turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel. Eraldi on tähistatud ka pikem rada, 5,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja. Samune rabalõik on tähistatud sinise markeeringuga puudel. Raja ääres on puhke- ja vaatlusplatvorme ning raja keskel on suur vaatlustorn, millelt avaneb vaade tervele rabale. Matkamise muudavad informatiivsemaks ja hõlpsamaks mitmed rajaäärsed infotahvlid ja viidad
minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud. Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega '' tule metsa!'' See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.
levimise tõttu) ning 2001. aastal vajas juba 372 isendit ning 12 pesakonda taastuskeskuse abi. Praeguse seisuga on turvakodu abi vajanud isendeid 117 liigist, kes kõik on vajanud erinevat hooldust ja toitu. Kährikupoega õpetatakse pudelist jooma Külastajale Matkaradu on 25, kogupikkusega 83,1 km. Vaatetorne on kokku 21. Looduskaitsealaga saab tutvuda kasutades ekskursioonirada, mis suures osas kulgeb mööda 6,8 km pikkust laudteed. Kasutatud materjalid http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=987763 http://et.wikipedia.org/wiki/Nigula_looduskaitse http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=2 http://www.nigula.ee http//Mltk.nigula.ee
Taimestik: matkarada läbib veejaotussüsteemile. Narva maantee ääres. Viru raba mitmeid kooslusi. Turbasamblaid iseloomustab matkarada on 3,4 kilomeetri Palumänniku all maapinnal punakas või valkjas värvus ja pikkune, kulgeb enamasti leidub Eestis tavalisi samblaid: kimpudena asetsevad oksad. mööda laudteed ja on palusammalt ja harilikku Eestis tuntakse turbasambla tähistatud valge-rohelise-valge laanikut. Alustaimestik on perekonnas 37 liiki. markeeringuga puudel. suhteliselt hõre: leidub kanarbikku, pohla, mustikat, palu-härgheina ja sügiseti
) · majanduslik külg soo kui objekti kasutamine turismiäris · ressursid soomaastik, sooelustik, vaikus ja rahu, sooga seotud inimkultuur Soodes matkamine pakub eelkõige loodusmaastikus liikumisest saadavat esteetilist elamust ja jõukohast füüsilist koormust. Kuid loodus peab olema tulijate vastuvõtuks ette valmistatud. Üheks võimaluseks näidata inimestele loodust seda kahjustamata on huviliste suunamine väljaehitatud radadele. Näiteks laudteed pidi läbi raba minnes häirivad inimesed sealset elu vahest 50 m ulatuses kummalgi pool rada, pelglikel rabaelanikel on võimalus pisut kaugemale tõmbuda. Loodusmaastik matkaraja ääres püsib puutumatuna, seda võib igaüks nautida ja pildistada. Korralikult väljaehitatud laudtee hoiab inimesi paremini loodusesse laiali valgumast kui mistahes keelud või tõkked. Laudteed on kergesti läbitavad, nendel liikumine ei vaja erilist ettevalmistust ega varustust. Kuna
Võrgukuure ehitasid enamasti laevameeskonnad, mis koosnesid erinevatest perekondadest pärit meestest, kellel olid sama suurusega kalavõrgud. Lisaks võrkude kuivatamisele hoiti võrgukuurides ka kalastustarbeid. Käesoleval ajal võrgukuurid ei ole kasutusel. Altja jõe ääres, poolteist kilomeetrit Altjalt Sagadi poole asub Koprarada. Selle õpperaja pikkus on veidi alla kilomeetri ja raja läbimiseks kulub pool tundi. Niiskele pinnasele on rajatud laudteed ja trepid. Rada tutvustab Altja jõge, jõe orgu ja siinseid elukooslusi, näiteks kopraid ja nende tegevust. Kobraste järgi rada saanud ka oma nime. Oandu paisjärvest alates on jõgi uuristanud mõnes kohas üle 10 m sügavuse oru läbi rannikumadaliku mere- ja liustikusetete. Sagadi mõis Sagadi mõisakompleks asub Eestimaa põhjarannikul, Lahemaa Rahvuspargi kauni looduse keskel. Mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi ning praeguseks on
Õpperada oli informatiivne. Rajal oli loetavaid silte ja huvitavat informatsiooni. Rada oli vaadeldav ja kõik objektid arusaadavad. Suured, loetavad teeviidad: Informatiivsed sildid: Lisaks tekstile ka pildid: 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine. Sai jalutada metsavahel, käia vaatetornis, nautida rabas mööda laudteed jalutamist. Maastik oli atraktiivne, pärandikultuur oli olemas. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Rada oli füüsiliselt vigastuse tõttu veidi koormav. Kuna rada vahetas tasandeid oli vahepeal üsna raske grupiga kaasas püsida. Kuidas sain siiski läbitud ja nautisin seal käimist. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Jah, sain informatsiooni kultuuripärandist. 7) Kas rada meeldis sulle?
