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20-40dB. Valguse läbivus 69-81% olenevalt klaaside arvust. Selektiivklaasid e
omadused. Klaas ei tähista mitte ainult materjali ta on oleku vorm. · Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. · Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine - klaasi puhumine (inimene või masin) - lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist - klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) - lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine · Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine klaasplokk ja läätsed
Marmoripuru veetakse tugevates kottides. Erinevalt graniidist ja teistest kivimitest jätavad õlid marmorile plekke, halvendades sellega nende kvaliteeti. Marmorrahnude stoovimistegur on 0,4...0,5 m3/t, plaatidel 0,5...0,6m3/t. Klaasi veetakse puust kastides, mis laeva lastiruumis asetatakse püstasendisse. Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1...1,4 m3/t. Sideaineid nagu tsementi, alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks. Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis- ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm,
tasapinna pöördumine sõltub lainepikkusest. Kasutatakse ekraanides, nt väändnemaatilised vedelkristallid LCD-des. Samuti saab vedelkristallidega silmale nähtamatuid soojusvälju avastada nende temperatuuritundlikkuse tõttu. Klaasi töötlemise võtted. Puhumisega saab valmistada peaaegu kõiki klaasnõusid(pudelid, purgid, vaasid jne). Puhutakse kuumalt ja siis lastakse jahtuda, et säiliks kuju, saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temp vahemikus plastsed omadused. Lehtklaasi tegemiseks tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Lisaks valamine, venitamine, tõmbamine, vormimine, jootmine, lõikamine, puurimine, lihvimine.. Mida näitab väärismetallide sulami proov? Väärismetallide sulamite puhul määrab sulami omadused, töötlemisviisi ja ka hinna vastava väärismetalli sisaldus, mis antakse tavaliselt massi osades 1000 osa sulami kohta. Seda
kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud 58. Värvid koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus 59. Alküüdvärvid, lateksvärvid 60. Tapeedid pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 61. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid 62. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas ( termiline, keemiline karastamine), jääklaas
lubjakivi (14%). Vähemal määral lisatakse veel naatriumsulfaati, pegmatiiti, dolomiiti, kõksi jne. Sageli lisatakse klaasi toorainele ka klaasimurdu. Klaasi liiv peab sisaldama kvartsi vähemalt 98%, rauaühendeid ei tohi olla üle 0,1%. Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted
ning toimuks iseeneslik segunemine. Pärast lastakse segul jahtuda pisut ja seejärel töödeldakse vajaliku kujuga tooteks. Et saaks läbipaistvat klaasi peab lähteaineid võimalikult palju puhastama rauaühenditest,sest need annavad värvi, kuid see kulukas. Puhumisega saab valmistada peaaegu kõiki klaasnõusid(pudelid, purgid, vaasid jne). Puhutakse kuumalt ja siis lastakse jahtuda, et säiliks kuju, saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temp vahemikus plastsed omadused. Lehtklaasi tegemiseks tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Lehtiklaasi toodeti vanasti silinder meetodiga, tõmmatud klaasiga, pilkingtoni protsessiga ja nüüd alates 1960 full scale. Jootmine detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalal temp. kui ühendatavad metallid, peab nendega hästi nakkuma, peab õhukese kihina laiali valguma
Klaastorud ühendatakse kummimuhvidega või äärikühenditega. Klaaskeraamika ehk sitall. Sitalltooted on väga tugevad. Sitallist on tehtud seina- ja põrandakatteplaate. 235 ---------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on klaasi peamisteks tooraineteks? 2. Nimeta lehtklaasist tooteid. 3. Mida peab arvestama lehtklaasi hoidmisel ja transportimisel? 4. Kuidas saadakse jääklaasi? 5. Kuidas saab klaasi pinda matiks muuta? 6. Mis on sardklaas? 7. Mis on selektiivklaas? 8. Mida nimetatakse klaaspakettideks? 9. Kus kasutatakse profiilklaastooteid? 10. Kus kasutatakse klaastorusid? 236
annaabi.ee 
