Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LAMP-stack installeerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mysql, server, apache, install, veebiserveri, stack, linux, skript, python, perl, objektorienteeritud, update, chmod, false, installation, root, cache, service, kataloogJoomla-3.7.0 for Ubuntu-16.04.02 #Uuenda operatsioonisüsteemi. sudo apt-get update && sudo apt-get upgrade #Installeeri lamp-server ja paketid mis on vajalikud Joomla tööks. sudo apt-get install lamp-server^ php7.0-gd php7.0-mysql php7.0-curl php7.0-json php7.0-cgi php7.0 libapache2- mod-php7.0 php7.0-mcrypt php7.0-xml php7.0-xmlrpc #Installeerimise käigus küsitakse MySQL-andmebaasi peakasutaja parooli, sisesta parool. Insert MySQL root password: Naidis0Parool #Antud punkt on soovituslik. Programm ,,mysql_secure_installation" on ettenähtud MySQL'li installatsiooni #turvatase tõstmiseks. Program tuleb käivitada (küsitake parooli Naidis0Parool) ja vastata küsimustele. sudo mysql_secure_installation Press y|Y for Yes, any other key for No: N Change the password for root ? ((Press y|Y for Yes, any other key for No) : N Remove anonymous users? (Press y|Y for Yes, any other key for No) : Y Disallow root login remotely
Kataloogipuu ülevaade: 10. September Terminalis orienteerumine: 11. September Unix käsud: 17/18/24. September Ubuntu 14.04 fresh install Ubuntu server: 1. Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm
Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine Ühenduse loomine student@desktop:~$ ssh server.lab ... Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes ... [email protected]'s password: student Ülesanne 1. Pääsuõigused Paigalda veebiserver apache2. Uuendame apt-get nimistut ja installeerime veebiserveri apache2. student@server:~$ sudo apt-get update student@server:~$ sudo apt-get install apache2 Töö autor vastas toimingu käigus tekkinud küsimustele jaatavalt ( Y ). Loo kataloog /var/www/html/leiutised . /var/www/html/ on vaikimisi veebiserveri juurkataloog Ubuntul. Loome kataloogi /var/www/html/leiutised käsklusega mkdir (make directory). student@server:~$ sudo mkdir /var/www/html/leiutised
Linux serveri administreerimine Ühenduse loomine Käivitage virtuaalmasinates server ubuntu-server ja klient ubuntu-desktop. Avage kliendi aknas käsurida MATE Terminal, valides selle rakenduste menüüst või vajutades klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-T . Looge kliendi käsurealt ühendus serveriga. Kuna kasutajanimi serveris on samasugune nagu kliendis, siis ei pea me SSH-ühenduse loomisel kasutajanime täpsustama. student@desktop:~$ ssh server Sisestage parool. student@server’s password: student Ülesanne 1
oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama.
Labor 11: Pidevkooste Praktikumi edukaks läbimiseks tuleb täita järgmised sammud järgide loengus kirjeldatud juhiseid. NB! Töö lõppedes tuleb virtuaalserverisse laadida https://ained.ttu.ee lehelt nädala materjalide hulgast programm lab11-check käivitada käsk sudo./lab11-check ja kuvatud räsi kopeerida https://ained.ttu.ee lehel ITV0050 aine vastava labori Quizzi vastuseks. 1) Installeerida GIT. Sudo apt-get install git 2) Looge kasutaja "kasutaja" kodukataloogi kaust projekt1_salv. Mkdir projekt1_salv 3) Looge kausta projekt1_salv tühi ilma töökataloogita salv (ingl. k. "bare repository"). Git --bare init 4) Kloonige vastloodud salve sisu kausta projekt1. Git clone /home/kasutaja/projekt1_salv ~/projekt1 5) Looge tekstiredaktoriga fail ~/projekt1/anagram.py, mille sisuks on 1. def anagram(string, comp): 2. """ 3
01 - PHP ja MySQL - Sissejuhatus Teemad Sissejuhatus Mis on MySQL Mis on SQL Andmebaasi haldamine Sissejuhatus Millega ma nüüd jälle hakkama sain? Nimelt otsustasin vana php mooduli lüüa vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne.
Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakenduste loomist, juurutamist ja haldamist. Kasutades oskuslikult ära SQL Server 2000 tugevaid külgi, pakub SQL Server 2005 integreeritud andmehaldus- ja analüüsilahendust, mis aitab igasuguse suurusega organisatsioonides täita järgmisi ülesandeid.
