Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laskesuusatamine ja distantsid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lehtla, distantsi, sprindi, distantsil, meistrivõistlused, kadri, laskesuusatamine, parima, sprint, karika, treener, koondis, sarjas, distantsid, laskesuusatajad, otepää, saue, hooaeg, ühisstart, seeria, austrias, kuulsaimad, spordiala, treenerid, suusatajate, koondise, otepääl, pikal, hooaja, aleks, jegorov, kirjutan, kombineeritud, sportlased.................................................................. 8 Eestis................................................................................................................................... 8 IBU.......................................................................................................................................... 9 Reeglid.................................................................................................................................... 9 Sprint................................................................................................................................. 11 Võistkonnavõistlus............................................................................................................. 12 Treening................................................................................................................................ 13 Koondised...................................................................................
tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal. Naised olid esimest korda OM-il võistlustules 1992. aastal Albertville'is. Esimene võitja maailmakarikavõistlustel selgus 1977-1978 hooaja lõpul. Naised selgitasid esimese karikavõitja 1982. aastal. Suur lihtsustus laskesuusatamises saabus 1978. aastal, mil püssi kaliiber muutus väikepüssiks
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi,
4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul. «Mul pole midagi kahetseda, andsin endast kõik!» 5 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna SUPERTASE · Kristina Smigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine) Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete hulluks läinud? Kahel viimasel distantsil ebaõnnestunult esinenud Smigun-Vähit mustatakse, nagu poleks ta olümpia alguses hõbedat võitnudki. Halloo! Pärast sünnitust tippsporti naasnud suusakuninganna väärib ainult imetlust. Medal aga näitab tema supertaset. Kommentaarid on siin tegelikult liigsed. TIPPTASE · Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 6.) Jah, kõik ühele kaardile pannud Veerpalu ise võib olla pettunud, tema võitudega ära
keskele tuleb pidamismääre, uisku sõites aga üle terve suusa. · Parafiini tuleb suusale alla kuumutada esmalt suusale peale määrida, siis kuuma määrderauaga kuumutada, jahutada ja plastmassist kaabitsaga maha kaapida. 9 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. 10
......................9 4.2 Võistlused.................................................................................9 4.3 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused..........................................9 4.4 Mäesuusatamine olümpiamängudel...................................................9 5 SUUSAHÜPPED............................................................................10 5.1 Maailmakarikavõistlused suusahüpetes..............................................10 6 LASKESUUSATAMINE..................................................................11 6.1 Maailmakarikavõistlused laskesuusatamises........................................11 7 KAHEVÕISTLUS..........................................................................12 7.1 Kahevõistluse alad.......................................................................12 7.2 Maailmakarikavõistlused kahevõistluses............................................12 8 SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS..............
See oli võit mitte ainult talle, vaid paljudele-paljudele suusastaadioni tribüünidel ja kodus telerite ees. Massiivse auguga kuldmedali riputas Kristinale kaela Uganda olümpiakomitee juht (Schwede 2006: 79). Kristina eluunistus, mille nimel oli ta aastaid vaeva näinud, täitus lõpuks. Isegi pärast suusavahetusega sõidu võitu kiputi Kristinat 10 km klassikadistantsi favoriitide hulgast välja jätma. Soomlanna Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees keeruline ülesanne kui 8 kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10
IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen 1936. Eesti lippu Garmisch- Partenkircheni mängude avamisel kandis Eesti Panga direktor J. Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks.
Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast. Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit. Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja 13 Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
