Miks püsis NSVL nii kaua, kuid lõpuks ikka kokku varises NSV Liit oli väga suur riik, mis suutis ka mitmeid aastaid koos püsida, alates 1922 kuni 1991 aastani. NSV Liitu kuulus 15 riiki kaasaarvatud Eesti ja ka meie naaberriik Läti. Seega võib öelda et NSV Liit oli küllaltki võimukas. Püsimis aastaid arvestades on NS V Liidul olnud, aga väga vähe valitsejaid. Olenemata kõigest sellest ta siiski lagunes. Kuid mis olid siis lagunemise põhjusteks ning mis aitas NSV Liidul niikaua püsida. Üks kokkuhoidvaid jõude oli valitsuspoliitika ja ideoloogiad. Kommunism aitas säilitada korda ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks nei...
mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine Alateadvuslik- teadvustamatus. Kuna Freud ise hoiatab eesliite "ala-" kasutamise vastu, siis polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on
Mäletan omastkäest, kuidas põhikooli ajal käisin korraga muusikakoolis, meeskooris, täiskasvanute jalgpallitrennis ja liigamängudel, võrkpallitrennis ja võimaluse korral ka saalihokitrennis. Sellistel puhkudel on peaaegu, et võimatu igale poole jõuda ja kõigega võrdselt hästi tegeleda. Harvad ei olnud korrad, mil kaaspallurid olid mu peale pahased, kui jälle muusikakoolis pidin olema. Seega on jaks ja jõudmine puhtalt kinni tahtejõus. Nii õppisin ma heas mõttes laveerima ja tunnetama, mis on antud hetkel õige valik. Sain kogemusi ja eks kogemused ju ongi see, mida tegusad inimesed taga ajavad. Millal siis veel, kui mitte nüüd, nooruses? Nüüd, gümnaasiumi lõpetamise lävepakul seistes, on paras aeg ennast veidi aktiivsusele ärgitada, sest olgem ausad, gümnaasium on olnud üks suur lohistamine. Hakkame nüüd ometi uuesti kasutama seda, mis on meile antud. Uskuge mind, see toob teile kasu ülikoolis ja tõstab aktsiaid ka tööandja ees.
iseseisvust võtta. Eesti proovis NSVL'iga suhteid lappida: majandussoodustused, transiidilaod. 1934.a Sõlmiti NSVL ja Eesti mittekallaletungi leping, mis eriti ei päästnud meid. Eestil tihenevad suhted Saksamaaga peale 1935.ndat aastat (Inglise-Saksa- Vene Läänemereleping). 1934-35. esitab Moskva mitmeid ettepanekuid/projekte, et ühendada Balti riike. (leida võimalust väikeriikide vallutamiseks). 1930.-ndate teisel poolel on Eesti sunnitud laveerima. 1938.a teatasime, et oleme neutraalsed, kuid reaalselt olime isoleeritud.
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn
ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas
vahel olid vastuolud, Soome orienteerus rohkem Skandinaaviale). Sõlmiti vaid 1923 Eesti ja Läti liiduleping (teineteist aidatakse sõja korral, omavahelised konfliktid lahendatakse rahulikult). 1920. aastate algul olid Eesti ja Läti vahel kohati üsna teravad piiriprobleemid. 1930. aastatel, peale Hitleri võimuletulekut Saksamaal, pingestus rahvusvaheline olukord. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui Saksamaa. Eesti pidi kahe suurriigi vahel laveerima. (Eesti, Läti ja Leedu jäid üsna üksi, lääneriigid olid ise Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit oli jõuetu) Selles olukorras Eesti Vabariik orienteerus Saksamaale. NB! 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov- Ribbentropi pakti (MRP) lisaprotokolliga jäi Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri. (1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda) NB! NSV Liit sundis Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile 28. septembril 1939 Moskvas
