Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa.
Mul oli temast väga kahju. Siis ta tutvus Sylviaga, keda kehastas Marta Laan. Billy armus temasse, sest neil oli midagi ühist. Sylvia oli Billy elus ainuke inimene, kellega ta tundis ennast vajalikuna. Võib-olla lavastaja selle armastusega tahtis näidata, et armastus saab sind kõikidest probleemidest välja kangutada, armastusest piisab, et olla õnnelik. See on tore idee, ja võib olla ongi elumõte. Ma soovitaksin minna vaatama seda lavastust igaühele, kellele meeldivad draamatilised lavastused ja filmid, kust saab võtta väga palju ja pärast selle vaatamisttekkinud mõtetest üle järele mõelda. Võib-olla kunagi sa puutud kokku kurdi inimesega ja siis sul on juba selge pilt kui raske elu on kurtidel inimestel, ja kuidas nendega läbi saama ja kätuma. Igal juhul, selle lavastuse vaatamine läheb kasuks. See oli mul esimene kogemus, kui ma läksin Eesti Draamateatrisse vaatama eestikeelset lavastust
Teose teema. Teose osade ja ülesehituse tutvustamine: tegevusaeg ja koht, olulised sündmused ja tegelased; zanr. · Teoses käsitletud probleemidering; sõnum; keelekasutus. Teose võrdlemine: sarnasused ja erinevused võrreldes mõne teise teosega. · Teosele hinnangu andmine (mis meeldis, mis ei meeldinud), oma arvamuse põhjendamine. Lugemissoovituste jagamine. Mõned põhiküsimused arvustuse alustamiseks lavastuse puhul Miks sa just seda lavastust vaatamas käisid? Mida sa laval nägid ning milliseid mõtteid või tundeid see sinus tekitas? Millised elemendid jäid lavastusest kõige erksamalt meelde? Mis sulle selles lavastuses meeldis ja mis ei meeldinud? Kas sa tahaksid kellegi tööd eraldi välja tuua? Lavastaja, kunstniku, helilooja, lauljate, tantsijate või kellegi teise? Kuidas sulle tundus, et publik üldiselt sellesse lavastusse suhtus?
Vanemad ei pruugi aru saadagi kui hooletutes kätes nende laps võib olla ja nagu näha, siis sellised situatsioonid võivad halvimal juhul lõppeda traagiliselt. Teose sisu võtab hästi kokku etenduse kavalehel olev tsitaat -,,traagiline lugu, kus vanema põlvkonna moraalituse ja petlikkuse eest maksavad saatuslikku hinda järeltulijad." Järelemõeldes etenduse üle tuleb selle tsitaadiga nõustuda ning raske ongi midagi enda poolt lisada. Kahjuks ei ole ma küll Vihmari esimest lavastust sellest teosest näinud, kuid arvan, et teine lavastust sellest oli küll vaatamist väärt ning nagu ta ise ütles kommentaarides oma viimase lavastuse kohta, et tavaliselt lavastaja õpib midagi igast oma lavastusest ning seekord sai ta mingitele väga tähtsatele asjadele pihta.