..................................................................10 1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad....................................................10 1.6.1 PHP............................................................................................. 11 1.6.2 JavaScript................................................................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS............................................................................................. 12 1.6.7 Veebilehitseja............................................................................. 13 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver..................................................
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused.
................................................... 11 HTTP vs. HTTPS.................................................................................................................... 13 Kohustuslik sisselogimine....................................................................................................... 13 Perioodilised tööd........................................................................................................................ 14 Programmeermiskeel Python........................................................................................................... 14 Tutvustus..................................................................................................................................... 14 Programmi struktuur.................................................................................................................... 15 Abiteekide laadimine............................................................................
intel Eksam– EksamNoyce ja Moore lahkuvad Fairchildist ja asutavad intel Corp’i, esimene Eksammicroprocessor Eksam4004, Eksam 1KB EksamRAM Eksamchip amd Eksam– EksamSanders+7 lahkuvad fairchildist, asutavad amd – Advanced Micro Devices Engelbart Eksam– Eksamehitas esimese arvutihiire, arendas hypertexti, arvutivõrke, esimesed GUI’d Unix Eksam– EksamOperatsioonisüsteemide pere, millest arenesid välja paljud tänapäevased nt Linux, Android,... Relee Eksam– Eksammootoriga lüliti (vedru hoiab lahti, magnet tõmbab kinni) lihtsad Eksamelektroonikaskeemid, mitme Eksambiti Eksamliitja Eksamja Eksamlahutaja, lihtsad Eksammälutüübid. Peaksid oskama ehitada väikese loogikavalemi järgi loogikakomponentidest elektroonikaskeemi, mis Eksamseda Eksamrealiseerib, Eksam samuti Eksamkoostada Eksampaaribitiste Eksamsisendite Eksamliitjat/lahutajat,
and early 1990s; Loeng 5 1989-90: Rahvusvaheline võrguots Eestis: FIDONET 1989 detsembri lõpus panid Andrus Suitsu ja Tarmo Soodla käima Opus-e nimelise P.O.Box-i. 1990 aasta kevadel lülitus Eesti FIDONET Soome kaudu ülemaailmsesse FIDO- võrku, ning sama aasta sügiseks oli Eestis juba sedavõrd palju FIDONET-i huvilisi, et Eesti sai omaette FidoNeti regiooni staatuse (R49). 1989: Python programming language Python implementation was started in 1989 by Guido van Rossum at CWI in the Netherlands as a successor to the ABC programming language (itself inspired by SETL). Python 2.0 was released in 2000, with many major new features including a full garbage collector and support for Unicode. Python 3.0, a major, backwards-incompatible release, was released in 2008 1990: HTML, http and the browser are born
1990 The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher at CERN, the high- energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language. HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel.
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtt
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
ACM Association for Computing Machinery Audio Compression Manager [Microsoft] ACMS Application Control Management System ACP Ancillary Control Program + Auxiliary Control Process ACPI Advanced Configuration and Power Interface ACR Allowed Cell Rate ACROSS Automated Cargo Release and Operations Service System ACS Access + Access Control Set + Access Control System + * Advanced Computer System [IBM] + Anti Curl System + Asynchronous Communication Server ACSS Audio Cascading Style Sheets ACTLU Active Logical Unit ACTPU Active Physical Unit ACTS Automated Computer Time Service ACTT Advanced Communication and Timekeeping Technology [Seiko] ACU Automatic Calling Unit ACVC Ada Compiler Validation Capacity A/D Analog to Digital ADA Automatic Data Acquisitions + (Programming Language named after Augusta Ada Lovelace) ADB Apple Desktop Bus ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] +
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele · jne. Java-programmide põhikategooriad: · Rakendusprogramm (Application) tavalise rakendusprogrammi analoog
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH..................................................................................................................9 Objekti M
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Andmebaaside eksam Erinevat tüüpi andmemudelid Andmemudelite väljatöötamise ajaline järjekord (vanemast nooremaks) 1. Hierarhiline andmemudel (vanim) 2. Võrk-andmemudel 3. Relatsiooniline andmemudel 4. Objekt-orienteeritud andmemudel 5. Objekt-relatsiooniline andmemudel (noorim) Hierarhiline - Andmed on organiseeritud hierarhiatena. Hierarhiline andmemudel väljendab oma alamobjektide 1:M suhteid ja talle vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstra
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine...............................................
