Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LCD powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekraan, liquid, crystal, display, elektrooniline, ekraanid, botaanik, füüsik, avastusedKuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed. Värvikuvamine sai aga tavaliseks alates Apple II arvutist, aastal 1977. 1980-ndate
Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põhivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal kasutatakse kujutise tekitamiseks sageli kiletransistoreid,millest on moodustatud pikslitest koosnev maatriks(LCD,TFT).Vedelkristallkuvar erineb kineskoopkuvarist
Kuid samuti väga tähtsaks näitajaks on monitori realaotussagedus (värskendussagedus). See näitab, kui palju pilt meie silma jaoks väreleb. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte Põhikomponendiks on elektronkiiretoru. See on õhust tühjaks pumbatud klaastoru. Elektronkiiretoru ühes otsas asub kiirete elektronide allikas elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire (värvilisel monitoril kolm elektronkiirt). Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi.
Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask augud on piklikud; ja apaerture grill "augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse trinitronkineskoopidel 4.2 Vedelkristallkuvar Vedelkristallmonitorid (LCD Liquid Cristal Display) erinevad kineskoopkuvaritest põhiliselt just asjaolu poolest, et neil pole kineskoopi . Pilt tekitatakse hoopiski poolkristallilises olekus vedeliku abil. Selleks vedelikuks on eriline aine cyanophenyl, mille pikkadel ja peenikestel molekulidel on omadus valguslainetuse polarisatsiooni pöörata. Alljärgnev pilt annab selgema arusaama, kuidas on vedelkristallmonitor üles ehitatud.
Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja pikselt paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus 3 tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. Värviline LCD Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve. Valgele taustvalgustusele lisavad värvi värvifiltrid. Materjalid Klaas on põhiline tugimaterjal ekraani erinevate komponentide jaoks, kuid on ka funktsionaalmaterjal näiteks värvifiltrites. Polarisaatorina on kasutusel PVA
.............. 15 10 Ohutus............................................................................................................. 16 11 Lisafunktsioonid............................................................................................... 18 11.1 Energiasäästmine...................................................................................... 18 11.2 Integreeritud tarvikud................................................................................ 18 11.3 Läikiv ekraan............................................................................................. 18 11.4 Puuteekraan.............................................................................................. 18 12 Kasutatud allikad............................................................................................. 19 3 1 Mis on kuvar?
sisu nimekirjas märgistada mitu faili hoides pärast esimese faili märgistamist all Control klahvi ja klõpsates seejärel ülejäänud failide nimedel. · Juhthoob on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Selle sisendseadme peamiseks kasutus valdkonnaks on arvuti mängud aga uuematel mobiiltelefonidel, elevaatorid, kraanad, ratastoolid. Ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. Väga vastupidavad. Populaarsed taskuarvutitel ja infokioskites, pangaautomaatides. Tegemist on puhas klaasipaneel asetatud koneskoop või vedelkristall kuvarile. Tehnoloogiad on 2, mida kasutatakse puutetundlike ekraanide puhul. kasutatakse jooniste ja graafikute loomiseks. Tema põhiosadeks on pliiatsitaoline ja valgustundlik pulk ning ekraan. Digitaatorid (digitizers) on sisendseadmed, mille
Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 20 (43) (Nimetus ,,Nixie" registreeriti USAs 1954.a. firma Burroughs Corporation poolt kaubamärgina. See on tuletatud sõnade ,,Numeric Indicator eXperimental No. 1" esitähtedest). Joonis 4.18. Erineva kujuga huumlahendusindikaatorid [12]. 4.3.5 Vaakumluminestsents-indikaatorid Vaakumluminestsents-indikaatorites (Vacuum Fluorescent Display - VFD) kasutatakse nähtust, kus mõnekümne voldiga kiirendatud elektronid, põrgates kokku luminofoorikihiga, panevad selle roheliselt helenduma. Samal põhimõttel töötavaid indikaatoreid kasutati varem laialdaselt raadiovastuvõtjate häälestusindikaatoritena ("maagiline silm"). Ehituselt sarnanevad vaakumluminestsents-indikaatorid elektronlamp-trioodiga. Nende ehitus on kujutatud joonisel 4.19. [http://hem.passagen.se/communication/vfd.html]. .