igal juhul saavutama võidu ühe või teise vastase üle. Sensoorselt-loogiliselt ekstraverdil on otsustusvõimeline ja karm iseloom. Ei kahtle oma õiguses juhtida inimesi. Oma kogu armastuse kollegiaalsuse vastu viimast sõna jätab alati endale. Seda tavaliselt kompenseerib sügav huvitatus asja vastu ja oskus kaasa haarata inimesi. On hea taktik. Kiiresti haarab kujunenud situatsioonist ning jõudude paigutusest. Võtab vastu otsuse ning toimib. Võimeline poliitiliselt laveerima, kuid siiski kunagi ei lase käest oma joont. Tal on tugev loogika, kuid see loogika on eesmärgipärane, "parteiline". Ta on mõeldud mitte filosoofilisele mõtisklemisele vaid eesmärgile lähima teekonna loomingulisele otsimisele. Tal on kergem loobuda loogikast kui eesmärgist. Vähe allub hirmule, vihkamisele ja teistele negatiivsetele emotsioonidele. Ei imesta ega kadesta. Mida ohtlikum situatsioon seda mobiliseeritum ja otsustusvõimelisem ta on. Ei meeldi rääkida tunnetest
1990 1. Algasid 4+2 läbirääkimised a. Kaks saksa riiki ja USA, Sbr, Pr, NSVL 2. Saksa riigid ühendati 3. Okt 1990 Suveräänsus Suveräänsuse väljakuulutamine · Algas 1988 eestist, levis teistesse balti riikidesse · Heiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedki liiduvabariigid Gorbatsove probleemid: · Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatsovi positsioonid ebakindlaks · Gorbatsov pidi laveerima vanameelsete ja uuendusmeelsete vahel Boris jeltsin Gorbatsovi põhirivaal · Sai NSV esimeseks presidendiks (valitud rahva poolt) Jaanuar 1991 · Vilniuses kasutati sõjalist jõudu rahva peal · Leedulased valmistusid relvalise vastupanuga · Riia kesklinnas tapetakse mitu kohalikku miilitsat 1991 märts referendum NSVL säilitamiseks Liidu leping · Gorbatsov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks
03.1990 Eesti Kongress 24.02 1.03.1990 Enne Ülemnõukogu valimist T.Kelam toetus eeskätt valismaalt. Venemaal on nö kaks venemaad: Esimene suund Moskva ja Peterburg Ülejäänud venemaa. Kui kõrvutada nüüd Moskvat ja Eestit, siis Eestis oli ilmselge maha jäämine. Kõik seisnes partei aparaadi taga, kes olid valmis ootama ja laveerima ! Kui ei oleks toimunud stiihilised massiliikumised, siis poleks neid uuendusi ka vastu võetud. Esimene arvestatav ja võitnud rahva liikumine Eestis: Fosforiidisõda 1987. Kõne alla tulid uued kaevandused see sama massiliikumine kukutas Karl Vaino ja tema asemele tuli tollane suursaadik Vaino Väljas toimus võimu vahetus. Lätis 1986 Teha Daugapilsi kõrvale uus elektrijaam, olgugi et oli üks juba olemas. Teine idee
puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. Ta peab mitmes suunas mõtlema, teiste elu elama. Välja jääb arendamata kindlus iseendas. Kellel puudub kindlustunne, püüab oma nõrku külgi peita ja selle põhiline tagajärg on see, et ei lasta kedagi oma tundemaailmale ligi. Üks põhipõhjus on seotuse
kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. Ta peab mitmes suunas mõtlema, teiste elu elama. Välja jääb arendamata kindlus iseendas. Kellel puudub kindlustunne, püüab oma nõrku külgi peita ja selle põhiline tagajärg on see, et ei lasta kedagi oma tundemaailmale ligi. Üks põhipõhjus on seotuse
kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise Laveerimine Saksa ja NL vahel. Oli vähene ja edutu. Sõjaliselt tehti koostööd Saksaga, aga politiliselt hoiduti sellest. Loodeti vaikselt, et äkki läheb nendevaheline sõda Eestist mööda. Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk õnnestub nad üksteise vastu välja mängida. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa, seetõttu pidi ta nende kahe vahel laveerima. Lääneriigid ise olid Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit jõuetu. Eesti orienteerus Saksamaale. Nõukogude survele ka mõningane allumine. 1932 - mittekallaletungileppe sõlmimine Eestiga. Nõuk. Liidu noot 28. märtsil 1939 Eesti saadikule Moskvas A. Reile. Et Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks ei või Eesti läheneda kolmandatele riikidele ega tohi anda õigusi ja sõjalisi privileege neile. Nõuk. Liit ei jää selles osavõtmatuks pealtvaatajaks. Sisuline ähvardus Eestile
