metaboolsete radadega • Häired Glc metabolismis – suhkrutõbi, rasvumine (üldised metaboolsed haigused) on seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, neeruhaiguste jms. Glükoosi metaboolsed rajad • Glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustamine (kõikides rakkudes), iidne metabolismi rada (ka bakterites) • Glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (lihased, maks) • Glükoneogenees – glükoosi sünteesimine piimhappest (laktaadist), glütseroolist, aminohapetest (maksas) • Glükogenolüüs – glükogeeni lõhustamine glükoosiks (maks, lihased) Glükolüüs • Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustamine • 2 glükolüüsi tüüpi: • Anaeroobne glükolüüs • Piimhappeline käärimine (laktaadi teke) • Alkoholkäärimine (ainult pärmides) • Aeroobne glükolüüs • Atsetüül-koensüüm A (Atsetüül-CoA) teke • Lõplik oksüdatiivne lõhustumine (CO2 ja H2O)
perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas · Glükoosi omastamise langus rakkudes · Triglütseriidide lõhustamise intensiivistumine , s.t. rasvhapete ja glütserooli taseme tõus veres lipolüüsil.
Siis lisandub veel 3 etappi: 1. Pürovaadi oksüdeeriv dekarboksüülimine (eraldub CO2 ja 3 C 2 C ühend) 2. 2 C ühend on Ac CoA, mis difundeerub mitokondrisse. 3. Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O. Nende 3 etapi tulemusena saadakse 38 ATP-d Vt. joonis Glükoneogenees .... glükoosi sünteesimine laktaadist. Toimub peamiselt maksas ja südamelihaskoes. Lihastes tekib glükolüüsi tulemusena laktaat (treenimata inimesel veidi kestvama pingutuse korral, sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees. 2. FOTOSÜNTEES, SELLE OLEMUS JA TÄHTSUS Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess.
2) Glükogeeni deponeerimine glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala. Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks. Glükogeeni varyd maksas 200-300 gr öö jooksul kasutatakse ära, hommikul otsas. (TULEB KINDLASTI HOMMIKUL SÜÜA) 3) Glükoneogenees - süsivesikute (glükoosi) teke aminohapetest glütseroolist, pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist (piimhape). Võimalus sünteesida glükoosi teistest organismis olevatest ainetest. 4) Vereplasma valkude süntees - (albuliinide, globuliinide süntees) osmootne rõhu tekkel. 5) Osa vitamiinide depoo - B12 oluline punaliblede tekkes, K-vitamiin oluline vere hüübimisel osaleva protrombiini tekkes. 6) Valkude transamineerimine selle kaudu saab organism ise sünteesida teisi aminohappeid.
Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini; kui liiga väikseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. Taimsed toidud sisaldavad tärklist ja tselluloosi, liha glükogeeni (3 glükoosi polümeeri) Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel · glükogeeni lagundamisel · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohappest, püruvaadist, laktaadist) Hingamise ja vereringe regulatsioon Hingamine orgaaniliste ainete (nt glükoos) oksüdeerumine. Toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub vastavalt vajadusele. Põhiline regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südame tööd mõjutavad: · adrenaliin; tõstab südame löögisagedust
Laktaadi dehüdrogenaasi funktsioon. Glükogeeni süntees. Glükogeeni süntaas - glükogeeni sünteesi vôtmeensüüm, glükogeeni "juuretise" olemasolu tähtsus rakus. Glükoneogeneesi môiste. Glütserool, aminohapped, laktaat kui glükoneogeneesi peamised substraadid. 1 9. Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel. Hapnik kui elektronide lôppaktseptor, vee tekkimine. Süsivesikute aeroobse oksüdatsiooni energeetiline efekt. Krebsi tsükli vôtmeensüümid - tsitraadi süntaas, isotsitraadi dehüdrogenaas, -ketoglutaraadi dehüdrogenaas, suktsinaadi dehüdrogenaas, malaadi dehüdrogenaas. Koensüümid NAD ja FAD vesiniku aatomite aktseptoritena. Hingamisahela tsütokroomide süsteem, selle korrapärane
