Ladustamise põhjused Kauba- ja materjalivarude suurust määravad tegurid · materjali/kauba kättesaadavus · olemasolev laopind · kasutatav ladustustehnoloogia · tarbimise nõudlus · turuhindade stabiilsus Varustuse planeerimine - üksikute tooraine- ja kaubakoguste plaanipärane kindlaksmääramine vajaduste katteks. Ladude vajalikkuse tegurid: 1. Tooraine saamise kindlustamiseks 2. Oma tegevuse kindlustamiseks ebakindlate hankijate puhul 3. Pikad vahemaad transpordil väikeste partiidena põhjustavad suuri veokulusid 4. Etteaimamatult võib tekkida suur vajadus mõne kauba järele
kiirtellimuste esitamine, et tarnida tootmisele neid materjale mida nad kõige kiiremini vajavad ja see suurendab transpordikulusid. Kolmandaks probleemiks on suuremate tellimiskoguste koondamine, mis vähendab laopinna varusid ja tekitab sellega seoses kulusid. Seega varu omamine on kallis ja võtab liiga palju ruumi. Laotöötajad on öelnud, et ostuosakonna liiga suured kogused on tekitanud kulud laopinnaga seoses, kuna vaba laopind on tihtipeale otsakorral ja tekitab seega suuremaid kulusid. Tulevikus võivad 2 kulusid tekitada ka väiksemad tellimuste suurused, kuna sellega kaasneb transpordikulude suurenemine. Samas Kui vähendada korraga tellitavaid koguseid, siis puudujäägid suurenevad ning samuti transpordikulud suurenevad oluliselt. 3. Millised on suurimad vead süsteemis sinu arvates? Milles on tegelikud probleemid?
5. erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta 6. ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine 7. tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine 8. tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisangute puhuks 9. sesoonse nõudmise puhul varude loomine müügiperioodiks Ladude tüübid 1. üldotstarbeline kaubandusladu 2. külmutusladu 3. tolliladu 4. omandiladu (avatud laopind, privaatruum või sektsioon, kahe eelmise vahevariant) 5. spetsiaalladu teatud põllumajandussaaduste jaoks 6. puistekaupade ladu 7. jaotuskeskus 8. terminaal, või sorteerimis- või ümberlaadimisladu 9. komponendilaod 10. cash & carry laod Kaubavoo liikumisskeemi järgi jagunevad laod kaheks. Läbivooluladu: + selge tegevuste jaotus + materjalivood liiguvad ristumiseta - info liikumine viivitusega - pikad siirdamisteekonnad - vajalikud suured tööalad
universaalsuse nõue. Üldjuhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid ladudele kaubanduses palju hõlpsamini määratletavad, kui tootmist teenindavatele ladudele Oluline erinevus kaubanduse ja tööstuse ladude vahel on asjaolu, et kui tootmisettevõttes on võimalik tootmistsehhide kõrval käsitleda laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujutab laopind tootlikku pinda. Kaubandussfääris moodustavad toimingud laos olulise osa toimingutest tarneahelas või selle lõigus. See ongi põhjuseks, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. Ettevõte ootab oma laolt paindlikku ja efektiivset tegutsemist. Ladu peab väljastama kaubad kõikide klientide poolt tehtud tellimuste alusel kokkulepitud ajalimiidi piires
Rate Omanik Work 100% 0,00 €/hr Projektijuht Work 50% 20,00 €/hr Meeskond Work 200% 10,00 €/hr Jurist Work 100% 30,00 €/hr Teenusepakkuja Cost IT-spetsialist Work 200% 10,00 €/hr Laopind Cost Tarvikud lattu Material Arvutid, riiulid, tarvikud 2 500,00 € Töötajad lattu Work 300% 5,00 €/hr Koolitus Cost Töökuulutuste Cost avaldamine Maksekeskus Cost Transport Cost Pakendid Material Tellimuste pakendamiseks 1 000,00 €
ehk Eesti Tarbijateühistute Keskühistu. Esimene Konsumi kauplus avas uksed 1992.a. Tallinnas Narva maanteel. 1993. aasta lõpul avati esimene Edu keti kauplus Raplas. Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimesed A-kauplused Pärnu Majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus. 1995. aastal loodi Maksiköök. 3 KAUPLUSE TÖÖ KORRALDAMINE Kivilinna Konsumi laopind on üsna väike nagu ka pood. Kõik mis konteinerites tuleb läheb ka üldjoones välja, kui aga midagi ära ei mahu, siis pannakse need lattu seisma, aga seda üldjuhul juhtub harva. Kampaaniate ajal on ladu paksult täis konteinereid ning need samad konteinerid lähevad ka kõik välja. Laoruumis on 9.külmkambrit, mis on eraldi jaotatud kas, siis lihatoodetele, puuvilja, piimatoodetele, omatarbe toodetele. Üldjuhul mingi eripärasusi ei ole kaupade vastuvõtul. Majas on 3