ettepaneku tegi asutatavale teatrile kirjamees Friedrich Kulhbars. *Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. *Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja) *1949. aastal sai Ugala kunstiliseks juhiks Aleks Sats, kes kujunes kahe järgneva kümnendi jooksul ka Ugala produktiivseimaks lavastajaks (82 lavastust). Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade:
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast
Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Nende lood olid segu pop- ning klassikalisest muusikast, kuid lisaks sellele oli nende esituses ka veidi komöödilist lavastust. Etendus oli kaasaegne ning ühtlasi nii muusikaetendus kui ka vähesel määral teatrietendus. Etendus oli küll kaasaegne, kuid esitatud lood olid erinevatest ajastutest tuntud teosed. Samas olid need lood omavahel segatud järskude üleminekutega, nii et etendus oli väga hoogne ning energiline. Ma käisin vaatamas seda lavastust, kuna see oli koolisisene üritus, kust terve meie klass osa võttis, kuid lisaks sellele ma tundsin ka ise huvi
Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal jälgimas ning kasutan seda lavastust lavastajatöö kirjeldamiseks. Samuti kasutan lavastaja intervjueerimisest saadud materjali. 2 Koostöö näitlejatega Andres Noormets on teinud koostööd erinevate teatrite näitlejatega. Tema lavastajakoht Endlas (varem Ugalas) on aga põhjustanud tihedama töö kindlate näitlejatega, välja võib tuua näiteks Kaili Närepi, Piret Laurimaa, Tambet Selingu, Indrek Taalmaa, Ago Andersoni jt. Kui lavastajat intervjueerisin 2006. aasta suvel
Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees Ilmumisaasta: 2010-2015 Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Kolm arvustust puudutavad Mati Undi lavastust. Kasutasin ISE kunst, muusika, teater, film teemabaasi. Märksõna/personaalia: Mati Unt Sõna: Vaimude tund Artikli tüüp: arvustus Väljaande tüüp: ajakiri Vali teemabaas: ISE kunst, muusika, teater, film 3. Kas „Maalehes“ on ilmunud artikleid infarktist? Kui jah, millal ja mis pealkirja all? Millist teemabaasi kasutasite
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth"
Uuenduslik, Vene-Tsehhovi teatri mõju traditsioonis. Lüüriline. Sapiro rõhutas kontraste, vastuolusid, paradokse. Absurdilikud toonid (enam ,,Kirsiaia" suhtes). ,,Kolm õde" lähemal traditsioonile. Näitlejaid ebaühtlaselt kriitika arvates. Kujundite loomine näitlejamängust psühholoogiline pidevus, karakter selgeks, pidevaks; ei lõhutud. Diskreetselt sisselavastatud kujundid. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Pansol oli väga nõudlik maitse lavastuse aluseks oleva kirjandusliku algmaterjali suhtes. Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine. Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare. Ta oli enamus Smuuli näidendite (va ,,Polkovniku lesk") esmalavastaja. ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski
Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30 lavastust, sealhulgas ZSvanetski ja Aimla "Ei mingit kahtlust", Suhhovo-Kobõlini "Toimik", Rostandi "Cyrano de Bergerac", Gogoli "Revident", Kalli "Prügikast ehk alguse asi" ja "Prügikast 2 ehk põhi paistab". 2005 aasta veebruaris asutas ta Vana Baskini teatri. Ta on avaldanud 1993. aastal mälestusteraamatu «Raudeesriide taga» ja ta on lasknud kirjutada tema välja mõeldud anektootidest mitu anektoodi raamatut. Eesti NSV teeneline kunstnik 1984, Eesti NSV rahvakunstnik 1988.
Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975), "Johnny" (1980, koos Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonskiga), "Thijl Ulenspiegel" (1987). Filmi-muusika: "Don Juan Tallinnas", "Karoliine hõbelõng", "Tulivesi", "Lurjus", Kallis Härra Q", "Kolmnurk", "Harjutusi iseseisvaks eluks", "...ja teeb trikke", "Tagasi Euroopasse", jne.