Er lammutamine põrnas + erütropoeesi häirumine. * Sünnitusprotsessis aeglustub sündiva lapse keha enamikes osades vereringlus ja langeb kudede hapnikusisaldus energiatootjaks anaeroobne glükolüüs. Laktaadi ja H+ kuhjumine sündivas organismis pole teatud tasemest alates kahjutu (atsidoosi oht pikaleveninud sünnituse puhul). * Takistab püruvaadi kuhjumist ja selle neurotoksilist efekti. Püruvaat konventeerub laktaat dehüdrogenaasi toimel laktaadiks. * Tekkinud laktaadist on kerge resünteesida glükoosi (glükoneogenees). Seega on laktaadil teatud energeetilise reservi roll. Laktaat - Laktaadi tekkimine ja utiliseerimine on normaalselt tasakaalus ja laktaadi hulk jääb enamasti 0,8 - 1,8 mmol/l piiresse (norm: venoosne veri 0,5 - 2,2 ja arteriaalne veri 0,3 - 0,8 mmol/l). Happelise laktaadi kuhjumine lihastes (rakkudes pH langeb) avaldub lihastes valulisusena ja krampidena. Laktaadi laboratoorne tähtsus:
maks deponeerib varuks glükoosi ja vajadusel kasutab glükogeeni jälle glükoosi saamiseks 3) Maks deponeerib (salvestab) vitamiine – B12 (vereloomeks vajalik), A, D, E, K – vajaduse korral võtab neid kasutusele. 4) Maksas toimub vereplasma valkude süntees (albumiinide ja brodumiinide vms) – osa neist valkudest vajalikud vere hüübimisel, seega maksa funktsioon seotud ka vere hüübismisega! 5) Glükoneogenees – süsivesikute teke aminohapetest, glütseroolist, laktaadist ja bürobaadist (püru???). Süsivesikutest omakorda glükoos. 6) Detoksikatsiooni funktsioon – mürgiste ainete kahjutuks tegemine, näiteks ammoniaagi kahjutustegemine (NH3 + CO2 -> NH4CO2 ehk uurea ehk kusiaine) – viiakse neerude kaudu välja. Maksaks tehakse kahjutuks ka teisi aineid, mida inimene tarvitab – näiteks alkohol (samas alkohol ise kahjustab maksa – hävitab maksa rakke – maksatsirroos), maksas tehakse
* mõju silmaavale ehk pupillile: silmaava ehk pupill laieneb laiendajalihas tõmbub kokku ja teeb silmaava suuremaks. * mõju karvapüstitajalihastele: karvapüsitajalihased tõmbuvad kokku ja karvad tõmbuvad püsti (hundil, koeral, kassil turjakarvad, inimestel ,,kananahk"). * mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus. Mõju ka lipiidide ainevahetusele stimuleeriv. Glükolüüsi tagajäjel triglütseroolidest (?) tekivad rasvhapped ja glütserool. * mõju vere hüübimisele: kiireneb ollakse valmis olukorraks, kus saadakse vigastus. * mõju kusepõiele: soodustav, just põie täitumise faasis
Insuliini mõjul sisenevad rakku ka... aminohapped (??????????) Kui vere glükoosisisaldus ähvardab langeda alla normi, hakatakse sünteesima teist kõhunäärme hormooni – glükagooni. Glükagoon tõstab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismide kaudu: 1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused
Siis lisandub veel 3 etappi: 1. Pürovaadi oksüdeeriv dekarboksüülimine (eraldub CO2 ja 3 C 2 C ühend) 2. 2 C ühend on Ac CoA, mis difundeerub mitokondrisse. 3. Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O. Nende 3 etapi tulemusena saadakse 38 ATP-d Vt. joonis Glükoneogenees .... glükoosi sünteesimine laktaadist. Toimub peamiselt maksas ja südamelihaskoes. Lihastes tekib glükolüüsi tulemusena laktaat (treenimata inimesel veidi kestvama pingutuse korral, sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees. METABOLISM Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine.
*Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest uuesti püruvaat ja saadetakse uuesti lihastesse. C6H1206 glükoos. Selle poolestamieks, et saada püruvaat on vaja täpselt 10 reaktsiooni. 1. 4.ja 10. On pöördumatud reaktsioonid. Hapnku juures olekul ei redutseeru püruvaat laktaadiks kuna redutseerimiseks vajalik NADH eimineeritakse hingamisaehelas. Püruvaa difundeerub mitokondrsse, kus toimub lõplik oksüdatsioon üle atsetüül-CoA. Glükoüüsi regulatioon
- B-OX vajab karnitiini, pantoteenhappe, riboflaviini, niatsiini piisavat taset koerakkudes Rasvumine ja karnitiin kuidas seotud?? - Karnitiin on tugevatoimeline rasvapõletaja, sest see vastutab rasvhappete transportimise eest rakkudesse, kus toimub keha energia tootmine. Karnitiini tõus kehas parandab füüsilist tulemuslikkust, põletab rohkem rasva, säästab glükogeeni varusid, puhastab lihaseid laktaadist ja suurendab anaboolse hormaani reageerimist. Küllastamata rasvhapete oksüdatsioon - Inimkeha ei kasuta PUFA-sid energia tarbeks sest o Neid vajatakse regulaatormolekulide (PG) sünteesiks o Mitmed neist on otsesed geenregulaatorid o Nende oksüdatsiooni energeetiline väljund on väiksem ja oksüdatsioon nõuab lisakulutusi - Küllastamata RH lõhustatakse vajadusel, kuid see pole nende kasutamise põhirada
Kortisool tuntud kui stressi hormoon- organismis pinget tekitavad tegurid (külm, kuumus, haiguse tekitajad) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli. Kortisooli prodiktsioon on mõjutatav ööpäeva ringselt, tema tase on kõige kõrgem hommikl päikese tõusu ajal, kõige madalam õhtupoolikul, ka öösel-tsirkadiaanrütm. Kortisooli toimed organismis: · Kortsiool mõjutab maksas stimuleerivalt glükoneogeneesi- glükoosi teke amonihapetest, püruvaadist, laktaadist, glütseroolist. Võimaldab reserve kasutusele võtta. · Pärsib immuunsüsteemi, surub alla antikehade teket. · Valgu ainevahetusele kataboolne toime- valkude lammutamist stimuleeriv mõju · Rasvkoele lipolüütiline toime- rasvkoe lammutamine. · Põletikuvastane toime- võtab turset ja valu ära, surub alla antikehade teket, nt allergia puhul. Kortisooli sünteetilised preparaadid on ravimid. Neid kasutatakse ka vereloome kasvajate korral- suruvad selle alla
Peale selle on kolesterool lähteaineks rakumembraanidele. SAPI SÜNTEES maksa välissekretoorne funktsioon. Sappi produtseerivad maksarakud, sekretiini kontrolli all. (sekretiin reguleerib/stimuleerib maksa teket) VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12. MAKSAS TOIMUB GLÜKONEOGENEES s.o süsivesikute teke aminohapetest desamineerimise teel (aminorühm eraldub), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist. Sapi koostis: 1. Sapi happed ja nende soolad sapi happeid sünteesitakse maksas kolesteroolist. Need, mis maksas tekivad, neid nim. primaarseteks sapihapeteks, neist tekivad peensoole mikrofloora toimel teisased sapihapped ja nende soolad. Sapihapped võimaldavad peensooles emulgeerida lipiide ja teha sellega lipiidid kättesaadavaks rasvu lõhustavate ensüümide s.o pankrease lipaas toimele. Sapi produktsioon algab umbes teisel eluaastal. 2