Jaotuskett töötab kui üksikutest organisatsioonidest koosnev süsteem Ladu Koht kõige jaoks ja iga asi omal kohal. Ladudel on järgmised ülesanded: · Puhver(amort) nõudluse ja pakkumise muutuste tasandamiseks nõudluse ootamatu tõusu korral kiirem reageerimine · Pikkade efektiivsete tootmistsüklite võimaldamine ettevõtted eelistavad toota suurte partiidena ning toodangu säilitamiseks on vajalik piisav laopind · Puhver tootmistsüklite vahelise nõudluse rahuldamiseks pooltootooted, mille tootmine toimub edasi. Pooltoote hoiustamiseksvajalik laopind · Võimalus osta tarnijatelt suuri partiisid , mis võimaldab hinnasoodustusi risk, et kaup rikneb/ei suudeta ära tarbida · Sesoonsuse negatiivse mõju vähendamine ettevõttele hooajaliste kaupade tootmist
Lao mahutavuse määramisel peab aga arvestama sellega, et see ei tohiks olla väiksem kui antud kai äärde silduv kõige suurema laeva mahutavus (või mahutavuse tariifnorm). Oma lao mahutavuse teen natuke suuremaks 5 000 TEU. Laeva koormamise tariifnorm: 11 1 750 TEU – laevalt lossitav kogus 5 250 TEU – laevale laaditav kogus Vajalik laopind leitake: Eld Fld k kas 5 000 Fld 2 = 6,11 × 0,52 = 1 574 m kus 2 ρ – lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile, t/ m ; k kas – laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks
tariifnorm). Eld Ge , (7) Gr × Ge = , (8) 100 kus Ge antud kaubaga laeva koormamise tariifnorm, t; Gr laeva kandevõime, t; laeva kandevõime kasutamistegur (antud kauba puhul). Teguri võtame antud ülesandes võrdseks laeva koormamise tehnilise normiga (vt tabel 3). Vajalik laopind leitake: Eld Fld = , (9) × k kas kus lubatav koormus lao pinna ühele ruutmeetrile, t/m2; kkas laopinna kasutamise tegur lasti paigutamiseks (vt tabel 7). Lubatav koormus lao pinnale leitakse: Gkp × nkh = , (10) Lkp × Bkp kus
4) Kaubavarude juhtimiskulud koosnevad veokuludest (tellmiskuludest) ja hoiukuludest T- plaaniperiood (kuu, aasta) C-kaubavaru säilitamiskulu x- kaubapartii suurus Q-nõuldus kaubavarudele K-ühe kaubapartii z- kaubapartii juhtimiskulud sisseveokuku (tellimiskulu) t-ajavahemik kaubapartiide n- kaubapartiide arv B - laopind saabumise vahel Mida väiksem on kaubapartii suurus, seda tihedamini tuleb kaubapartiisid tellida ja seda suuremad on kulutused. NB! Laopinna suurendamisel ühe ühiku võrra vähenevad kaubavarude juhtimiskulud λvõrra. Seega 1 m2 laopinna eest ei ole otstarbekas rohkem üüri maksta kui on piirkulu. Stabiilsuse analüüs: Tegelik kaubapartii erineb optimaalsest- järeldus: kaubapartii hälbib optimaalsest -
kommunikatiivsete ja finantsiliste erinevuste ning pingete ületamisel tootmise ja tarbimise vahel. 7. Ressursi- ja tuleminäitajad Ressursinäitajad iseloomustavad kaubanduse elementaartegureid (tootmistegureid, tulemitegureid). Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2), laomahutavus (m3), töötajate arv; · väärtuselistes näitajates: põhivara (hoone, ruumi, seadme), käibevara (kaubavaru, sularaha, muud aktivad) maksumus, personalikulud, s.h. palgakulud, bilansimaht (omakapital, võõrkapital) kroonides jne. Ressursside puhul võib eristada seisundi, kasutamise ja liikumise näitajaid. Eelpool loetletud ongi üks osa seisundinäitajatest, täpsemalt öeldes suurusenäitajad. . Nendest kõige olulisemad on ressursside kasutamise näitajad, sh
tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tellimisperioodi süsteem - Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum-tasemele. Eelised:
Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tellimisperioodi süsteem- Eeldab, et varu tase vaadatakse regulaarsete ajavahemike tagant üle ja sõltuvalt varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimum-tasemele