Kui hiirematt on määrdunud siis võib see põhjustada ettearvamatu osuti liikumise ekraanil. 7 2. VÄLJUNDSEADMED 1.4 Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Saadaval on sadu mitmesuguseid väga erineva suurusega kuvareid. Kuvarid ehk monitorid jagunevad kaheks ekraanitüübi järgi; elektronkiiretoruga ehk CRT (Cathode Ray Tube)- monitorid ja vedelkristallekraaniga ehk LCD (Liquid Crystal Display)- monitorid. LCD-kuvarit nimetatakse ka lameekraaniks. CRT-monitoride eelisteks on väga lai vaatenurk ja kõrgete kaadrisageduste toetus. Puudusteks kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. CRT-monitoride elektronkiiretorud võivad olla kas kumera- või lameekraaniga. LCD-monitori eelisteks on 100% sirgete servadega kujutis,
Varundusseadmed Varundusseadmete abil on võimalik säliltada suurt hulka andmeid. Kõige leivnumaks varundusseadmeks on kahtlemata kõvaketas, kuid tavaliselt leidub arvutikomplektis ka mõni optiline varundusseade (CD, DVD jne). Laienduskaardid Kõige lihtsam viis arvutikomplekti funktsionaalsust suurendada on paigaldada arvutisse laienduskaarte. Levinumaks laienduskaardiks on graafikakaart (video card, graphics card, graphics accelerator card, display adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V, 5V või 3.3V (alalispinge), protsessorite toitepinge on enamast vahemikus 1-2V. Kahendsüsteem
polarisatsioonisuunda muutmata. Sellisel juhul jõuab vertikaalselt polariseeritud valgus horisontaalse polarisaatorini ning ei saa seda läbida ja piksel paistab tume. Taustvalgustusega süsteem toimib samal põhimõttel; valguse teekond saab lihtsalt alguse ekraani tagumisest osast, kus horisontaalne polarisaator ta polariseerib. Enamus tänapäeval kasutatavaid ekraane on taustvalgustusega, ilma taustvalgustuseta on näiteks käekellade ja kalkulaatorite ekraanid. LCD kuvarid kasutavad vedelkristall plaati, mis polariseerib valgust vastavalt ridade ja veergude kaupa(pikslid). Seda plaati valgustatakse tagant polariseerimata valgusega. TFT erineb tavalisest LCDst selle poolest, et iga piksel säilitab oma värvi niikaua, kuni antakse ette uus värv, mida kuvada, seega kasutab voolu ainult värvi muutmisel ja on seetõttu säästlikum. Plasma kuvarites kasutatakse ühe piksli jaoks kolme üliväikest plasmakambrikest(RGB), mis
VGA;Komponent ühendus(3 primaarvärvi) – ainult pilt;RCA – heli ainult;XLR - prof 12. Helitehnika: a. Mis on mikrofoni ülesanne ja kuidas toimivad erinevat tüüpi mikrofonid? Lainete võnkumine teisendada elektrisignaaliks.Sees on membraanid, mis rõhu muutumisel hakkavad liikuma ja see liikumine teiseneb kas pinge muutuseks või takistuse muutuseks, mis omakord on tõlgendatav elektritugevusena. b. Mis on helimikseri/-puldi ülesanne? Elektrooniline seade, millega saab kombineerida ja muuta erinevaid helisid c. Mis on ekvalaiseri ülesanne ja kuidas see toimib? Ekvalaiser ehk tasandi (ingl equalizer, equaliser) on sagedusfiltrite süsteem, mis võimaldab suurendada või vähendada võimendust helisagedusala kitsastes ribades d. Mis on efektiprotsessorite ülesanne helitöötlusel? Kunstlikult tekitada helieffekte, mis loomulikult ei esine, töödelda helisignaali vajalikul viisil,
................................................ 57 o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar ............................................................................................. 57 o kujundi moodustamine ............................................................................................................ 57 o videomälu (Video memory) .................................................................................................... 58 o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display) .................................................................. 59 o värviline kujund....................................................................................................................... 61 Printer Printer .............................................................................................................................. 61 o maatriksprinter (Dot matrix printer) .............................................................................
tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Videomälu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crtväljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. LCD (Liquid Crystal Display) Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90kraadi). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedekristallist teisel pool asub 90 kraadi polariseeriv
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
................................................................. 58 CRT (Cathode Ray Tube) kuvar............................................................................................58 kujundi moodustamine...........................................................................................................58 videomälu (Video memory)...................................................................................................59 vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)................................................................ 60 värviline kujund.....................................................................................................................62 Printer (Printer)..........................................................................................................................62 maatriksprinter (Dot matrix printer)..................................................................................... 62
....................................................24 23. PILET.........................................................................................................................................24 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. ...........................................................................24 2. Protsessori üldstruktuur............................................................................................................24 3. Puudutustundlik ekraan............................................................................................................25 1. PILET 1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt
elektronid. Kui seis normaliseerub, siis eraldub nähtav valgus. Eelis: Saab teha suuri ekraane Puudus: kulub palju energiat. Plasmakuvar klaaskihtide vahel on kambrikesed neooni ja kseooni seguga. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui ELEKTROODIDELE pinget ANDA, siis MgO ioniseeritakse ning vabaneb UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid. Kui olukord normaliseerub, siis vabaneb nähtav valgus. Eelis: väga suured ekraanid. Puudus: kulub palju energiat. Passiivmaatriksiga LCD Moodustatakse elektroodidest, millega saab sisse/välja lülitada pildvälja punkte. Odavad kuvarid, aga lekked. Aktiivmaatriksiga LCD erinevus eelmisega seisneb selles, et iga vedelkristalli juures on oma transistor, mis juhib pinget. Passiivmaatriksiga OLED nii anood kui katood on ühelt poolt kaetud orgaanilise ainega. On valmistatud ribadena, mis on risti. Selle abil saab adresseerida kõiki punkte.
............ 26 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282)29 19. Andmevahetus mikroarvutis: paralleeledastus, järjestikedastus, veakindlad koodid (282- 291) .............................................................................................................................................. 30 20. LCD, LED OLED ja plasma kuvarid (292-308) ................................................................... 32 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317)....................................................................................... 34 22. Printerid (317-322) ................................................................................................................ 37 23. Klaviatuur (322-324) ............................................................................................................. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) ............................................................................
Ühes neist registritest on baasaadress ja teises indeks. Juurde võidakse liita ka veel käsukoodiga koos olev nihe. Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri (PC) väärtusele. See võimaldav programmis nt tsüklites liikuda nihke võrra edasi või tagasi. Võimaldab programmi mälus laadida suvalisse kohta, sest siirded tehakse mainitud aadressi suhtes. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) – e. Vedelkristallkuvar. Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Valgusallika poolel on filter, mis laseb läbi ainult 0-kraadise polarisatsiooniga valgust; järgneb vedelkristall ja vaataja poolel on on filter, mis lasev läbi 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Vedelkristall valgust ei kiirga ning on vaja valgusallikat, millest lähtuvat valgust on võimalik lasta läbi vedelkristalli või mitte. On olemas 3 erinevat võimalust : taga on peegel; taga on
Suhteline käsukoodiga antakse kaasa märgiga nihe, mis liidetakse käsuloenduri väärtusele NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti 3. LCD, LED, OLED JA PLASMAKUVARID LCD (Liquid Crystal Display) kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted efektil põhinevad. Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb valgust läbi 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit.