väheneb mõningal määral ka glükoosi oksüdatsioon kudedes. · Glükagooni mõjul aktiveeritakse ensüümid, mis võimaldavad energeetilisi varusid kasutusele võtta. · Kõige kiirem viis on maksa ja ka lihase glükogeenist glükoosi süntees. Öösel kasutatakse see ära, hommikuks maksas ei ole enam glükogeeni. · Edasi läheb käiku neoglükogenees- glükagoon aktiveerib ensüüme, mis neoglükoegeneesi esile kutsuvad- süsivesikute teke püruvaadist ja laktaadist, mis omakorda tekivad lihasglükogeenist. · Glükoneogenees on glükoosi teke ka amonihapetest (valgud amonihapeteks) ja glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel). Kontrainsulaarsesse süsteem aitab tõsta vere glükoosi taset, kuuluvad kasvuhormoon STH, adrenaliin, kortisool, glükagoon (kõhunäärme hormoon, igapäevaselt osaleb vere glükoosi taseme reguleerimisel, võtab glükoosi glükogenolüüsi teel)- need on puhtal kuhul. Võimaldavad reserve kasutusele võtta
(külm, kuumus, haiguse tekitajad) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli. Kortisoolo prodiktsioon on mõjutatav ööpäeva ringselt, tema tase on kõige kõrgem hommikl pärikese tõusu ajal, kõige madalam õhtupoolikul, ka öösel-tsirkadiaanrütm. Kortisooli toimed organismis: · Kortsiool mõjutab maksas stimuleerivalt glükoneogenees glükoosi teke amonihapetest, püruvaadist, laktaadist, glütseroolist. Võimaldab reserve kasutusele võtta. · Pärsib immuunsüsteemi, surub alla antikehade teket. · Valgu ainevahetusele kataboolne toime- valkude lammutamist stimuleeriv mõju · Rasvkoele lipolüütiline toime- rasvkoe lammutamine. · Põletikuvastane toime- võtab turset ära, võtab valu, surub alla antikehade teket, nt allergia puhul. Kortisooli sünteetilised preparaadid on ravimid. Neid kasutatakse ka
jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon – kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis
2.Aktiveerib lipaasi 3.Stimuleerib soolte motoorikat 4. Moodustab peensooles rasvhapetega kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks ja rasvhapped saavad moodustuda just selliste mitsellide kujul. 9. VITAMIINIDE DEPONEERIMINE MAKSAS (TAGAVARAKS SALVESTAMINE) Rasvlahustuvad A,D,E ja K ning vitamiin D12. 10. MAKSAS TOIMUB GLÜKONEOGENEES s.o süsivesikute teke aminohapetest desamineerimise teel (aminorühm eraldub), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist. Seedimine jämesooles Jämesoolt lahutab peensoolest sulgurlihas, mida nimetatakse ileotsökaalsulguriks. Jämesooles toimub rooja formeerumine. Jämesoole näärmed ise enam seedeensüüme ei produtseeri. Sealolevad näärmed produtseerivad küll lima, aga mitte enam ensüüme. Jämesooles siiski mingid teatud lõhustusprotsessid toimuvad nt. lõhustatakse toidu kiudaineid mikroobide, bakterite, ensüümide poolt
1. verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist). 2. Postabsorptiivne periood – organism kasutab seda glükoosi, mida ta saab maksast ja lihastes talletatud glükogeenist (varud on seal aga väikesed). 3. Glükoosi saab ka veel glükoneogeneesi teel – glükoosi teke aminohapetest (mis tekivad valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b) püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. 2 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
1)verest pärast glükoosi tekkimist nende toiduainete arvelt, mille laguproduktid (süsivesikut, valgud) verre lähevad. See on absorptiivne periood ehk imendumisperiood (2-4h peale söömist). 2)Postabsorptiivne periood – organism kasutab seda glükoosi, mida ta saab maksast ja lihastes talletatud glükogeenist (varud on seal aga väikesed). 3)Glükoosi saab ka veel glükoneogeneesi teel – glükoosi teke aminohapetest (mis tekivad valkudest), püruvaadist ja laktaadist ning glütseroolist (lipiidide lõhustusprodukt) b. püruvaadi ja laktaadi kuhjumine Seda just intensiivse füüsilise töö korral. Need 2 põhjustavad järsu töövõime languse (nö surnud punkt). N: 800m jooksus 600.meetril. Energiavarusid nii kiiresti kasutusele võtta ei saa. c. Monotoonne tegevus Lisandub närvisüsteemi mõju. Kui pikka aega selline tegevus kestab (N: aeglases tempos mööda linna kõndimine). Jalgade vereringe pole kuigivõrd kiire ning ainevahetuse