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Retsensioon 20.11.2018 vaatasin Eesti Draamateatris lavastust nimega ,,Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika", mille autoriks on Marius Ivaskevicius ja lavastajaks on Hendrik Toompere jr. Autori sõnul on tema näidend katse uurida seda miskit, mida nimetatakse identiteediks. See on lugu teekonnast, kus peategelane otsib oma rada, otsib iseend. Üheks näidendi põhiteemaks on migratsioon, mis on ka tänapäeval väga aktuaalne teema. Etendus on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal ja räägib noorest mehest, kes läks koos saatusekaaslastega 1990
hakkasid kõik korralikut tegutsema ja nad said valmis äpi nimega ,,Life More". Asjad olid huvitavalt lahentatud, kuid paljud asjad jäid samuti arusaamatuks kuhu nad lõpus jõudsid millega tegelesid. Etendus oli vägagi tore, mulle meeldis aga nad oleksid võinud rohkem seletada millega nad tegelevad. Ma usun et osad inimesed tuntsid ennist seal ära.Seal oli tegelikult meie endite tänapäev kuna me kasutame üha rohke interneti ja tahame peaaegu võimatuid asju. Ma käisin seda lavastust vaatamas, sest siis vabaned ühe raamatu vastamisest ja samuti lõbu pärast. Laval olid üle kolme kümmne aastased inimesed, algselt ei tekkinudgi mingeid mõtteid ja ootus arevus tekkis mis hakkab edasi saama. Kõige erksamalt jäid meelde laulud lemmik oli kurbus on nagu sita häda. Mulle meeldisid laulud lavastused, ei meeldinud lõpp kuna jäi aru saamatuks kus nad on ja millega tegelevad. Ma oleksin tahtnud et nad räägivad rohkem progameerimisest seal. Täpselt
Inimene on kordumatu isiksus, kuid temas on ka nö igavene inimene see, mis on inimloomuses. Inimese ülistamine, kuna ta on põnev ja vastuoluline. Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine. Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO. 5. Voldemar Panso rezii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust. Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine. Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta
Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva kirjanikuna, kuid sellise surve all ei suuda Sander midagi kirja panna. Sanderile tuleb külla tema vana klassivend Tiit Piibeleht, kes kooliajal tema eest pidevalt koolitöö ära tegi. Nüüd
Hirvekütt 20. septembril käisime me oma teatriõpetuse trupiga vaatamas lavastust Hirvekütt, mida sai nautida teatris No. 99. Selles elamuses oli minu jaoks väga palju positiivset kuid olid ka mõningad asjad, millest ma eriti aru ei saanud vms ja need liigitan ma negatiivsete külgede alla. Üle pika aja teatrisse sattudes oli see väga meeliülendav kogemus. Etenduse juures meeldis mulle enamasti kõik. Paljud ehmatasid ja läksid näost valgeks nende püssipaukude peale k.a. mina, aga samas ma ka nautisin seda. Need hetked külvasid
paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust -VAATUSED (jagunevad omakorda): -PILTIDEKS -STSEENIDEKS -ÜKSIKNUMBRITEKS ja ANSAMBLITEKS
See etendus pani mind tahtma käia rohkem teatrites ja vaatamas muusikale, mis on väga huvitavad. Sellised etendused on inimestele väga head, see toob ellu natukene positiivsust. Filmidel on halb see, et me ei näe neid oma silmaga ja emotsioon puudub. Sellepärast tulebki enda ellu tuua natuke positiivsust ja häid elamusi. Sellistes kohtades käimine tekitab hea tunde. Teater ja kino on kaks erinevat asja, neid ei saa võrrelda. Teater on emotsioon, pinge ja tahtmine vaadata head lavastust. Pealegi saab teatrisse minnes end ilusalt riidesse panna. Soovitan käia igal inimesel vähemalt paar korda aastas kuskil teatris või kontserdil. See on hooopis teine tunne, kui vaatad kodus teatrietendust.