reageerida. See eeldab äriettevõtetelt paindlikkust ja muutustega kaasaminekut, mis sõltub väga suures osas logistikakorraldusest. 6. Transport. Oks logistilisi võtmetegevusi, mis teostab materjalide ja kaupade liikumist ühest ruumipunktist teise. Logistilistes kogukuludes moodustavad transpordikulud suurima osa. 7. Ladustamine Korraldab laoruumi kasutamist. Samuti määrab kindlaks kasutatavate ladude omandivormi (firma omandusse kuuluv, renditud või üüritud laopind), ladude planeeringu ja sisseseade, mõjutab tootmise planeerimist, jne. Mida suurem on ajaintervall tootmise ja tarbimise vahel, seda suuremad on ladustatavad kaubamahud ja nendega seonduvad kulud. 8. Ettevõtete ja ladude asukoha valik. Strateegiline otsus, mis mõjutab mitte ainult siseneva ja väljuva transpordi kulusid, vaid ka klienditeeninduse taset ja reageerimiskiirust. Esimene valikut määrav faktor on firma turgude paiknemine, samuti klientide vajadused, tarnijate asukoht,
pidevalt juurde ostma. Nagu öeldud, puudub Eestis ühtne kaubaaluste ringlussüsteem. On küll üksikuid firmasid, kes ka toodavad, ostavad tagasi ja müüvad aluseid, kuid vähesed neist on litsenseeritud. Heaks näiteks on firma Risenwood, mis alustas tööd 2000.aastal. ( kaubaaluste tootmisega). Nüüd on firma üks ülesanne ka kaubaaluste ringlus: nad võtavad vastu kõik kaubaalused, ka need, mis on katkised või ebastandartsetes mõõtudes, andes sellega võimaluse vabastada kliendi laopind mittevajalikest alustest ühekorraga ja ilma liigsete kulutusteta (nt prügimäele vedu ja prügimäe maks). Ühtegi alust prügimäele ei viida, säästes sellega keskkonda. Kasutamiskõlbmatud alused, mida pole võimalik remontida, tehakse küttematerjaliks. Ringlusseminevad kaubaalused kontrollitakse ja remonditakse vastavalt spetsifikatsioonile, mille tulemusena aluseid võib edaspidi kasutada laadimisel ja ladustamisel ilma probleemideta.
on uute ladude ehitamise ja laiendamise kriteeriumid kaubanduse ladudele hõlpsamini määratle- tavad kui tootmist teenindavatele ladudele. Suur erinevus kaubanduse ja tööstuse ladude vahel on ka see, et kui tootmisettevõttes käsitletakse tootmistsehhide kõrval paiknevaid laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujuta- vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses.
– Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud 23 2. Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – kapitali alternatiivkulu, käsitsemine, laotingimused, laopind, kindlustus, riknemine, kadu. Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. 3. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt
universaalsuse nõue. Üldjuhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid ladudele kaubanduses palju hõlpsamini määratlevad kui tootmist teenindavatele ladudele. Oluline erinevus kaubanduses ja tööstuses ladude vahel on asjaolu, et kui tootmisettevõttes on võimalik tootmistsehhide kõrval käsitleda laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainet, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujutab laopind tootlikku pind. 33. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos töötoiminguid? Kui laos on alavalgustus tekitab see probleeme komplekteerimisel lisaks väheneb ka efektiivsus. Alavalgustus tekitab komplekteerimisel vigu ja väsitab ka töötajaid ja muudab neile töö tegemise ebameeldivaks. 34. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ? Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse
Suur erinevus kaubanduse ja tööstuse ladude vahel on ka see, et kui tootmisettevõttes käsitletakse tootmistsehhide kõrval paiknevaid laoruume tinglikult kui abiruume, kus hoitakse toorainete, materjalide ja komponentide tagavara ning valmistoodangut, siis kaubanduses kujuta- vad laopind ja laoruum endast tootmisressursse, mida on vaja efektiivselt kasutada. Igasugune laoruumi ja põrandapinna ebaefektiivne kasutamine väljendub selgelt ettevõtte kasumis. Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on
annaabi.ee 
