Sõna jõud Maailmas on mitmeid erinevaid jõude. Muhamed Ali on kuulutatud kõige tugevamaks inimeseks ja tuumapomm on maailma võimsaim relv. Mõlemad neist on suured jõud kuid, kas neile on maailmas veel konkurentsi? Välja võib pakkuda vene rakette ja tanke, kuid see ei ole vastus. Kõige tugevam mõjuvõim on maailmas sõnal ja sellest moodustunud lausetel. Peace, love - need on ainult üksikud, mille mõju on tunda meis kõigis. Üheks kõige tuntumaks lauseks eestlaste jaoks saab lugeda Heinz Valgu poolt lausutud lause: `'Ükskord me võidame nii kui nii''. See inspireeris sellel ajal paljusid inimesi, mille abil saavutas Eesti jälle oma vabaduse. Millisel moel mõjutab sõna meid veel? Kõige tähtsamaks mõjutamispiirkonnaks sõnal on poliitika. Tänapäeva maailmas
Tõeväärtus ei ole mõtte osa, sest see ei anna midagi juurde. Lause osutus on ta tõeväärtus (et kas on tõene või väär). Seega iga väitlauset, kus oluline on sõnade osutus (tõeväärtus), tuleb mõista pärisnimena (osutuseks on tõesus või väärus). Kui lause osutus on ta tõeväärtus, peab see jääma muutumatuks, kui lause osa vahetatakse välja sama osutuse, aga teise tähendusega väljendi vastu. Niisiis on kõigil tõestel oma ja kõigil vääradel lausetel sama osutus. Osutuses on kõik üksik kõrvale jäetud, seega ei ole oluline osutus üksi, vaid koos tõeväärtusega. Aga kui lauses tõeväärtuse kontrollimiseks vahetatav väljend on ise lause, peaks asi toimima ikka samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks). Aga kui üks kahest (lause/osalause) on otseses, teine kaudses kõnes, osutab lause otseses kõnes jälle lausele ja kaudses kõnes mõttele. Kas sel juhul ka kõrvallause puhul osutus võrdub tõeväärtusega
Traditsiooniline filosoofia osutub keele väärkasutamiseks - on püütud rääkida asjadest, millest rääkida ei saa. Meil kas on sobiv mõiste keeles juba olemas või siis me ei suuda isegi kujutleda, milline see mõiste on, mis meil puudub. Filosoofia ei produtseeri tegelikkuse kohta käivaid lauseid. Filosoofia ei ole teadus. Filosoofia laused ei ole tegelikkuse pildid. Et aga kõik mõtekad laused on Wittgensteini järgi tegelikkuse pildid, siis pole filosoofia lausetel põhja all. Kuigi filosoofilised väited paistavad pealtnäha sügavad, on nad tegelikult tühi koor, millel puudub sisu. "Enamik filosoofilistest asjadest kirjutatud lauseid ja küsimusi ei ole väärad, vaid mõttetud. Seetõttu ei saa me säärastele küsimustele üldse vastata, vaid üksnes nentida nende mõttetust. Enamik filosoofide küsimusi küsimusi ja lauseid põhinevad sellel, et me ei mõista keele loogikat. Need on sama sorti nagu küsimus, kas Hea on
Mõni inimene on 3 meetri pikkune c ? Mõni inimene ei ole 3 meetri pikkune 5 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. b Ei ole õige See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. c ? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Mis liiki lausetel on tõeväärtus? a. Tõeväärtus on igal tunnetuslikult mõttekal lausel Carl Gustav Hempel i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") c. saab deduktiivse arutluse teel välja selgitada ainult selle informatsiooni, mis eeldustes juba varjatud kujul sisaldus Carl Gustav Hempeli arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 a. tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused") Vali üks: c
