Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid;
ARENGUPERIOODI ISELOOMUSTAVAD MÄRKSÕNAD 1) OLULISEM ARENGUÜLESANNE 2) KUIDAS LAPSEVANEM SAAB SEDA TOETADA IMIK Tunneb ära ema hääle (0-1a) Koogab ja laliseb Tajumine, ära tundmine Vanem Vanem võiks lapsega suhelda ja vastata lalisemisele ja koogamisele MAIMIK Nähtava immiteerimine ja läbi selle tegevuse omandamine (1-3a) Vanem võib käia paljudest kohtades ja nii laps näeb palju erinevaid Nähtu immiteerimine asju ja olukordi, kus näeb inimeste käitumist ja õpib neid olukordi ise
· 1.elukuu lõpul fikseerib pilgu esemele ning jälgib seda; nutab ilma pisarateta 2 kuu · kuulab heli, koogab; jälgib liikuvat eset · tõstab kõhuliasendis pead ja nutab pisaratega 3 kuu · tõstab kindlalt pead ja rindkeret, toetudes küünarvartele ja jälgib liikuvaid esemeid · reageerib emotsionaalselt häälekalt kõnetamisele; koogab 4,5 kuu · pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju · laliseb; rohke sülje teke 6 kuu · pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul) · võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise · naerab häälekalt ja reageerib oma nimele 9 kuu · roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt · kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi · kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb
5. kuu Toetus sirgetele kätele ja ühele käele Viib varbad suhu Keerab seljalt kõhuli Püstiasendis keharaskus jalgadel Istumistasakaal veel puudub Haaramine muutub aktiivseks Eristab kõnetooni Kahe käe koostöö Algab käe-silma koordinatsioon 6.kuu Toetub täielikult sirgetele kätele Suudab lühidalt ilma toeta istuda Kujuneb tallatoetus Paneb esemeid ühest käest teise Reageerib erinevalt oma ja võõrale nimele Hakkab roomama Laliseb, kordab üksikuid silpe Sööb lusikast Sümmeetriline istumine 7. kuu Istub veidi ilma toeta Püüab häälitsedes endale tähelepanu Hakkab kasutama pöialt ja nimetissõrme väikeste asjade võtmiseks Võib veidi aega üksi mängida Eelistab teatud inimesi ja mänguasju teistele Oskab ise kätega toitu suhu panna Protesteerib, kui võtad talt lelu ära
11.2008 LAPSE VAATLUS Laps: Marvo 1a 8k Koht: Kodus Aeg: 9.30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine Elutoas on põrandal maas hunnik mänguasju, laual pliiatsid ja valge paber joonistamiseks. Ema istub diivanil ja loeb ajakirju, televiisor mängib. Marvo mängib põrandal klotsidega, laob neid üksteise kõrvale, moodustades tühimiku keskele, kuhu hakkab mahutama erinevaid mänguasju: karvased loomad, autod. Mängides ta laliseb ja jutustab mõne üksiku sõnaga. Mänginud juba kümmekond minutit omaette, tõuseb poiss püsti ja jookseb emme juurde, ise kõva häälega karjudes: ,,Emme, emme, emme!" Võtab emme käest kinni ja veab ta mänguklotside juurde. Emme laob kaheksast klotsist torni, samal ajal rääkides: ,,Nüüd ehitame suure, suure torni, paneme hästi palju klotse üksteise otsa." Marvo jälgib minuti-paar , mis emme ees teeb ja hakkab ka klotse üksteise otsa laduma, kõneledes: ,,Mina ka, mina ka
5-kuune- pöörab seljalt kõhuli , võib ka kõhult seljale. Kõhuli asendis püüab end lükata sirgetele kätele, ning eset haarates viib keharaskuse ühele kehapoolele. Paneb asju ühest käest teise, haarab eset sirge käsivarrega, 6 kuune-kõhuli olles viib keharaskuse ühelt käelt teisele, mänguasju võttes. Pöörleb kõhu peal ringi mõlemas suunas. Selili asendis püüab pead tõsta. Istub toeta lühikest aega. Haarab esemeid ühe käega ..Reageerib oma nimele ja laliseb. Lapse areng 7-9 elukuul 7- kuune. Roomamise algus, Püüab end lükata neljakäpukile .Pöörab end vabalt seljalt kõhule ja tagasi , ning püüab tulla üle külje istuma. Laps suudab istuda lühiajaliselt keskasendis. 8-kuune-Istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli saavutamine. Läheb neljakäpukile ja tagasi, istub kindlalt.toe najal tõmbab end püsti ja seisab. Plaksutab käsi ,lehvitab. 9.kuune-Käib käpuli tuleb ise istuma, tõuseb püsti, võib teha külgsamme.
Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse
eredaid värve. Alates 10.-l2. elunädalast hakkab mõju avaldama uudsus. Kui tuttavate esemete keskele ilmub uus - vormilt või värvilt erinev, keskendatakse pilk kohe sellele. Siinjuures osutub köitvamaks mitte päris uus vaid muutunud stiimul. Kõne areng Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. 3-kuune laps häälitseb palju, 4-kuune võib jäljendada kõne rütmi Esimese eluaasta teisel poolel laliseb terve laps kestvalt ja mõnuga Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima Roomamine
· Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad alguses sarnaselt kuuljatele, esimese eluaasta teisel poolel vähem ilmselt ei tunne huvi, kuna ei kuule oma häälitsusi ega vastuseks teiste inimeste juttu Lalisemine · 6. 7. elukuul lalin muutub, tekib häälemäng · Laps laliseb, kuna talle pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine · Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi
aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige
sõltumatult, nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest 3) Sotsiaalse käitumise alal - lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. ANDEKUSE LIIGID Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogiline -matemaatiline andekus ilmneb huvi arvude ja loendamise vastu. On hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama.
Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikuist moodustuvaid äratuntavaid silpe, nt da ja ba. Kaheksakuuselt hakkab laps neid kordama, nt da-da ja ba ba, kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust. Enne kaheksandat
edasipidi); püüab end lükata käte ja põlvede peale (neljakäpukile); pöörleb ümber oma keha telje mõlemas suunas; selili olles püüab tulla üle külje istukile; laps teeb teda hüpitades tantsisklevaid liigutusi ehk põtkib jalgadega, harjutab aktiivselt juba õpitud käelist tegevust; meeldib mängida paberiga. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps võib hakata võõrastama; öelda esimesed ilma kindla tähenduseta sõnad; naudib sotsiaalset mängu; naerab väga palju, puristab ja laliseb. Sensoorne areng: leiab üles pooleldi peidetud eseme; üritab kätte saada esemeid, mis on käeulatusest väljas; lapsel areneb täielik värvide nägemine; liikuvate esemete silmadega jälgimine paraneb. Intellektuaalne ja keeleline areng: hakkab vastama ,,ei"; saab aru ümbritsevate inimeste emotsioonidest hääletooni järgi (Child development. 22.09.2011) Tuleb silmas pidada, et osadel lastel jääb roomamise etapp vahele (Väikelapse areng. 25.09.2011).
Jäsemete ekstensioon valule 2 Jäsemete ekstensioon valule 6 Reaktsioon puudub 1 Reaktsioon puudub Sõnaline vastus alla 2-aastane laps Sõnaline vastus Sõnaline vastus 2–5-aastane laps üle 5-aastane laps Koogab, laliseb, naeratab, nutab 5 Orienteeritud, adekvaatsed Orienteeritud, vestleb sõnad, fraasid Nutab, ärritatud 4 Mitteasjakohased sõnad Desorienteeritud Ebaadekvaatne nutt 3 Nutab Mitteasjakohased sõnad Arusaamatud häälitsused 2 Hääleline reaktsioon Hääleline reaktsioon
autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi: Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama
lähedal, nad teevad erinevaid näoilmeid, vaadatakse imikule silma ja korrutatakse öeldut mitu korda. Kui laps saab vanemaks, siis lisaks nutule ja koogamisele hakkab laps kasutama eneseväljendamiseks täishäälikuid ja mõningal määral ka kaashäälikuid. Ehholaaliaks nimetatakse häälikute sagedast kordamist. Beebid kõva häälega hüüavad või kisendavad, et saada tähelepanu täiskasvanult, aga vahest ka enda ajaviiteks. Vanemad arvavad, et kui beebi laliseb, siis püüab nende laps neile midagi öelda ning hakkavad arvama, mis see võiks olla. 18. Ja 21. Elukuu vahel suureneb lapse sõnade arv 20-st 200-ni ning sel ajal hakkab ta ka üksikutest sõnadest moodustama kahesõnalisi loosungeid. 24-27- kuune laps räägib tavaliselt kolme-ja neljasõnaliste lausetega. Kuigi laste laused ei ole sel ajal veel grammatiliselt õiged, kasutab laps kõnes süntaksi reegleid. 3. Eluaastal on lapse kõne üldiselt mõistetav ning tema
