Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad. Eesti leiduv karbi suurus kuni 3 cm. Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele. Balti lamekarp. Balti lamekarp p00lmed 0n siledad ja valged või r00sakat t00ni.
Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk. Lest koeb vaid Läänemere süvikutes, sest seal on vesi marjaterade hõljumiseks piisavalt soolane.
Põisadrut kasutatakse peamiselt väetisena. Levinuimad rannikul Õistaimedest on Eesti rannikualale tuntuimad meriheina perekonna liigid. Ka merikapsas ja merihumur. Merikapsas: Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette 1m kõrgune põõsakujuline taim Lehtedes palju B-vitamiini Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur Madal taim Paksude lehtedega Talub soolsust ja kuivsust Molluskid Balti lamekarp Söödav rannakarp Balti lamekarp Balti lamekarp on üsna väike mollusk. Enamik neist ei kasva läbimõõdult suuremaks kui 3,5 cm. Selle karbi koda on valge või roosakas. Kes on liivarannal karpe korjanud, on neid kindlasti hulgaliselt leidnud, sest Balti lamekarpi leidub meil väga arvukalt. Ta elab kalda lähedal merepõhja setetes, eelistades mudast ja liivast pinnast. Balti lamekarbid on toiduks sukelpartidele, nagu tõmmuvaeras, ja ka mõnele
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega,
herbivoorid on viidikas, rullikulised, kakandilised, latikas, meri- ja hiromiidid, vesitigu jõeforell, vimb, turb, teib, linask, rooshärg, tipp- viidikas, merisiig, harjus, kootvähk, karpvähk, jõevähk, süda- ja lamekarp Ökopüramiid Saarmas Haug Lepamaim, Viidikas, väiksed Taimtoidulised kalad Jõgitakjad, kuuskhein, punavetikas. Tootjad ja toidu- Ahela esimene lüli. Toiduahelad · jõgi-kõõlusleht ühepäeviku vastne särg jõeforell saarmas · rohevetikas vesikirp ahven haug · jõgi-kõõlusleht ühepäevik jõevähk saarmas · Jõeplankton
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Oskad nimetada elu organiseerituse tasemeid õiges järjekorras ja ühildada neid ette antud näidetega (nt. kui on antud sõna "rasvkude" siis viin selle kokku koe tasemega jne.) 2. Tean mõistet hüpotees, oskan etteantud näite varal õigesse järjekorda panna teadusliku uurimistöö etappidena (nagu me tunnis Maardu järve vee reostuse kohta tegime). Oskad ka etteantud probleemi kohta hüpoteesi esitada 3. Tead, mida tähendavad mõisted: botaanika, zoloogia, mikrobioloogia, etoloogia, füsioloogia, ökoloogia, histoloogia ja antoomia, neuraalne regulatsioon, muutuja, biomolekul, teaduslik fakt. 4. Tean elu tunnuseid 5. Tean erinevusi mõistetel ja oskan iga juurde tuua ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) ...
Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua.Loomhõljum on Läänemere noorkalade peamine toit.Räim ja kilu toituvad isegi täiskasvanuna loomhõljumist.Põhjaloomastikus on selgrootuid palju.Seal on usse , tigusid,karpe ja vähilisi.Enamik neist toitub mere põhja langenud taime ja loomajäänustest.Läänemeres elavad ka karbid, kes on selgrootud . Need on näiteks Balti lamekarp ja söödav rannakarp.Neid on merepõhjas palju. Imetajatest elavad Läänemeres ainult hülged.Siin elavad hall ja viigerhüljes.Suurema osa on nad avamerel.Nad sukelduvad oma saagi saamiseks kuni 100 meetri sügavusele.Vee all võivad nad viibida kuni pool tundi.Nad poegivad tavaliselt kevadisel jääl.Esialgu jääb poeg jääpangale ja ema käib teda seal toitmas.Viimase 100 aasta jooksul on hallhüljeste arvukus vähenenud 10 korda.Ta arvukus on vähenenud küttimise ja vee
riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala latikasELUSTIKLimused: 1) söödav rannakarp- sinine, piklik koda, eesotsas ahenev, elab kaljusel põhjal, toitub väikeloomadest ning ise on toiduks lestadele ja hahkadele. 2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel põhjal, sööb pisiloomi ning mere põhja kogunenud organismide jäänuseid.Kalaliigid: 1( räim- kõige paremini kohastunud riimveega ja elab kogu Läänemeres. Toiduks tarvitab planktoni. Suurem osa nendest koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes. Enamus neid söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. 2) kilu koeb avamerel,
16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. .................... ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 6