Universaalse grammatika abil põhjendatakse, millised on keeled, nt objekti ja subjekti olemasolu igas keeles. Universaalne grammatika seletab vaid üht osa keelest, mitte kogu keelt tervikuna. Chomsky kirjeldab kõiki grammatika aspekte, mis ei tulene universaalsest grammatikast, kui perifeerseid osi. 6. Süvastruktuur ja pindstruktuur. Transformatsioonid Igal lausel (ja ka fraasil) on pindstruktuur ja süvastruktuur. Süvastruktuuri tasandil on samatähenduslikel lausetel täpselt sama struktuur. Süvastruktuure on aga võimalik modifitseerida eriliste reeglite, nn transformatsioonide abil, mille tulemusel tekivadki erinevad pindstruktuurid. Alltoodud skeemil on esitatud süvastruktuur Hiir hüppas ja temale vastavad pindstruktuurid hiire hüppamine, hüppav hiir ja hiir hüppas. Esimesed 2 pindstruktuuri on saadud nn omadussõnastamise ja nimisõnastamise transformatsiooni abil,
Nt Maja minu ees (deiktiline orientatsioon). Sõna kui keelemärk • Juba Aristoteles väitnud: meie suhtlemine, mõtlemine ja tegevus toimub asendajate, märkide abil. • On oluline vahet teha keelelistel ja mittekeelelistel märkidel. • Mittekeelelistele märkidele on lingvistikas tähelepanu pöörama hakatud alles viimastel aastakümnetel. • Kommunikatsiooni õnnestumises on mittekeelelistel märkidel vahel olulisemgi roll kui sõnadel ja lausetel. Keelemärgi osad Keelemärgil on kaks osa: 1) formatiiv (märgi vormipool, signifikant, tähistaja) – see on produtseeritav ja reprodutseeritav üksus. Formatiiv esineb psüühilise märgikujuna, mis on keeleloome ja -vastuvõtu mentaalne ekvivalent, ning märgi kandjana (tavaliselt akustiline või graafiline kuju); 2) tähendus, mis on salvestatud inimese mälus ning millele vastab denotaat (see, mida märk tähistab, osutatu)
Dialektiline loogika. Selles nähakse kahekordse eituse tulemusenam mingit arengujoont, arengumomenti. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Modaalne loogika. Kõige uuem loogika haru. Selles loogikas käsitletakse lauseid, mõtteid nende usaldusväärsusest lähtuvalt. Ideede ja mõtete lahterdamine, mille puhul on erinevatel lausetel ja mõtetel erinev usaldusväärsuse tase. Näiteks kui keegi väidab, et täna on ilus ilm siis see väide sisaldab hinnangut (ilus). Need mõtted mis sisaldavad hinnangut, nendel on kõige väiksem usaldusväärsus. Faktoloogiline materjal. Teave, mille kohta saab öelda, et see on adekvaatne objekti suhtes. Sisaldab arvamusi, vaateid, subjektiivset momenti. See mõte ei tunne ajalisi piire. ei sõltu millistel aegadel seda kasutatakse. Igal asjal on algus ja lõpp - selline mõte.
vanemad mängijad. Sobiv nii poistele kui tüdrukutele. Mängijaid kas 5-10 või 11-30. Mänguga harjutatakse loogilist mõtlemist. Vahendid: paberid, pliiatsid. 20 Mängujuht kirjutab tahvlile kümme 5- 10-sõnalist lauset. Sõnad on lausetes segamini aetud ja laused seega mõttetud. Võidab see, kes tõstab sõnad kõige kiiremini ringi nii, et lausetel oleks selge mõte. 8.2 Ühe lause lugu Paigutus: Õpilased istuvad ringis, õpetaja ütleb loo pealkirja (näiteks "Peetri imelised seiklused", "Must kass", "Pannkoogid" vm). Mängu käik:Väljamõeldud pealkirjale hakatase lugu välja mõtlema. Igaüks saab öelda vaid ühe lause, mida kõrvalistuja täiendab oma lausega jne. Tähelepanu: Mäng saab otsa siis, kui lugu on leidnud mingi lahenduse. 8.3 Sõnavara Laste vanusekategooriad: kaheteist- kuni üheteistaastased mängijad
Signifikatsioon on süsteemsus ehk keel. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et ühe puhul esineb semantika kui klassifikatsioon ja teadmiste süsteem ja teise puhul semantika kui meie siduja aktuaalsete situatsioonidega. Signifikatiivne semantika Signifikatiivse / generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei ole seotud mingisuguse teadmise või seisukohaga. Lausetel on oma semantika, sest teadmised ei ole lihtsalt sõnade tähenduste summa. Lause on eelkõige semantiline struktuur, süntaktilised parameetrid on teisesed. Samuti vaadeldi lause tasandil sünonüümiat, mida traditsiooniline keeleteadus seostab ainult üksiksõnadega. Semantika ei ole süntaktiliste struktuuride interpretatsioon, vaid semantika juhib ja kontrollib süntaktilisi protsesse. Ch