Arvuti klaviatuuri puhul on parameetriteks klahvide arv, toetatud keel, lisafunktsiooniklahvid ja ühendusliides. Tähemärkide paigutuse järgi nimetatakse kaasaegset klaviatuuri ka QWERTY, mis on esimesed 5 klaviatuuri tähemärki. Eesti klaviatuuri eripäraks on „Õ" sümbol ja selle olemasolu järgi saab kontrollida, kas klaviatuur on eesti keele jaoks kohandatud. Monitori olulised parameetrid on monitori ehituslikust eripärast kas CRT (Cathode Ray Tube) või LCD (Liquid Crystal Display). CRT tüüpi monitor sisaldab elektronkiiretoru, milles elektronkiir joonistab kujutise ekraanile. Seda tüüpi monitori puudusteks on elektronkiire liikumisest tulenev värelus, kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja kontrastsusest, kujutise geomeetria ja elektronkiirte kokkujooksu probleemid, suur voolutarve ja suured mõõtmed. Neid probleeme ei ole LCD tüüpi ekraaniga monitoridel, kus kujutis tekitatakse tagant valgustatud LCD-paneelile. Selle iga pikselit
................................................................................................. 32 2 1. Multipleksor, demultipleksor. VT VI piletit........................................................................32 2. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine). VT VIII piletit.......................32 3. Puutetundlikud ekraanid.................................................................................................. 32 XXI.......................................................................................................................................... 33 1. Loendurid. VT II piletit..................................................................................................... 33 2. Adresseerimisviisid. VT II piletit.............................................................................
16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24. RAID ja SSD kettad. * JEVGENI 23-29 - Fancy color 25. Katkematu pingeallikas (UPS). 26. Adresseerimise viisid. 27. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB). 28. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu. 29. Käsuformaadid : 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. 30. Arvuti mälu klassifikatsioon. Doris - 30-32 31. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid. 32
läbib 0 kraadi polarisatsiooniga valgust, järgneb vedekristall ja vaataja poolel filter mis laseb samuti läbi ainult 0 kraadi pol valgust. Juhtides pinge läbi vedelkristalli, siis valgus seda elementi enam ei läbi. Kuna vedelkristall valgust ei kiirga on vaja valgusallikat, millest lasta valgust läbi veekristalli või mitte. Valguse saamiseks kasutatakse: 1) LCD-ekraani taga on peegel, mis peegeldab vaata pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. 2) Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat, milles võib olla fluorestseeriv allikas või LED-kuvari puhul valgusdioodid. LED-i puhul on valgusallikas vaja vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seega saab LED kuvareid teha õhematena, kuna vähem jahutust vaja. Kasutatakse kaasaskantavates arvutites, meditsiiniseadmetes, elektrimõõteriistades jne.
käsukoodiga. 9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) - Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polariseeritus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri
TALLINNA MAJANDUSKOOL Infotöötluse osakond Kristi Rüütna Tarkvara arendus DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Referaat Juhendaja: Mati Kirikal Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD ...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 14
8 the Sun“. Sellest tehnoloogiast täpsemalt järgmises lõigus. Peale seda osutusid eriti edukateks veel 1995. aasta „Into the Deep“ ja 1996. aasta „Wings of Courage“. Katikprillid ehk aktiivselt sulguvate läätsetega prillid ehk alternatiivkaadrite järjestamine. Kiiretes katikutes, mis sünkrooniliselt alternatiivkaadritega avanevad ja sulguvad, sisaldavad vedelkristalle, kuna elektrooniline signaal suudab selle hetkega läbipaistvast läbipaistmatuks muuta. Jällegi näevad parem ja vasak silm eraldi pilte ning ajus tekib ruumiline nägemus. Rohkem tähelepanu soovis endale saada ka The Walt Disney Company, kes paiskas 1986. aastal kinolinadele 3D filmi „Captain EO“, peaosas Michael Jackson’iga. Tegelikkuses võinuks seda ka juba 4D filmiks lugeda, kuna lisaks visuaalsele eripärale pakuti filmiga kaasa lasereid, udu ning liikuivaid toole.