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka
Topeltelu Käisime vaatamas lavastust nimega ,,Topeltelu", mis toimus 7. mail Võru Kultuurimaja Kannel suures saalis. Näidendi originaalautor on Ray Cooney. Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitlejateks olid selles lavastuses Sepo Seeman, Karin Tammaru, Jaan
,,Musta pori näkku" Arutlus Ma käisin vaatamas lavastust ,,Musta pori näkku" 7. veebruaril koos oma klassiga. See lavastus oli väga super ja ma kiidaks väga näitlejaid kes kõik mängisid oma rollid puhtalt läbi. Andres Mähar Mihkel Raua rollis oli küll häälelt sarnane aga mitte välimuselt. Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva
Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880. aastate alul otsustas Nikolai Jälgimäe mõisa rendile ja poeg Manfredi järelevalve alla jätta ja asus ise Nõmmele. 1886. aasta 1
Muusikaretsensioon ,,Aeg. Teine Sümfoonia" Ballett 7. Oktoobril 2011 külastasin ma Rahvusooperit Estonia, et nautida ballettiõhtut. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu tund ja pool, koos ühe vaheajaga. Esitlusele tulid 2 suurepärast lavastust. ,,Aeg" on lavastatud Tiit Helimetsa poolt ja muusika on Paula Mattheuse looming. Antud lavastus kanti maailmas esmalt ette 1. oktoobril 2011 Rahvusooperis Estonia. Peategelasteks olid Galina Laus, William Moor, Olga Rjabikova ja Anatoli Arhangelski neid saatsid veel paljud tuntud baleriinid. Teiseks lavastuseks oli koregraaf Uwe Scholzi poolt seatud,,Teine Sümfoonia", mille saateks oli Robert Schumanni Teise Sümfoonia Cduur. Maailmaesietendus oli 10
Eriti silmapaistvad olid lava dekoratsioonid ja kostüümid. Kõige rohkem meeldis laul „ Sandra Dee“, kuna seda lauldi irooniliselt ja humoorikalt. Olen käinud ka 2004. a „Grease’i“ vaatamas. Seal olid peategelasteks Priit Võigemast ja Liisi Koikson. Ma küll väga palju sellest etendusest ei mäleta, aga värvilisema ning rekvisiitide rohkema lavakujunduse poolest oli kindlasti huvitavam tänavune lavastus. Olen väga rahul, et käisin seda vaatamas ning põnev oli neid kahte lavastust üksteisega võrrelda. Samuti soovitan kõigil kellel vähegi võimalus seda vaatama minna!
Muusika töö Ooper (lk.60): 1. Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. 2. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. 3. Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb.
valiti elutruu ja konkreetne keskkond, ning mitte abstraktsem versioon, mis viimasel ajal äärmiselt populaarne valik ning mis võib küll nutikas ja põnevalt omapärane olla, oli mulle suureks kergenduseks, sest kunstilisemad interpretatsioonid on mulle hetkel üledoosi tekitanud. Nii virgutav on vahelduseks kogeda klassikalist üks ühele lavakeskkonda. Ka publik kaasati mingi hetk toimuvasse, kui külarahvas lavalt maha astus, ja see toimis suurepäraselt vahendina toomaks publikut ja lavastust üksteisele lähemale. Ooper oli, nagu haruzanr lubas, üpris humoorikas ning igasugu lõbusa tobuvabaohu juures suutsid mind eriti naerma panna mehise maffiabossi, Belcore, õnnest taevasse tulistamine ning kogemata tuvi alla laskmine ja Adina sõbranna, kes oli tehtud eriti nohiklikult nunnuks. Just selline kerge, koomiline ja ilma suuremat keskendumist vajav süzee teeb antud etendusest ka suurepärase valiku sissejuhatuseks ooperivõhikutele ooperi maailma, nii lastele kui täiskasvanutele
Mati Unt Analüüs 1.jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald- 22 august 2005 Tallinn. Oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmitsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Temast kujunes üks oma põlvkonna ja ajastu algupärasemaid ja mõjukamaid kunstiinimesi, kelle elu ja loometöö oli tihedalt seotud. Undi jaoks on reaalsus salapärane, maha surutud, varjatud ja müstilised jõud, mis suunavad inimeste tajuprotsesse ja hoiakuid. Mati Unti huvitas, kuidas inimesed maailma ette kujutavad ja millistel varjatud stereotüüpidel rajaneb inimeste suhe maailmaga
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Vene teater · Vene Teater on Eesti ainus kutseline venekeelne teater. Vene teatri ajalugu sai alguse 15. detsembril 1948,mil esietendus V. Suponevi "Lendurite pere". · Aastail 19482005 kandis teater Riikliku Vene Draamateatri nime. Alates 2005. aastast tegutsetakse Vene Teatri nime all. · 60 aasta jooksul on teatris ette kantud ligi 500 lavastust. · Vene teater asub Tallinnas Vabaduse väljaku lõunaserval Tallinna linnavalitsuse hoone ja hotelli "Palace" vahel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Filmid kinodes · Hiljuti näidati kinodes filmi "Must välk". Tavaline 20-aastane Moskva tudeng Dima Maikov saab isalt kingituseks räämas vana "Volga".
õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett "Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele "Kratt" esietendus 1943.a märtsi Tartus "Vanemuise" teatris helilooja juhatusel "Estonias" esietendus "Kratt" 1944. a 24. veebruaril Seda lavastust saadi mängida vaid neli korda Partituuri ainueksemplar ja orkestrimaterjal põlesid ära koos teatriga Õnneks olid "Vanemuises" alles teose klaviir ja orkestri partiid OOPERID "Barbara von Tisenhusen" valmis 1968.a juunis 1971. a valminud "Reigi õpetaja" saatus on olnud keeruline Tolleaegne riigiaparaat keeldus mitmel korral "Estoniale" teose lavastamiseks luba andmast Seepärast pidi ooper ootama esietendust kuni 1979
nõrgemad. Ühest küljest vaatad sa saalis tavalist teatrietendust, kus räägitakse ühe pere lugu ja teisest küljest oled saalis, kuulad ja vaatad uhkete kostüümide ja kaasahaaravate lauludega kontserti. Lavale on püütud tuua võimalikult huvitavaid, erinevaid lahendusi ja üllatavaid kohti. Teos on hoogne, vaimukas ja kaasahaarav. Teatrist lahkusin suhteliselt emotsioonituna. Põhjus, miks sellise tundega lahkusin oli see, et hakkasin paratamatult oma peas võrdlema filmi ja lavastust. Filmi olen mitmeid kordi näinud ja iga kord saan laule kuulates mingi emotsiooni kätte, aga teatris ei saanud. Kuigi ja, teatrit ja filmi ei saa võrrelda. Kindlasti on muusikal ,,Mamma Mia!" kohustuslik kõikidele ABBA fännidele, muidugi soovitan ka kõikidel teistel seda vaatama minna. Muusikal oleks rohkem meeldinud, kui kõik näitlejad oleksid välja mänginud oma osad nii näitleja poole pealt, kui ka hääle kohalt. Teist korda seda rohkem vaatama ei läheks.
aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul.
Enamiku inimeste käitumisstiil oli viisakas, etenduse ajal jälgiti huviga. Etenduse jälgimist segas vahepeal noorema publiku omavaheline rääkimine ja mobiiil- telefonide vaatamine, millest tulev valgus häiris. Kavaleht annab lavastuse kohta mitmesugust informatsiooni. See annab ülevaate inimestest , kes on lavastusega seotud, koreograafist,kunstnikutest,dirigendist jne. Samuti tutuvustab ka tantsijaid. Kavaleht aitas mõista lavastust. Vaatuste kirjeldus aitas aru saada, mis toimus ja kelle vahel. Kasulikud olid ka näitlejate pildid ja nimed, sest nii sai teada kes keda kehastab. Näitlejad kehastasid tegelasi hästi. Lenski sõber Onegin oli külm seltskonnalõvi, tüdinud linna elust. Tatjana oli noor ja naiivne ning armunud Oneginisse.Lenski oli noor ja naiivne poeet, Olga kosija.Onegin ja Lenski olid sõbrad, kuid läksid tülli ning duellil sai Lenski haavata ja suri. Lõpus Onegin armub Tatjanasse ja
MUUSIKA Mõisted: · Libreto Ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. · Aaria Selle kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. · Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust.
Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna suvila remontimisele Harjumaal. Nagu selgus on Tõnu Oja juba väga prestiizne Eesti näitleja. Pea 30 aastat mänginud juba Eesti erinevates teatrites ning nendega on kaasnenud mitmeid tunnustatud auhindu. Käinud isegi tema monoloog lavastust ,,Aabitsa kukke" vaatamas. Jättis väga hea mulje. TRK lõpetajana ja humoorika näitlejana austan ma Tõnu Ojat väga kõrgelt.
OOPER. Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu. Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur. Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo'd. Peaosi esitavad professionaalsed lauljad. Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa
Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai tuldud, Mauruse Üksküla esituses oli välja vahetanud Maurus Tomminga kehastuses.
Arvatavasti mängib siin suurt rolli see, et juba väga noores eas huvitas teda laulmine ja näitlemine. Lavakogemusi on tal kuhjaga, alustades lauluvõistlusega Laulukarussell, lõpetades Eesti esindamisega Eurovisioonil 2007. aastal. Näitlejad olid osavalt valitud ja rollide jaoks täpselt õiged. Kõige silmapaistvam ülesastumine oli Merle Jäägeri poolt, kelle käre hääl ja värvikas karakter sööbis mu mõtetesse mitmeteks päevadeks ka pärast lavastust. Kahjuks aga mitte heas mõttes, sest Merle Jääger pole just mu lemmiknäitleja ja ka tema mängitud karakter polnud mulle meeltmööda. Teiste seas mainiksin ära ka Marika Barabansitskova ja Andero Elmeri, kes täitsid oma osa samuti meeldejäävalt. Viimane paistis eriti silma oma siira ja vahetu näitlemise poolest. Lavastuse laulud olid kaasahaaravad ja humoorikad, kuid minu eriliseks lemmikuks oli muusikateema, kui nn pahad lavale astusid
tulevikus töötada prestiizses kohas, omada palju kliente, kes ei karda ning kes usuvad mind.On ka võimalus minna välismaale ja provida töötada siin, kui koolis ma hakkan keeli õppima. Muidugi ma ei hakka end kiitlema aga tahaksin öedla, et juba lapsepõlvest katsun olla liideriks ning mul tuleb see hästi välja.See omadus aitab mind alati, kui on vaja teha mingit tööd ning mille eest on hea autasu.Näiteks, kui ma õpisin tantsukoolis ja meil hakati panema uut lavastust ma tegin kõike väga tõsiselt,nii nagu oli vaja selleks, et tantsida esimestes reates ja tänu sellele, et ma alati motiveerisni end, tantsisin ma esiplaanil.Arvan,et motiveerimine tänapäeval aitab mind tulevikus ka. Aga miks näiteks ei saa kuulsaks oma valdkonnas? Võib-olla praegu on vaja mõelda sellest.Nagu ma tean, et mõnetel radioloogiatehnikutel ilmuvad tööl niisugused probleemid, et nad ei saa hakkama lastega kui nemad kardavad protseduuri teha
1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) Draamajuht Urmas Lennuk Dramatiseerinud üle 15 näidendi Teinud kaastööd väljaannetele "Postimees", "Päevaleht", "Sirp", "Virumaa Teataja", "TMK" jt
professor, kes kolis eestisse pea Third level 35 aastat tagasi tänu Eri Fourth level Klasile. Ta kutsus Georgi Fifth level Eestisse lavastusi lavastama. Nüüdseks on Malvius lavastanud Eestis juba 17 lavastust, millest esimene oli "Viiuldaja katusel". Ta teinud lavastusi nii Estonias, Vanemuises kui ka Draamatearis. Koreograaf Adrienne Abjörn Ta on samuti Rootsist pärit. Ta on väga tunnustatud koreograaf maailmas. Click to edit Master text styles Second level Third level