ja vat ongi ütleme kui näiteks (.) kohtuvad lapsevankrit lükkav ema, väike laps on seal sees, ja ütleme tema meestuttav. (.) mingi juhuslik meestuttav. (.) akkavad juttu ajama. ja:: siis=noh see meestuttav tahab nagu (...) lõbustada daami või nalja teha, paneb suitsu ette=ja, ja pakub sellele imikule ka ütleme suitsu. (...) noh a=imik oletame et ta lihsalt rääkida ei oska ja hakkab lalisema midagi noh laliseb lihtsalt, ja sis ema ütleb peene häälega talle et noh=et ema räägib imiku eest peenikese imiku häälega et me oleme veel väikesed me veel ei suitseta. no=se ongi puhas nukuteater tähendab. (.) ema antud juhul kasutas seda last nagu nukku ja rääkis tema kaudu. (.) vat see on elus ka nukuteater esineb. /.../ Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |4
3. Uurib, kuhu kadus maha kukkunud ese. 4. Tõstab osavalt üles ühe-kaks kuubikut, haarates kasutab sõrmeotsi. Hoiab kummaski käes ühte kuubikut. 5. Istub iseseisvalt ja mängib mänguasjaga. 6. Pöörab seljalt kõhule. 7. Sooritab esimesi samme, kui teda kaenla alt toetada. 8-kuune imik: 1. Tunneb huvi nähtud eseme vastu. 2. Jälgib täiskasvanu tegevust ja püüab kohati matkida.(kriit-paber, esemete kokku löömine) 3. Laliseb mitmeid häälikuid ja silpe. 4. Püüab end istukile ajada. 5. Seisab ja hoiab toeta tasakaalu. 6. Roomab mänguasja poole, mis ei ole ta käeulatuses. 9-kuune imik: 1. Tõmbab eset nöörist enda poole. 2. Hääldab mõningaid häälikuühendeid, imiteerib täiskasvanu häälitsusi. 3. Haarab verevat kuulikest sõrmi vastu pöialt toetades. 4. Haarab istudes esemeid enda kõrvalt (Laps ja ...54-56). 10-kuune imik: 1. ,,Mängib" peitust. 2
kontekstile tuginemine ja sotsiaalsed vihjed; baastaseme sõnade omandamine) Laps mõistab mitmete sõnade ja fraaside tähendust (u 20-30) enne, kui ise esimese sõna ütleb Sõnavara areng Teisel-kolmandal eluaastal soodustab kõne arengut siin ja praegu näha olevast rääkimine 1. sõna u 10kuuselt (kasutab parasjagu kohal olevate objektide või tegevuste kohta) (vt Grete); mida rohkem on lapse sõnavaras sõnu, seda vähem laps laliseb; avatud silpe ja teatud häälikuid on lihtsam hääldada 1aastaseks saades on sõnavaras u 7 sõna nii poistel kui ka tüdrukutel (teavad, et sõnaga saab tähistada sedagi, mida parasjagu ei näe) (samal ajal saab laps aru u 50 sõna või fraasi tähendusest) Ühesõnaliste lausungite periood, kusjuures esimeste sõnade tähendus erineb täiskasvanute omast (laiem või kitsam; ei kattu üldse)
juurde peplost viima. Teades, et linnast väljas keeb lahing, milles kreeklased on võidukad, on ta võtnud kaasa ühe amme ja pisipoja Astyanaxi ning läinud linnamüürile Skaia värava kohal, kust lahinguväli hästi silma paistab. Nii kiirustab ka Hektor Skaia värava juurde, kus Andromache meest märgates talle kaamel ilmel murelikult vastu jookseb. Nähes, kuidas Hektos Astyanaxi silmitsedes naeratab, surub Andromache ennast mehe vastu ja laliseb: ,,Oh õnnetust, sinu julgus su tapab! Kas sul ei ole kahju minust, Hektor, ja meie väetimast pojast? Mul ei ole ju kedagi peale sinu: oled mulle nii mehe, isa, ema kui ka venna eest. Halasta meie peale, jää siia väravatorni! Kutsu armee linnamüüride taha, aitab ju sellest, kui sa Troojat kaitsed. Miks pead sa veel linnast väljas taplemas käima?" ,,Kallim," vastab Hektor hellalt, ,,muidugi on mul teist kahju. Aga ma ei saa jätta oma kohust
annaabi.ee 