Mõiste „suvenäärsus“ erinevad tõlgendused Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus või iseseisvus. 1980 aastate II poolel ei tähendanud, seda mis raamatutes kirjas on „suveräänsuste“ väljakuulutaminealgas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedki liiduvabariigid Gorbatšovi probleemid: Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks. Gobratšov pidi laveerima vanameelsete ja uuendusmeelsete vahel Boris Jeltin Gorbatšovi põhirivaal Jaanuar 1991 1991 märts- referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud Vanameelsete jaoks oli liiduleping liigne järeleandmine 19.08.-21.08.1991 riigipöördekatse Teatati, et Gorbatšov ei suuda enam riiki juhtida ja võim läheb Erakorralise Seisukorra Komitee kätte Putš ebaõnnestus
selle asemel kasutati mõistet suveräänsus, mis tähendas senisest suuremat õigust „Suveräänsuste“ väljakuulutamine ● Algas 1988 Eestist, levis teistesse Balti riikidesse; ● Hiljem hakkasid end suveräänseiks kuulutama teisedķi liitvabariigid; Gorbatšovi probleemid: ● Liiduvabariikide soov saada suuremaid õigusi muutis Gorbatšovi positsioonid ebakindlamaks; ● Tahtis kõigile meeldida ● Gorbatšov pidi laveerima vanameelste ja uuendusmeelsete vahel; Boriss Jeltsin ● Gorbatšovi põhirivaal, valis uuendusmeelsed; ● Oli kõva viinamees Jaanuar 1991 ● Hõivavad NSVL Vilniuses teletorni. ● Veresaun ● Palju ohvreid ● 1991 märts– referendum NSVL säilitamiseks Liiduleping ● Gorbatšov plaanis liidulepingu sõlmida NSVL säilitamiseks; ● Balti riikide jaoks ei oleks liidulepingule niikuinii alla kirjutanud;
käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. (Wikipedia) 4 5 Inimest ajendav jõud instinkt Eluinstinkt libido ja surmainstinkt Thanatos Meetodid: Unenägude analüüs -Manifesteerunud ja latentne sisu Vabad assotsiatsioonid (sh keeleväärtused) Ülekanne Hüpnoos Ego kaitsemehhanismid Eitamine
vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. See on ka ärritajate üleküllus. Kui väga väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. Ta peab mitmes suunas mõtlema, teiste elu elama. Välja jääb arendamata kindlus iseendas. Kellel puudub kindlustunne, püüab oma nõrku külgi peita ja selle põhiline tagajärg on see, et ei lasta kedagi oma tundemaailmale ligi. Üks põhipõhjus on seotuse puudumine (ema ja
Kui näiteks lapsevanem on tundetud, ükskõikne (nt liialt noorte, ebaküpsete emade puhul), kui minnakse liialt vara tööle pärast lapse sündi, kui last jäetakse liiga palju omaette või lapsega tegelevad väga erinevad inimesed. Kui väikest last üritatakse igale poole kaasa tassida, siis see on ka negatiivne. Keskkonnad, inimesed, muljed muutuvad. Lapsele on vajalik teatud stabiilsus ümbruses. Hiljem, pärast kriilitist perioodi võib skisoidsust veel soosida see, kui laps peab laveerima oma vanemate vahel, kes on raske iseloomuga (peab nende tujusid ära arvama) või ebaküpsed. Enne kui ta iseennast leiab, tõugatakse ta teise rolli. 17. Depressiivne isiksus Üldiseloomustus Põhineb teisel hirmu põhivormil ehk hirmul isoleerituse, mahajäetuse, hüljatuse, turvatunde puudumise ees. Aga see sisaldab ka hirmu saada iseseisvaks minaks (individuatsioon). Depressiivsete inimeste põhiprobleem on see, et nad on oma partnerist suuremas sõltuvuses kui teised tüübid
01.10.1949 - moodustati Hiina Rahvavabariik. 3.9 POOLA 11.11.1918 - Poola iseseisvus. Presidendiks sai Pilsudski. 1920 Poola vallutas Leedult Vilniuse. Samal aastal toimus ka Pilsudskise riigipööre. Poola muutus autokraatseks riigiks. 1921 Riia rahu - Nõukogude Venemaa ja Poola vahel. (Võrreldav Tartu rahuga.) Poola sai endale nn Curzoni joonest ida poole jäävad alad (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene). 1930ndad - Poola pidi välispoliitikas laveerima Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel. 1934 - Poola-Saksamaa mittekallaletungi leping, kümneks aastaks. 1937 - Poola vallutas Tsehhist omale Tesini piirkonna. 21.03.1939 - nädal peale Tsehhi okupeerimist esitas Saksamaa Poolale nõudmise Gdanski ja Poola kordidori kohta. (Gdansk - poola keeles; Danzig - saksa keeles). See oli kindel märk sellest, et Saksamaa hakkab oma piiri idapoole laiendama (Drang nach Osten). Aprill 1939 - Saksamaa ütles lahti mittekallaletungi paktist Poolaga