a mõeldi välja USA mereväes logistika, raamatupidamise ja laomajanduse jaoks(USA pankades ja kindlustusfirmades suure tõenäosusega kasutatakse veel Coboli programme, hoiavad seda keskkonda üleval, kuna raskem oleks kõike otsast alustada ja ümberkirjutada) LISP – 1960. a John McCarthy väljamõeldud keel, mis sobis pigem AI laadseteks ülesanneteks(mitte ainult, aga sinnapoole), mõeldi välja lambda-arvutuste mikrokeele põhimõtete peal, paljud keeled on Lispist mõjutatud(nt Python, JavaScript) PDP–1 – 1960. a Digital Equipment Corporation (DEC) hakkas tegema PDP arvuteid, MIT-s kirjutati sellele videomäng Space Wars (väidetavalt esimene), esimesed PDP arvutid ei müünud väga hästi, aga mingi hetk hakkas hästi müüma (umbes alates PDP-8-st, hulga odavamad kui IBM mainframed, siis polnud ikka veel integraalskeeme seal sees), integraalskeeme veel tööstuslikult ei toodetud, kuigi need juba eksisteerisid, seega arvuti koosnes trükiplaatidest mille peal olid
turunduslikel põhjustel). 1. JavaScript'i olemus JavaScript on objekt-orienteeritud võimalustega programmeerimiskeel, mille abil on lihtne luua interaktiivseid veebi-lehekülgi.Ta on interpreteeritav, mis tähendab, et erinevalt paljudest teistest programmeerimiskeeltest ei ole JavaScript'i koodi vaja 1 2 eelnevalt kompilleerida, skript käivitub koheselt veebilehekülje üleslaadimisel. Ta on sisseehitatud brauserisse ja töötab koos HTML'ga. JavaScript'i keel koosneb kolmest osast: tuum-JavaScript (core JavaScript), kliendipoolne JavaScript (client-side JavaScript) ja serveripoolne JavaScript (server-sideJavaScript). Tuum-JavaScript koosneb kolmest põhiobjektidest (Array, Date, Math) ning programmeerimiskeele põhielementidest, milleks on operaatorid (+, -, /, *,, jne), kontrollstruktuurid (continue, break, jt
Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer
Milline alltoodud võimalustest ei kaitse arvutit viiruste eest? Süsteemiuuenduste keelamine Kuidas salvestatakse kasutajate paroolid süsteemis? Räsialgoritmiga krüpteerituna Kuidas varundada töötavate rakenduste andmed? Saab varundada kui OS ja rakendused toetavad failisüsteemi vastavat teenust, mis võimaldab salvestada jooksva failisüsteemi seisu. Juurdepääsunimekiri on ressurssidele määratud õigustest Monoliitne kernel on iseloomulik Linux OS'ile Mis on süsteemikutse fork ülesanne? Uue protsessi loomine Windows'i kernelikomponendid on mitmekihilise ülesehitusega Mis parameeter mõjutab diskreeditud analoogsignaali kvaliteeti? Diskreetimissagedus Analoogsignaali kvantimisega hinnatakse analoogsignaali väärtust ajahetkel Pakettkommutatsiooniga võrgus marsruuditakse iga pakett sõltumatult Internet on pakettkommutatsiooniga võrk Kes tegelen standardimisega Eestis? EVS
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
andmeid edastada (internetitelefon, multimeedia, mängud). Elastsed rakendused (e-mail, failiedastus, veebidokumendid, instant messages) kasutavad võimalikku olemasolevat ribalaiust, ükskõik kui väike see ka poleks. * Aeg – osad rakendused nõuavad väikest ajaviidet (~100 millisekundit), et toimida efektiivselt (internetitelefon, multimeedia, mängud, osalt ka instant messaging). 16. HTTP Hypertext transfer protocol. Klient ja server saavad rääkida üksteisega HTTP sõnumeid edastades. HTTP defineerib sõnumite struktuuri ja selle, kuidas neid vahetatakse, sisuliselt siis selle, kuidas veebiklient vastab veebilehekülgedele, mis internetist tulevad ning kuvab neid, ja kuidas veebiserver neid lehekülgi klientidele edastab. Nii HTTP 1.0 kui ka HTTP 1.1 kasutavad transportimiseks TCP-d alusprotokollina. Kõigepealt HTTP klient loob TCP ühenduse serveriga (loob socketi), port 80
annaabi.ee 