Kortisool tuntud kui stressi hormoon- organismis pinget tekitavad tegurid (külm, kuumus, haiguse tekitajad) stimuleerivad hüpotaalamuses kortikoliberiini, AKTH, kortisooli. Kortisooli prodiktsioon on mõjutatav ööpäeva ringselt, tema tase on kõige kõrgem hommikl päikese tõusu ajal, kõige madalam õhtupoolikul, ka öösel-tsirkadiaanrütm. Kortisooli toimed organismis: · Kortsiool mõjutab maksas stimuleerivalt glükoneogeneesi- glükoosi teke amonihapetest, püruvaadist, laktaadist, glütseroolist. Võimaldab reserve kasutusele võtta. · Pärsib immuunsüsteemi, surub alla antikehade teket. · Valgu ainevahetusele kataboolne toime- valkude lammutamist stimuleeriv mõju · Rasvkoele lipolüütiline toime- rasvkoe lammutamine. · Põletikuvastane toime- võtab turset ja valu ära, surub alla antikehade teket, nt allergia puhul. Kortisooli sünteetilised preparaadid on ravimid. Neid kasutatakse ka vereloome kasvajate korral- suruvad selle alla
retseptorite allareguleerimiseni ja on võimalik koomasse minek kui [glükoos] kormaliseerub, ning osaliselt sellepärast, et ebanormaalne. Mehhanismid vastusena kõrgele [glükoos]veres …. valkude glükoseerimine viib pikaajalise koe kahjustuseni. Glükoos siseneb rakkudesse Glükoos metaboliseeritakse glükogeeniks (maks & lihased) või rasvaks (rasvkude) Mehhanismid vastusena madalale [glükoos]veres Glükogenolüüs Glükoneogenees (püruvaadist ja laktaadist) Vastusena piiratud glükoosi sisenemisele rakkudesse (diabeet): Moodustatakse rasv- ja ketohappeid kui alternatiivseid energiaallikaid Insuliin toimib läbi membraani retseptori (türosiini kinaasiga seotud), et suurendada glükoosi sisenemist lihas ja rasvarakkudesse. Selleks viiakse GLUT4 (kergendatud transporterid) sisaldavad põikesed rakumembraani. Insuliini seostumine membraani retseptoritega maksas põhjustab
rohkem laktaati. See vabaneb verre, võetakse maksarakkudesse ja koverteeritakse glükoosiks. See on glükoos-laktaat ringlus maksa ja lihaste vahel. 27 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikute aeroobne oksüdatsioon 1. Atsetüül-CoA olemus ja teke püruvaadist (laktaadist), tsitraadi (Krebsi) tsükkel, elektronide transport hingamisahela ensüümide vahendusel : Atsetüül-CoA – juhul kui rakk on hapnikuga piisavalt varustatud, ei ole püruvaadi redutseerimine laktaadiks möödapääsmatult vajalik. Püruvaat trantsporditakse mitokondritesse, kus toimub tema oksüdatiivne dekarboksüülimine. Oksüdatiivse dekarboksüülimise näol on tegemist keeruka keemilise protsessiga, mida katalüüsib ensüümide kompleks püruvaadi dehüdrogenaas
) lihastesse ei tule pisiavalt hapnikku peale; b.) veri ei vii kuhjuvat laktaati ära ja see jääbki lihastesse. Veri viib laktaadi 92 ümbertöötluseks maksa; laktaadist võib teha ka aminohappeid. 6.) järjepidev treening parandab glükoosi kasutuse 6.) laktaadi kuhjumine lihastesse muudab ökonoomsust (järjepidevalt treenival inimesel tekib need valusaks ja kangeks; söödava liha anaeroobsus alles kõrgematel koormustel ja glükoosi puhul halvendab oluliselt liha kvaliteeti. enne seda ei olegi väga vaja kasutada. Tabel 17. Lipiidide ainevahetuse plussid ja miinused
annaabi.ee 