poolel teel ära, puudusid järeltulijad. Kurvad olid paljud ,anna ja kuramaa rahvas, kõige kurvem oli peeter suur ise sest tema plaan oli läinud vett vedama.Kuramaa troon jäi justkui tühjaks. Uue katse Kuramaad venemaaga ühendamiseks 1717 kutsus anna valitsema., saadeti Miitavisse ja pidid hakkama leskhertsoginnana valitsema, kuramaa aadel ei tahtnud tema võimu tunnustada, anna enda elu kombed olevat ka soovida jätnud, tige ja kättemaksu himuline, laisk ja kombetu ja liiderlik. Pidi laveerima iseteadlliku aadli ja peterburi vahelt. Raha oli Annal vähe, sõjaväge oli vähe, tema päevil ilmusid välja lisa pretendeid, August II sohipoeg, Peeter suure mängu ja sõjakaaslane.Kuramaa majandusseis nõrgenes oluliselt. 1730 sai Annast Venemaa keisrinna, avaldas suurt mõju ka Kuramaale oma eri-esindajate ja saadikute kaudu. Järgmise sammu Kuramaa suhtes 1737 asutus Anna, Bironite dünastia(Bühren), nende esivanemad olid ka pärit Vesthardist, olid asunud
Tallinnas ja Harjumaal, ka Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Virumaal. 1857. aastal hakkab ilmuma veel üks leht kirikuringkondade leht. Willigerode, kes 1857. aastal hakkab välja andma Tallorahwa Postimeest, kuid ei suuda sünniraskustest üle saada 1859. aastal jääb lehe väljaandmine seisma. Kubermanguvalitsus oli Jannsenile ette kirjutanud, et ei tohtinud olla poliitikat. Jannsen osava sulemehena hakkab laveerima lubatu ja lubamatu piiril. Ei oleks tohtinud rahvuslikku vaimu õhutada, kuid oma kirjatükkidega ta seda siiski tegema hakkab. Tegi eestlastele lehe kaudu selgeks, et eestlane ei ole teiste rahvastega võrreldes kuidagi alam, propageerib haridust ja haritust. On kirjutanud sellest, et häbenegem enda rumalust, aga mitte seda, et eestlased oleme. Rääkis ka seda, et eestlane peab igas olukorras eestlaseks jääma, mitte saksastuda
enamusvalitsus või isegi parlament. See on ka täiesti loogiline. Selge valitsusenamus võib töötada ka nn teerulli meetodil. Kui valitsuskoalitsioonil on parlamendis suur ülekaal, võib kõik enda soovid-otsused lausa toore jõuga läbi suruda. Sellise tugeva valitsuskoalitsiooni peaminister on õnnelik mees, kes räägib ainult nende inimestega, kellega ta rääkida tahab. Aga vähemusvalitsus peab paratamatult manööverdama, laveerima ja erinevate osapoolte seisukohtadega arvestama. Vähemusvalitsuse õnnetu peaminister peab kõigi ees pugema ja tegelema põhiliselt kompromisside ning laveerimisega. 1.6. Majanduspoliitiline tegevus 1.6.1. Majanduspoliitilise situatsiooni loogika Igasugune majanduspoliitiline tegevus toimub mingis ajas ja ruumis. See toimub alati ja para- tamatult mingis keskkonnas. Selle keskkonna moodustavad (kõrgemalt madalamale) järgmised tegurid (joonis 6):
Kuna suremine ja surm ei leia enam aset küla- ja peresüsteemis, vaid haiglates ja hooldusasutustes, ei ole surm elu osana enam nii vahetu kui varem. Seda suurem on üllatus ja reaktsioon, kui „ta“ end jälle meelde tuletab. Sageli aktiveeritakse kiirabi just selles faasis. Seejuures õnnestub vahel tõesti „päästja“ olla. Sageli on kiirabi ülesanne alustada taaselustamiskatsega, kuid siis see ilma patsienti päästmata lõpetada. Seejuures peab kiriabimeeskond laveerima patsiendi, lähedaste, õnnetuse tunnistajate ja ühiskonna meditsiiniliste, eetiliste, juriidiliste ja psühhosotsiaalsete vajaduste vahel. Teema surm ja suremine on tugevalt seotud kiirabitöötaja isiklike eelnevate kogemustega. Lisaks meditsiiniliselt keerukast juhtumist tulenevatele stressoritele tekib lisaks veel isiklik ebakindlus, kuidas sellises olukorras patsiendi ja tema lähedastega käituda. Juhtuminäide Kell 09
annaabi.ee 