Lääne-Virumaa 1. OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km 2 tundi). Raja algus ja lõpp Oandul; Koljaku, Sagadi ja Altja teede ristumiskohal, kuhu võib ka auto parkida. Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi. Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad põlismetsas liikumise hõlpsaks ja turvaliseks ka väikestele lastele. Naisekandmise võitlust korraldatakse Väike-Maarjas, ametlik võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast. Rajal on üks kuni 1 meetri sügavune veetakistus ja kaks kuiva takistust.
Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi. Kunagi tagas vähima inimsurve rannikuäärsetele õrnadele liivmuldadele Nõukogude piirivalve. Paraku on neist aladest praegusel ajal saanud puhkajate meelispaigad. Kuid liivmullad on toitainevaesed ja taimestuvad väga aeglaselt. Samuti on kõrgemal asuvad luitevallistikud suvel põuakartlikud. Seepärast on sageli käidavates mererandades vaja mulla ja õrna taimkatte kaitseks ehitada randa viivad laudteed. Väärtuslik muldkate kooritakse ja kaetakse uusehitistega. Nüüdisajal on moes rajada kodu linna piirile looduskaunisse kohta. Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi,
70 cm, kuid see on heas korras. Tegemist on sissetallatud rajaga, millel puudub spetsiaalne kate, samuti on rajal palju kive (Joonis 4). Liikuda ei olnud väga mugav, kuna rajale oli kukkunud ka puid, mida ei ole sealt koristatud ning kohati ei olnud rada ka arusaadavalt sisse tallatud. Teine rada (pikkusega 1,8 meetrit) on laiem ning paremini hooldatud rada. Enamus rajast on autotee laiune ning läbipääs autoga on võimalik. Kuid spetsiaalne rajakate puudus ka seal. Astangust allaminevat laudteed parasjagu rekonstrueeriti ning seetõttu ei olnud seda võimalik kasutada, kuid oktoober 2016 lõpuks on seal suurepärases korras uus laudtee. Vaatluspunktidest nähtaval vaatel on kinnikasvamise oht, seega oli raske hoomata näiteks astangu järskust. Samuti on teabetahtvlil kirjas, et astangu pealt on näha ka merd, kuid kuna mets on võsastunud ei ole seda tõesti enam näha (Joonis 5). Joonis 4. Rada number 1 Joonis 5. Vaatluspunktist astangule avanev vaade
Raja algusosa läbib kilomeetrisel lõigul lodumetsa. Matkarajast vasakule jääb latieas lodumets ja paremale kunagise Vastemõisa metskonna raielank. Peale kilomeetrist käimist jõuab rada Kuresoo rabarinnakuni ja tõuseb Kuresoo rabale. Olles jõudnud üles rabale on võimalik 8- meetrisest vaatetornist imetleda Kuresoole avanevat vaadet. Edasi juhib laudtee laugastikku, kus on võimalik jalga puhata ja laukas üks kosutav suplus teha. Tagasiteel saab valida, kas käia juba läbitud laudteed mööda või keerata laudteelt ära pinnasrajale. Jalgraja läbimisel on vihmase ilmaga ja märjal aastaajal vaja matkasaapaid või kummikuid. Ingatsi rajal väärib tähelepanu: Mehekõrguseks kasvavad kallastarna kogumikud, Laudtee ääres kasvavad sihvaka varrega soo-ohakad, Teadaolevalt kõrgem rabarinnak Eestis (6-8 m), Maalilised vaated Kuresoole ning kaunid laukasilmad, Uimastava lõhnaga sookail, mis kuulub ka nõia- ja armurohtude nimekirja,
[2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus. Kunagi elas ühel neist rabasaartest mees nimega Meeni ja nii saanudki raba nimeks Meenikund. Raba äärde on rajatud RMK matkamaja Päikeseloojangu metsamaja -, lõkkeplats ja vaatetorn. Rappa on rajatud ka õpperada. See kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Meenikunno madalamate kohtade soostumine algas 5-6 tuhat aastat tagasi pinnasevee taseme tõusu tõttu. Algul tekkis madalsoo, mis arenes ajapikku rabaks. Ilmselt hakkas 3,5 tuhat aastat tagasi pinnasevesi uuesti tõusma ja madalsoo vahepeal taastus see seostub samaaegse Valgjärve taseme tõusuga. Hiljem turbalasundi kasvades jätkus tänaseni kestev raba areng. Meenikunno raba on seega suhteliselt noor ning see on üheks põhjuseks, miks siin leidub 4-
alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine, millega võisid ohtu sattuda haruldased taimeliigid. Uurimistöödel lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgjärve veereziimi muutumine, rabasaarte rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks tutvuda Eesti ürgsema maastiku - rabaga. Matkal tutvustatakse omapärast rabaloodust. Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2. Meenikunno raba taimestik. Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Eestis harvem ette tulevatest taimedest kasvavad seal näiteks, vesilobeelia, järv-lahnarohi ja mitu orhideeliiki-
Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest 11 on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemd kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Konossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorikud. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis Troonisaal teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses mh välja hulga lineaarkirja B tahvled. Desifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel. Knossose lääneõu hoidlatest leiti 151 pythost. Üks pythos mahutas keskmiselt 185 liitrit. Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb kokku 77 700 liitrit
1.1.2. kõrvalhooned (2tk) 146 000 78 000 78 000 Kokku 4 018 598 2 009 299 2 009 299 11 Tallinna Tehnikakõrgkool 1.2. Lisarajatiste rajamine Vaatetorn, külakiik, 1.02.1. spordiplats,bangalo,laudteed Kokku 78000 78000 Infra ja olmestruktuuride 1.3. väljaehitamine Teede ja platside ehitamine, elektritekaabli ja kilpide paigaldamine, väliskanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, puurkaevu 1.3.1. rajamine Kokku 459 525 459 525 1.4. Haljastustööd
kaudu. Roosisaarel võtab Teid vastu tähis, mis märgib kunagist kiviaja asulakohta. Peamiselt mindi üle laudtee, et imetleda kaunist vaadet linnale. Roosisaarel aga käidi ka puhkamas ning osaleti jahimeeste võistlustel. Arvatakse, et kunagine laudtee olnud justkui värav, mida kasutasid jalutajad-loodusnautijad, marjulised-seenelised ning isegi kalamehed, kes käisid sillalt või selle ümbrusest kala püüdmas (Kivioja 1966). Laudteed on korduvalt korrastatud Roosisaare ja Vagula elanike poolt. 90ndate lõpuks oli purre jällegi niivõrd lagunenud ja ohtlik, et enam polnud seda võimalik kasutada. Alternatiivina sai Roosisaarele pääsemiseks kasutada maanteed. Mööda teed võlsi või Kubija kaudu ringiga minek pikendas teed aga 5-10 km (Tootsen 1998 a). Joonis 10. Roosisaare lagunenud sild-laudtee 1998. aastal (Tootsen 1998 a). 1997. aastal kohtusid Võru linna ja valla esindajad, et arutada uue silla rajamist
järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912-1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemad kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Knossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorilised. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses välja hulga lineaarkirja B tahvled. Desifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel. Knossose lääneõu hoidlatest leiti 151 pythost. 6 Üks pythos mahutas keskmiselt 185 liitrit. Laoruumidesse võis paigutada 420 pythost, mis teeb
