Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks. Üks oli Timotheuse ja Eeva suhe ja teine oli Timotheuse vanglas veedetud aeg Teost oli lihtne lugeda, kuna polnud keerulisi ja pikki lauseid. Erilisi lausekujundeid ei kasutatud. Mulle meeldis „Keisri hullu“ lugeda, kuna see tekitas tunde nagu loekski päris päevikut, minevik ja olevik olid segamini kirjutatud.
nautida kunsti, olla looja. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse (kujundi ja vormi lahutamatu tervik). Luule on sisutihe, tundlik, sõnastuselt loomulik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Hilisemal perioodil napim, rangem, skeptilisem, retoorilisem ja iroonilisem (peale Talviku surma). Kasutab kõne- ja lausekujundeid, nt epiteete, isikustamisi (hing heliseb) ja metafoore, lõpetamata jäänud mõtteid ja kordusi (Jah kevad,kevad). Eesmärk on muuta maailma paremaks. Teemad: skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järgi. Noore ja hapra elu ohte käsitleb Alver luuletuses ,,Sa hapramast hapram" Sa hapramast hapram siis päikese all- RÄÄGI TASA MINUGA kas tead sa, kui raske on tähemetall?
ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu
ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu
on põdenud mitmeid füüsilisi kui ka vaimseid haigusi, teatud haigushetkedel pidas Liiv end isegi Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks
vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu. Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Teda paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik "Kümme lugu", jutustused "Käkimäe kägu", "Vari", "Nõia tütar", ainus eluajal üllitatud luulekogumik "Luuletused". Liivi luule on ilmunud nt. kogumikes "Teosed", "Sinuga ja sinuta", "Ööl on üheksa poega", "Tuulehoog lõi vetesse", "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better", "Oh, elul ikka tera on"
Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond
kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja vanemate lastega Veskirahva perest asunud Riidmale, kuna veskikoha maad mõisastati. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu
Stroofe eristavad selles sonetis salmivahed, ühtlane värsimõõt ning riimitervik. 4. I. Ivaski luuletuses on kastutaud järgmisi kõnekujundeid: Epiteet: Surm-alasti on jäänud ristid vaid Metafoor: Taob müdinaga taeva viha härg Isikustamine: Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu haua varju pugenud sinilill kisub koolnuid saju torupill, mis kutsub Sümbol: härg sinilill kuldnokk saju torupill 5. Väga palju lausekujundeid mulle paraku silma ei torganud, õigupoolest leidsingi vaid üheainsa: Pöördumine: Ära maga! Kõige keerulisemaks osaks luuleanalüüsi juures osutus minu jaoks esimene samm – luuletuse valik. Pidin need mitu korda läbi lugema, sest esmapilgul ei paistnud ükski neist mind eriliselt kõnetavat. Valisin lõpuks siiski I. Ivaski „Äike Rõngu surnuaial“, sest see luuletus oli äkitse puändi tõttu minu jaoks kõige meeldejäävam.
tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja
Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Sina ja mina. Mu ees on surm, ma tunnen ta vina. Ja säälpool on nurm, kus õitsed sina. Küll ilus on nurm, kus õitsed sina. Mu ees aga surm, ma tunnen ta vina. Luuletus ´´Sina ja mina ´´ - räägib kahest inimesest, ühel neist läheb elus hästi, teise elu on aga raske. *** *** *** Johannes Vares - Barbarus Johannes Vares - Barbarus sündis 1890. aastal Viljandis
meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida astendus tähenduslik tõus või langus e gradatsioon. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga. Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve. Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine.
Vanasõnalised ilmastikuended. Vanasõnale kui rikkalikule rahva elukogemuste kunstilistele üldistusele annab suure jõu meisterlik keeleliste vahendite valik. Hästi valitud keelelised vahendid muudavad mõtte kujukaks ja ilmekamaks ning hõlbustavad ühtlasi vanasõna meelespidamist. Vanasõnade ladusus saavutatakse kindla kompositsioonilise ehitusega, rütmiga, häälikuliste korduste ja rikkaliku kujunduslikkusega, mille juures kasutatakse mitmesuguseid kõne- ja lausekujundeid. Vanasõna koosneb sageli kahest võrdsest poolest ja moodustab seega sümmeetrilise lause. Näiteks: Mis noorus kokku paneb, seda vanadus eest leiab. Ära usu enne, kui sa näed. Rahvajutud Muinasjutud Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti neid ajaviiteks. Sageli ei olnud need mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos
Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.
Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Tuntumat riimitüübid. paarisriim aa bb, ristriim abab, süliriim abba. Salm on luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Salm seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on salmid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kunstilise võtte eesmärk on üllatada – harjunud ettekujutusi võõritada, sõnade kulunud tähendusi elavdada. Ootamatu sõnastus või varjatud mõte tekitavad mõistatusi ja aeglustavad taju. Vastuvõtt takerdub, hakatakse juurdlema öeldu sisu üle. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Esile
armastuse järele. Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene- sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.
Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
Lausekujundid e figuurid taotlevad kunstilist mõju eripärase lausestusega. Kui kõlakujundid mängivad häälikute ja kõnekujundid tähendusega, siis lausekujundid sõnastusega. Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmängud. Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi , mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Piltkujundid: 1) akrostihhonid, kus värsside algul, sees või lõpus asuvate sõnade esitähtedest moodustatakse teisi sõnu või nimesid. 2) palindroom võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks. Vahel liidetakse kirjapilt ja kujutav pilt: tulemuseks on piltluule , mis mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele
Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse; kus aga nutab vaenelapsi, sinna jäänud järvekene; kus aga nutab leskinaine, sinna jooksemas jõeke. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ILUKÕNELAUSED ehk RETOORILISED LAUSESTUSED > Retooriline küsimus ! ! ! ! ! --> Pöördumine ! ! ! ! ! -> Hüüatus ! ! Kas siis selle maa keel ! ! Laulo tules ei voi ! ! Taevani toustes ülles ! ! Iggavust ommale otsida? (K. J. Peterson) ! ! Laena mulle kannelt, Vanemuine! (F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! !
atsissina, korudnik, tengelpung jpt. Eespool toodud haruldasi sõnu, mis pärinevad Wiedemanni sõnaraamatust või on autor enda loodud rahvakeele alusel, on romaanis kasutatud, et mõtet uudselt väljendada ja tabada kirjeldavate olendite, nähtuste või tegevuste tähenduslikke erivarjundeid. Peale sõnavararikkuse köidab lugeja tähelepanu ,,Mäeküla piimamehes" kujundirikas stiil. Vilde on oskuslikult rakendanud fraseoloogilisi väljendeid ning kõne- ja lausekujundeid, et romaani tunde- ja mõttesisu kujutada nii rahvaliku lopsaksuse kui ka kunstilise värvikuse ja jõulisusega. Teoses ei ole midagi juhuslikku. Eriti omapäraselt mängib kirjanik looduse kirjeldamisega. See on tavaliselt mõne tegelase tujudega kooskõlas või iseloomustamaks mõnd tegelast. 20 9) Eduard Vilde naissuhted Riias sai Vilde tuttavaks väikest kasvu, ilusa ovaalse näo ja pruunide silmadega kahekümne
Oluline on abstraktse struktuuri edasiandmine, mõõduline vastavus pole nii oluline. 3. matemaatiline mudel 4. teoreetilised mudelid, kuhu kuuluvad ka metafoorid. Tekib uus kirjelduskeel. Blacki järglased on Lakoff ja Johnson. Keeles toimub süstemaatiline ühtede valdkondade mõistete pealepanemine teistele valdkondadel. Välja omadused füüsikas avastati selle võrdlemisel veega. Väitlus on sõda. Oponent taganes. Ideede võrdlemine toiduga: Las ma seedin seda mõtet. Lausekujundeid: iseloomustab mingis suhtes tavapärasest hälbiv struktuur. · Inversioon: tajutav hälbe harilikust sõnajärjestusest. Eeskätt luulekeele võte. Täis laukaid sügavaid on suude süli, unised kukkusid käod; näe, all aia teiba. · Ellips: mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätt. Kõnesituatsioonist ning kontekstist olenevalt võidakse ellipsiga osutada
on vajalik, et sõnum oleks: * õige ning peegeldaks olukorda või probleemi täpselt, s.o vastaks tõele; * täielik, st annaks käsitletava asja kohta kogu vajaliku teabe; * tihe, st puudutaks ainult probleemi asjaolusid ning väldiks asju, mis ei ole antud küsimusega seotud; * selge ja lihtne. Et teave oleks arusaadav ja jõuaks hästi pärale, ei tohi selles kasutada keerukaid väljendeid ja lausekujundeid; üksikasjalikult tuleb läbi mõelda teabe olulised koostisosad, laadi ja tooni; ettekannete, aruannete ja taotluste sisu peab sisaldama küsimust või olukorda peegeldavaid tõsiasju (fakte), nende mõju ettevõttele, kokkuvõtlikke järeldusi, soovitusi või ettepanekuid ning vajaduse korral ka lisasid. Kirjaliku suhtlemise eelised ja puudused: Eelised: teabe jäädvustamine; võimalus teavet paljundada, levitada, korduvalt kasutada, selle juurde tagasi
See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kõige selgemalt avaldub kubism luuletuste ülesehituses ja sõnakasutuses, milles domineerivad geomeetrilised kujundid ja terminid. Kubismi on kasutanud näiteks Johannes Barbarus (18901946), luulekogu "Geomeetriline inimene" (1924). kujund konkreetses vormis üldistus, kirjandusteose detail (sõna, tegelane, sündmus); markeeritud keelend. Eristatakse kõla-, sõna- ja lausekujundeid. Näiteks: Hea täht on A. / Algus sellega algab. / Ja Au. / Ja Armastus maailma vastu. E. Niit. (kõlakujund, mis põhineb algriimil assonantsil); hingehaav (metafooril põhinev sõnakujund); Lund külma taevas alla poetab. G. Suits. (lausekujund, mis põhineb inversioonil tavapärasest erineval sõnajärjel). kulminatsioon vt süzee. kultuur aineline või märgiline semiootiline (tähendust kandvatest märkidest koosnev) süsteem, mis tagab mingi inimgrupi eksisteerimise
annaabi.ee 