viiakse sinna veevooluga. Viljastatud munarakkudest kooruvad vastsed, kes peavad kinnituma lõpustele, kuhu jäävad kevadeni. Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased
liivaterade ümber moodustunud ebapärleid. Karbi koda koosneb kahest lamedast poolmest, mida saab lihaste abil tihedalt sulgeda. Karbikoda katab pealt sarvkiht, selle all on portselankiht ja sisemiseks kihiks on pärlmutterkiht. Harilikult on karpide poolmed veidi avatud ning nad filtreerivad endast läbi vett. Veest saavad karbid planktonit toiduks ja samuti hingamiseks vees lahustunud hapnikku. Meres elab samuti mitmeid karbiliike, näiteks südajas rannakarp, balti lamekarp jt. 8 Krabid Krabiliste ladinakeelne nimetus on Brachyura. Nende õrn keha on kaetud kitiinist kestaga ning nad on laia ja lameda pearindmikuga ja selle alla on kõverdunud väike tagakeha. Paljude merede liivarandadel sibab ringi tuhandeid krabisid, teised leiavad varju veekogude kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi
On põhjakala. Noorena sööb zooplanktonit, täiskasvanud põhjaloomi-limused, koosikloomad, ussid, surusääsklaste vastsed. Max kasv 50 cm. Max kaal 3 kg. Rändab kudema jõgedesse. Kevadel muutub selg tumedaks, peaaegu mustaks, uimed punaseks. 6. MERISIIG külmalembene kala, kõige arvukam Läänemere põhjapoolsetes piirkondades. On põhjakala. Toidus valdavad mitmesugused põhjaloomad- kootvähk, merikilk, baldi lamekarp jt. Osa rändab kudemiseks jõgedesse, osa koeb madala soolsusega merelahtedes, koevad hilissügisel. 7. OGALIK on väike vilgas kalake, keda isel 2-5 eraldiseisva oga olemasolu seljauime ees. Kogu Läänemere rannikualadel. Võib esineda massiliselt. Talub järske soolsuse muutusi. Võivad parvenu astuda ka endast suuremate vaenlaste vastu.Söövad planktonit ja põhjaloomakesi. Kudemiseks rändab jõgedesse, osad magestunud rannikualadel
eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011). Taimestiku esinemine on raskendatud seoses liivamadalate esinemisega hüdroloogiliselt aktiivsetes piirkondades. Põhjataimestiku esinemise korral esineb kõrgemate taimede 18 liigike ja harvem mändvetikate kooslused. Põhjaloomastik samuti suhteliselt liigi-ja biomassivaene levinumad liigid on balti lamekarp, liivauurikkarp ja südakarp (Paal, 2000; Internet 3). Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused). Posidonion oceanicae on Vahemeres esinev endeemne liik mille lehed võivad kasvada meetri pikkuseks ja mis moodustab tihedaid ja ulatuslikke rohelisi niite (Diaz & Duarte, 2008). Seda elupaigatüüpi on tõlgentatud ka kui vees kasvavate kõrgemate taimede kooslus ning seda pooldavad ka teiste Läänemeremaade, näiteks Saksamaa ja Poola, spetsialistid. Posidonia
Merevormidest esinevad Läänemres ainult kõige avarasolsemad, kes taluvad veesoolsuse tugevat vähenemist. Peale merevormide kuulub Läänemere põhjaloomastiku hulka veel ka riimvee -ja mageveevorme. Magevee vormid on siiski piitatud levikuga, asustades peamiselt väga madala soolsusega rannapiirkondi,lahesoppe ja jõgedesuudmealasid. Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei ulatu üle 4 promilli.
pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest. Tigudel on enamasti spiraalselt keerdunud kofa, laia tallaga jalg ning pea; nälkjad on kojata teod. Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole. Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest elavad Läänemeres söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva-uurikkarp ja balti- lamekarp. 27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest). Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saand. Lülijalgsed on vägahästi kohastunud elutingimustega Maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest: meredest, järvedest, jõgedest, metsadest,
põhjakihtides Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Läänemere osad: soome laht, põhja laht, liivi laht 16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht. Merituped, harilik keeritigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud.
Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp. Riimveelised: südakarp, rannakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp, rändkarp. Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid.