okastraat hoidis ära vaenlase ootamatud rünnakud. Maastik kaevikute vahel oli täis mürsulehtreid ja kuulidest üles küntud. Alles tankide kasutuselevõtt laskis tõhusalt hävitada okastraattõkkeid ja kuulipildujate tulepesi. Okastraattõkkeid oli keeruline ületada, kuulipildujate tuli ajas segamini vaid korrapärased tõkked. Läbitungimine tähendas ka meeste hajumist rindejoonel: polnud võimalik vallutada vaenlase kaevikut ühtse tugeva löögirusikana. Kaevikute põhjal rajati laudteed, et kaitsta meeste jalgu pori ja vihma tõttu tekkivate jalahaiguste eest. Pealetungi raskendasid kuulipildujad, mis niitsid mehi maha ega lasknud kiiresti pealetungile minna. Teine asi, mis pealetungi oluliselt aeglustas oli gaasi kasutamine, õnneks või kahjuks kuid vastase kaevikutesse gaasirünnak siiski tavaliselt ei ulatunud. Kuid kaevikutel oli siiski rohkem plusse kui miinuseid. Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid
pääsemist. Kõik intervjueeritavad väitsid, et praegustes tingimustes ei ole võimalik avalikes randades veepiirini pääseda: KM ,,Ei, sinna ei ole ratastooliga võimalik pääseda." Kinnitasid kõik intervjueeritavad seda mõtet. Kui uurisin lähemalt põhjust siis selgus, et probleemiks on liiva sees ratastooliga liikumine. KM: Selle pärast, et liiva sees on praktiliselt võimatu ratstooli edasi lükata ja seal olevad laudteed on, nad ei ole pandud ratastooliga liiklemiseks, seal on ka liikumispuudeta inimesel suhteliselt ebastabiilne kõndida. Nii väitis esimene intervjueeritav. Sama kinnitasid ka teised intervjueeritavad, et liiva sees liiklemine on raskendatud, kuna ratastooli esimesed rattad ei ole mõeldud maastikul liikumiseks. Arutasime jooniste järgi, mis olid tehtud Stroomi rannas, kas seal asuvad laudisteed kasutades on võimalik ohutult liigelda. 36
keskuse juures. Tornid: 15 m kõrgune Endla järve ääres, 7 m kõrgune Männikjärve raba laudteel. Looduskaitseala lääneosas saab külastada erinevaid allikaid, lähtudes Norra-Jõeküla teelt viitasid järgides. Retkete pikkus sõltub valitud objektist ja marsruudist. Norra-Jõeküla tee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad; Metsanurga allikateni on teelt 1,3 km; Sopa allikani teelt 450 m; Võlingi allikani 500 m teelt; Võlingi allikalt Vilbaste allikateni on piki Võlingu laudteed mööda 600 m; Purskava allikani on Norra-Jõeküla teelt mööda Kirikmäe sihti 700 m. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka 1997.aastast . Samuti on Endla loodushoiualana arvatud Natura alade hulka. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? 2001.a. valmis Endla Looduskaitseala kaitsekorralduskava (2002-2005). On kinnitamata.
instrueerimisega loendur selge ja kindel külastajate suunamine, arvestab kasutaja Rada keskmine loendur mugavust ja turvalisust, pinnase kaitse, taimestiku kaitse (laudteed) rajatis maastiku vaadete eksponeerimiseks hariduslik- Vaatetorn keskmine loendur turistliku eesmärgiga; linnu- või loomavaatlejatele suunatud tornid 30 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Kõige vanemates soodes on 8–9 meetri paksune turbakiht. Turbast valmistatakse briketti, loomade allapanu, kasvuturvast ning väetist. Samuti kasutatakse seda meditsiinis. Sood on olulised puhta vee varud. Neis on rohkem vett kui kõigis meie järvedes. Rabalaugastes olev happeline vesi on mikroobidest vaba ning seda võib kartmata juua. Aasta-aastalt käib meie soodes üha enam puhkajaid. Loodushuviliste jaoks on paljudele kaitsealadele rajatud laudteed. Paljud matkajad kasutavad pehmel pinnasel liikumiseks räätsasid, millega on tunduvalt kergem liikuda. Sood ning sooserva metsad on suve lõpus ja sügisel marja- ning seenerikkad. Juuli lõpus valmivad magusa maitsega rabamurakad, septembris aga hapukad jõhvikad. Sooservades lisanduvad neile veel mustikad, sinikad ja pohlad. Siin võib leida rohkesti seeni, peamiselt pilvikuid ning männiriisikaid. Mahajäetud turbavälju, kus enam kaevandamist ei toimu, saab kasutada jõhvikate
annaabi.ee 