kuid seda vaid virtuaalselt, näiteks läbi Bluetooth (sinihamba) või USB seadmete. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. Enamus LCD teleritel on VGA liides, mistõttu on neid võimalik kasutada ka monitoridena. LCD monitorid vajavad teatud juhtudel kalibreerimist, et kogu pilt oleks ekraanil. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e. High Definition Multimedia Interface - Digitaalliides, läbi mille on võimalik saata nii heli kui pilti väljundseadmesse. 17. Virtuaalmälu- See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmid kasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
raadiolampidele. Katoodi kuumutatakse ja sealt tekib elektronide emissioon. Ilma välise mõjuta tekiks varsti tasakaal niipalju kui elektrone lendub niipalju ka maandub uuetsi katoodil. Tekitatakse kõrgepinge ( ca 20 000 volti) ekraani ja katoodi vahel mille toimel tekib katoodist väljuv intensiivne elektronide voog. Kõigepealt see voog fokusseeritakse plaatidega millele antakse vastav pinge. Edasi fokusseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutus mähise abil vajalikku punkti ekraanil. Ekraan on käetud luminofooriga mis hakkab helenduma elektron kiire toimel. Mida intensiivsem on elektronide voog, seda heledam on luminofoor. Heleduse juhtimiseks on katoodi juures võrk. Andes võrgule negatiivse pinge surub ta osa elektrone katoodi tagasi ja positiivse pinge korral intensiivistab emissiooni. kujundi moodustamine Kujund koosneb üksikutest punktidest (pixel). Elektron kiir liigub mõõda ekraani pannes neis punktides luminofoori helenduma või ei sõltuvalt kiire intensiivsusest
kaasas kanda, hot swapping, Play & Play tugi. Miinused aeglane kiirus, pc lisamiseks vajalik lisaseade Type I võtavad arvutis ära ühe siini laiuse, flash mälud ja staatilised mälud, 3,3 mm Type II kaks siini laiust, I/O seadmed modemid, võrgukaardid, 5,0 mm Type III Nt kõvaketad, 10.5 mm Spek. taktkiirus 10 MHz, siini laius 16/32 biti, max edastus 20 MB/s(160 Mb/s) 37. PDP paneelid, monitorid ja nende parameetrid. PDP Plasma Display Panels Sarnased CRT monitoridega, sest mõlemad kiirgavad ja kasutavad fosforit pildi kuvamiseks) Sarnased LCD monitoridega Pilt näitab tänu kõrgetele pingetele, mis juhivad elektrone pildikuvamiseks. Pildi kuvamiseks on nn ekraani osa jagatud osadeks. Osad koosnevad aga rohelistest, sinistest ja punastest fosfori osadest Nendest värvi osakestest koostataksegi pilt. Plasma puudused kiiresti liikuvad pildi ei suudeta neid kiiresti kuvada ekraanile, puhta valge ja musta
b). Elektronkiiretoru eesotsas tekitatud kõrgepinge toimel hakkavad elektronid liikuma ekraani suunas. Fokusseerivad plaadid koondavad elektronide voo ühtlaseks kiireks. d). Fokuseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutusmähise abil vajaliku punktini ekraanil. d).Ekraan on kaetud luminofooriga, mis hakkab helendama elektronkiire toimel. Mida intensiivsem elektronide voog, seda heledam luminofoor. *Vedelkristall (Liquid Crystal Display) kuvar- LCD kuvarid on üldiselt kahel põhimõttel: nemaatilised ning twisted effektil põhinevad. LCD kuvari tööpõhimõte: a). Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on aga teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga vagust. b). Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit.
annaabi.ee 