3.1. Uuri ülesande kaarti ja täida seejärel ülesanne. Teadlased on kogunud Läänemere eri piirkondadest andmeid karpide esinemise kohta. Kaardil on tähistatud karpide põhjapoolne levikupiir ning nende suurus sentimeetrites. Meenuta, kuidas muutub Läänemere soolsus lõunast põhja suunas. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Karpide levik ja suurus Läänemeres. Selgitus: Läänemere tavalisemad karbid on joonisel tähistatud järgmiste tähtedega: B - balti-lamekarp; R - rannakarp; L - liiva-uurikkarp; S - südakarp. 3.2. Kirjuta üks loodusteaduslik probleem, uurimisküsimus ja hüpotees, mis võisid eelneda nende andmete kogumisele. Analüüsi saadud andmeid karpide leviku ja suuruse kohta ja tee järeldus. a) Loodusteaduslik probleem: Kuidas sõltub … b) Uurimisküsimus: … c) Hüpotees: … d) Järeldus: … Ülesanne 4. 4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende
Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. . Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees. Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga) ja ebapärlikarp. Riimveelised: südakarp, rannakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp, rändkarp. Kammkarbid, austrid, laevaoherdi, pärlikarbid. 7.4. Klass Lasnjalgsed (Scaphopoda) Torujad. mõlemast Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. 7.5. Klass teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid.
Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid. Esindajad: liiva uurikkarp Mya arenaria, balti lamekarp Macoma baltica,keraskarp g. Sphaerium, herneskarp g. Pisidium. Hõimkond: Sammalloomad BRYOZOA Koloonialised vormid. Koloonia moodustavad loomikud e zooiidid. Nende hulk koloonias võib ulatuda miljonini. Koloonia formeerub vegetatiivse sigimise teel. Zooiidid on polümorfsed, nende hulgas on toite-, sugu- ja kaitseloomikud. Üksikud zooiidid on bilateraalsümmeetrilised ja asuvad kitiinainest torukese sees (kuni 0,5 mm). Sooltoru on U- kujuline. Toidu püüdmiseks on väljasopistatav lofofoor
Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ning jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnitume kalade lõpustele ja seal paar kuud parasiitidena edasi arenema. Seejärel laskuvad nad veekogu põhja ja muutuvad väikseteks karpideks. Eesti vooluvetes elavad veel jõekarp ja ebapärlikarp. Läänemeres on kõige tavalisemad söödav rannakarp, südakarp, balti-lamekarp ja liiva- uurikkarp. Kõige suurem karp on rõõneskarp (mitte eestis), mis võib kasvada üle 1m pikaks ja kaaluda 250 kg. Tähtsus - karbid filtreerivad vett, toiduks mitmesugustele merelindudele. 33. Peajalgsed Peajalgsed on kõige suuremad ja ühed targemad selgrootud. Nende hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad (pilt lk 41) ja kaheksajalad. Enamik peajalgseid on välise kojata kuid osaldel neist (nt seepiatel ja kalmaaridel) on naha all õhuke plaadikujuline sisemine toes
mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp, ebapärlikarp, rändkarp N: söödavad rannakarbid, Balti lamekarp, suur järvekarp, harilik järvekarp, kiiljas jõekarp, piklik jõekarp, paks jõekarp, eba.pärlikarp. Väikesed mageveekarbid: keraskarplased, herneskarplased. Enamasti on lahksoolised, viljastumine vees või emas.meres vastsed trohhofoor ja veeliger. Järvekarbil pihtvastsed e. glohhiidid.Looted on ema lõpustes, glohhiid nugib kala uimes. 37. Kuuluvad erinevasse alamklassi. Rändkarbid võivad elada kinnitunult jõekarbil. Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes
Samasuvised lestad toituvad rannas, madalas vees; peamised on Chironomidae (surusääsklaste) larvid, Harpacticoida (rullikulised) ja Cladocera (vesikirbulised). 6 Nende toidus leidub ka amfipoode Gammarus (kirpvähk) ja Corophium (kootvähk) ja aerjalalisi Calanoida (hormikulised). Paiguti etendab Ostracoda (karpvähid) olulist osa. Teisesuvised lestad toituvad samadest gruppidest, millele lisanduvad juba väga väikesed Macoma baltica (balti lamekarp) isendid, Nereis diversicolor (tavaline harjasliimukas) ja Hydrobia ventrosa (ümarkeermeline vesitigu). Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane)
Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. LÄÄNEMERE LOOMASTIK Põhjaloomastik – okasnahksed (tavaline meritäht, valkjaspunane madutäht), merituped, harilik keeristigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu; karbid – Balti lamekarp, Liiva uurikkarp, söödav rannakarp, Läänemere südakarp; koorikloomad e. vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan. Läänemere zooplankton – ripsloomad, meririst, meriseen, vesikirbulised, kerikloom, aerjalgsed, meritikker; mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed. Kalastik -merekalad
annaabi.ee 