Signifikatsioon on süsteemsus ehk keel. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et ühe puhul esineb semantika kui klassifikatsioon ja teadmiste süsteem ja teise puhul semantika kui meie siduja aktuaalsete situatsioonidega. Signifikatiivne semantika Signifikatiivse / generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei ole seotud mingisuguse teadmise või seisukohaga. Lausetel on oma semantika, sest teadmised ei ole lihtsalt sõnade tähenduste summa. Lause on eelkõige semantiline struktuur, süntaktilised parameetrid on teisesed. Samuti vaadeldi lause tasandil sünonüümiat, mida traditsiooniline keeleteadus seostab ainult üksiksõnadega. Semantika ei ole süntaktiliste struktuuride interpretatsioon, vaid semantika juhib ja kontrollib süntaktilisi protsesse. Ch
kui arvestame kahte aspekti: o tuleb luua ühine teaduskeel o ning selles formuleeritud väited ja nende süteemid (teaduslikud teooriad) tuleb allutada rangele verifitseerimisele kogemusliku sisuga. · Uus lähenemine pole teooriast sõltumatut vaatluskeelt ja järelikult ka kontseptuaalselt värvumata fakte. · Sõnadel on tähendus vaid lauseted, lausetel vaid keeles terviku. Mõistmata mingit semantilist sisu, tuleb seda vaadata vaid keele seisukohalt. Teadusliku tõe ajaloolisus · Teaduslik tõde on sotiaalsete tingimuste ja praktikate tulem (Kuhn, Feyerbend, Rorty) · Kriitiline realism (Bhaskar) vastuväide: et peamine eksperiment oleks võimalik, peame eeldama, et o Tegelikkust ei loo mitte üksnes konkreetne kogemus ja sündmuste aktuaalne käik;
nühkis ja küüris koera hoolega. ... sai lõpuks päris puhtaks / koer sai lõpuks päris puhtaks Osadest lausetest oli raskem aru saada. Miks oli osadest lausetest raske aru saada? Seal ei öeldud kes mida tegi. Põhietapp Nüüd loeb sulle lõvi selle pildiseeria kohta lühikese jutu. Sina kuula, mis lausetel lõvi 1. Jutustuse jutus viga on! kuulamine Lõvi loeb jutustust, milles puudub (lausetes obligatoorne lauseliige (alus). puudub obligatoorne ... (Sille) tahtis mustaks saanud koera pesta. lauseliige – (Tüdruk) tõstis Pati väikesesse vanni. alus) ja (Sille)... valas pudelist natuke šampooni. süntaksi- Seejärel nühiks (Sille)... hoolega mustaks küsimustele
nende areng generatiivse leksikoni teoorias. TERMIN: Generatiivne semantika - põhiidee oli, et semantika peitub sügaval alumistes reeglites. Tekkis hierarhia: semantika, süvastruktuurid, pindstruktuurid, morfoloogia. Hiljem hakati väitma, et süvastruktuure pole vaja, kuna see on sama mis semantika. Generatiivse semantika kohaselt oli kõige tähtsam keele element lause (ütlus), kuna sõna ei ole seotud mingisuguse teadmise või seisukohaga. Lausetel on oma semantika, sest teadmised ei ole lihtsalt sõnade tähenduste summa. SEEM= TUNNUSJOON, KOMPONENT SEMEEM=ÜKS TÄHENDUS poissmees bachelor (+INIMENE), (+MEES), (+TÄISKASVANUD), (-ABIELUS (NEVER MARRIED)) See mees on poissmees. sünteetiline See poissmees on mees. analüütiline See poissmees on minu õde. vastuoluline • Generatiivse semantika üks edasiarendusi on generatiivse leksikoni teooria
Keele üksused teaduslik abstarktisoon Tähendus eritavad üksused: foneemid (kõnes häälik ja morfeemid).Foneemidel on omaette tähendust, aga annavad sõnale küll tähenudse (kool, tool, sool). Morfeemid (punane, punase, sinine, sinise, mets, metsa, metsas, metslane) Morfeemidel on potensiaalne tähendus. Kui sõna koosneb ainult algvormis tüvest, siis ka sel on juba töhendus olemas: mets nt. Tähendust omavad üksused: sõnadel on tähendus; sõnaühenditel, lausetel, sidusad lauserühmadel, sidustekstidel on ka.. Nt tiik; sügav tiik. Tähendus muutub kohe. Või nt jooksis; jooksis õhtul/õues jne. Kontekstis on lause tähendus tavaliselt seotud kahe-kolme lausega veel! Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus; pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all,