Telliti ja 1937 aastal lavastas Kalmet Oskar Lutsu “Kevade”. Olles küll noortele mõeldud näidend, juhtus nõnda, et esietendus segaduses õhtusele ajale sattus ning õhtul tegelikult täiskasvanud teatrit külastasid, ja see edukaks osutus, siis äriline edu tõstis Draamastuudios noortele mõeldud tüki täiskasvanute repertuaari, kuid teatud määral mängiti seda siiski ka lastele mõeldud päevases etenduses. Sealjuures, Leo Kalmeti lavastust “Kevadet” peetakse ka Mari Möldre võidukäiguks, sest Mari Möldre kasvatas seda legendi enne “Kevade” Draamastuudio lavastust ja see kasvas edasi ka pärast seda. Kalmet ise mängis Liblet, mis pani aluse edasistele Lible kehastamistele ja edasiarendustele. Seejärel “Suvi” ja “Tootsi Pulm” raugematu menuga. Noorsooetendusi hakati nõudma ka ringreisidel. See aga oli kulukas. Et neid etendusi provintsi viia, hakati proovima nukuteatrit
Etenduses ``Põhjamaa unenägu´´ tantsis ta mehist kaptenit ja hoolitsevat isa. S. Prokofjevi balletis ``Kivilill´´ tantsis ta Severjani rolli ja see kujunes tema tantsijaloomingus märkimisväärseks ja see tantsitud roll kujnues Estonia teatri 1960/61. a. hooaja üheks parimaks balletirolliks. Samal aastal oli Väino Arenil ka teine märkimisväärne roll Eugen Kapi 3- vaatuselisesballetis ``Kalevipoeg´´. Lavastaja ja koreograaf oli Vladimit Burmeister. Seda lavastust kritiseeriti üsna palju. Peamise puudusena märgati lavastaja suutmatust tabada eesti rahvuslikku omapära, kuulsa eepose põhiolemust. Seda lavastust võrreldi Helmi Tohvelmassi õnnestunud lavastuse ja koreograafiaga, mis olid valminud 1948. aastal. 1961. aasta lavastuses oli Kalevipoja rollis ainuisikuliselt Väino Aren. 1962. aastal tantsis Väino Aren Lanny Kara balletis ``Kõue rada´´. ``Esmeralda´´, Väino Aren koos Natalie Lukasevitsiga
erinevatelt planeetidelt, rääkisid teineteisest mööda ning olid vihased, Kuid imelikul kombel said nad räägitud. Just see pani mind kõige rohkem imestama. Võis ju isa võtta kirve ja poeg lihtsalt minema ajada aga ta ei teinud seda. Tädi Elviira oleks võinud ennast siis lõppude lõpuks ära uputada aga ta ei teinud seda. Nii erinev aga samas kõik sobis omavahel. Ei ütleks, et tahaksin seda lavastust veelkord kuskil näha, kuid samas oli huvitav teada saada seda, et nii väikses riigis kui Eesti on nii erinevad inimesed, kellel on nii erinevad vaatepildid elule. Marta Babenjuk 12 A
Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid, dramatiseeringuid ning kokku teinud üle 50 lavastuse nii teatis, televisoonis kui ka raadios. Toikka nimetab oma lavastust minimalistlikuks satiiriks. Teos ongi minimalistlik, kuid see-eest väga omapäraselt ja huvitavalt lahendatud. Väike saal ja lava, umbkaudu neljakümneliikmeline publik ja kõigest neli näitlejat, kes ühel hetkel võivad sulle näost näkku silma vaadata, annavad vahetu ja meeldejääva elamuse. Kuna osi on oluliselt rohkem kui näitlejaid, siis juba Ago Sootsil on neid ainuüski seitseteist. Põhikarakterid on aga kindlalt
annaabi.ee 