Keelemäng on iseseisvalt arenenud. See on sotsiaalne tegelikkus, mis on kasvanud läbi sotsiaalse eluvormi. Mingi fraas on mõttekas või mõttetu mingis kontekstis. Filosoofia on kontekstuaalne. Keelefilosoofia ei ole lingvistika ega filoloogia, keelefilosoofia ei uuri keelt, vaid kuidas keel kui kommunikatsiooni vahend funktsioneerib. Keelefilosoofia küsimus on olnud tähenduses ja osutuses. (Keskaeg!) Kui me midagi räägime võime öelda, et sõnadel ja lausetel on tähendused. Kuid isegi tähendusega sõnu suvaliselt järjestades ei saa me alati mõttekat lauset. Analüütilise filosoofia alguses seisab Gottlob FREGE (1848-1925), kes ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Näiteks S teab, et Koidutäht on Ehatäht. Neist mõeldakse erinevalt, kuid lause on tõene, kuna neil on üks osutus. Frege eristas väljendi tähendust selle mõttest. Keelelise väljendi tähenduse all
enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks
| | | Poiss lõi palli | Nimisõnafraas Tegusõnafraas Lause Chomsky (1957) tegi süntaksi uurimises revolutsiooni, väites et süntaksi mõistmiseks on vaja mitte ainult lauses sisalduvate fraaside analüüsi, vaid näha ja mõista ka süntaktilisi seoseid lausete vahel. Chomsky märkas, et mõne lause struktuuridiagrammil on erilised suhted. Väga sarnase tähendusega lausetel on väga erinevad struktuuridiagrammid ja väga erinevate tähendustega lausetel on väga sarnased struktuuridiagrammid. Fraasistruktuuri grammatika ei näidanud näiteks erinevusi aktiivi ja passiivi vahel (muide, eesti keeles ei ole aktiiv ja passiiv eristatavad), kuigi lausete tähendustes oli selge vahe sees. The crocodile ate Susie. Susie ate the crocodile. Susie was eaten by the crocodile. Crocodile was eaten by Susie.
enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just sellise positsiooni valisime. Veelgi enam, hoopis teiste positsioonide hoidjad peavad argielus oma arusaamu põhjendama ning enamasti see neil ei õnnestu. Tähendustest Sõnade tähendusi otsides jääb mõnikord kahe silma vahele, et tähendused võivad olla ka teistel keelelistel väljenditel, mitte üksnes sõnadel. Tähendused võivad olla terviktekstil, lõikudel, üksikutel lausetel ja morfeemidel. Et mõista mõisteid ja nende väljendamist, tuleks meil keskenduda sõnade tähendusele. Ent kas sõnadel üldse on tähendusi? J. Locke (1632-1704) märkis tabavalt, et sõnad on vaid häälitsused või jooned paberil ning need ei tähenda iseenesest mitte midagi. Sõnadel saab olla tähendusi vaid siis, kui keegi neile tähendused annab. H. P. Grice on eristanud tähendusi, mida võiks ümber jutustada järgmiselt: 1) tähendused, mida väljendaja väljendile anda püüdis
semantilist tähendust ära seletada või on tast valesti aru saadud, mida näitavad süüdistused selle seletamise edutuse teemal, nt et ta ei suuda ära seletada keeles olevate aga veel ütlemata lausete tähendust. Meie jaoks ei ole keeles lauseid (eriti mitte lõpmatut hulka lauseid, nagu mõned väidavad, sest see on juba matemaatiliselt võimatu, kui mitte ühtlasi eeldada, et lause võib olla lõpmatult pikk) ja lausetel pole tähendusi. Küll võib kõnelejatähendus olla konventsiooni saamisviis. Konventsioonis on ainult need laused, mida on juba piisav arv kordi öeldud, et nad oleksid levinud ja meelde jäänud (pluss arusaadav laiendus kompo- sitsioonilisuse teemal, mille omakorda seletab ära lihtsalt suhtlejate analüüsivõime) ja nendegi tähendus on seal tõenäosuslik. Teine erinevus on pigem nimetamise küsimus:
annaabi.ee 
