See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks nurk mõõdab kaugust Maa keskpunktist ekvaatori tasapinna suhtes (geograafiline laius) ja teine nurk määratakse Maa keskpunktist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne poole (geograafiline pikkus) Geograafiline laius Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl. või N) või lõunas (lühend: ll. või S) ollakse. Laiuskraade hakatakse määrama ekvaatorist. Liikuda saame põhja ja lõuna suunas 90 kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk algmeridiaaniks on suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus (ip. või E), algmeridiaanist lääne pool asuvatel aga läänepikkus (lp. või W). Liikuda saame algmeridiaanist 180 kraadi ida või lääne poole
Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole
· Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika. Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, kes jätkas teekonda mööda Hea Lootuse neemelt
..599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m Geirangeri fjord 4 2. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänest kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mis laseb madalatelt laiuskraadidest kaugele põhja poole voolata suhteliselt sooja vett. Rannik jääb seetõttu kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud meretuulest annab tunda ka õhutemperatuurides (umbes -5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab
ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade Bartolomeu Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu, kus nimetati Hea Lootuse neemeks. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika Vasco da Gama arvas, et avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci kinnitas, et avastatud manner pole India. Tema järgi sai nimeks Ameerika Austraalia avastamine Maadeavastuste mõju Euroopa arengule Teati 4/5 maakera pindalast Merd tunti 90%, maismaad 60% Õpiti tundma taimi ja loomi Kartul söögiks Tubakas arstiroht, ravim kopsuhaiguste vastu
protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C)
Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Isaac Newton gravitatsiooniseadus. Johann Guttenberg 1440 leiutas trükimasina. See tõi kaasa raamatute odavnemise. Maadeavastused. Varem ei tehtud maadeavastusi, sest polnud vastaval tasemel laevastikku, kardeti 'üle maailma äära kukkuda'. 15. saj maadeavastuste ajastu. Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune. Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav pani paika laiuskraade. Julgeti minna rannikust kaugemale. Karavell uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult. Põhjused: vürtside kallis hind. Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda. Maadeavastustes olid edukaimad Hispaania ja Portugali meresõitjad. Hispaania rüütel hidalgo. Henrique Meresõitja portugali prints, kes rahastas maadeavastusi. Bartolomeo Diaz portugallane, kes 1488 jõudis Hea Lootuse neemele aafrika tipule.
ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega
paberiturul. Kuna Norra asub mereääres, siis tegeldatakse seal põhiliselt kalandusega. Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Enamus Euroopa lõhesid ja vikerforelle tulevad just sealt. Norras on ka küllalt järvesid ja jõgesid (moodustavad 6% kogu maa-alast) ja seega mageveega pole probleeme. 5.Kliimaolud võimalused põllumajanduseks! Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus. Rannik jääb seetõttu enamasti kogu talveks jäävabaks. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Kliima on põllumajandusega tegelemiseks küllaltki
õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Eeldused araablastelt võeti üle kolmnurkne puri ja kaardid. Kujunes renessansiaegse inimese maailmapilt. Olid tugeva kuningavõimuga riigid, mis suutsid finantseerida maadeavastusi, arenes tehnika. 13. saj. oli Marco Polo teinud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast. Maailmapildi aluseks oli kartograafide süsteem. Õpiti kasutama kompassi ja astrolaabi, viimasega sai merel laiuskraade määrata. Põhjused taheti leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tagajärjed Euroopale inimeste maailmapilt avanes, kujunes maailmakaubandus, mille keskmeks sai Atlandi Ookean; veeti sisse palju kulda ja hõbedat algas inflatsioon. Kaubandus- ja tööstusettevõtted koondusid kodanlaste kätte, õppisid tundma palju uusi taimi ja loomu, nt. ananass, päevalill, kalkun jne. Tagajärjed Ameerikale avastasid nt. hobuse, kuke, kana, sea, lehma, veise jne
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. 10 Norra nafta puurtorn Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesisadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).
· Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi puid nimetati ,,braxili´teks". Indiaanlased langetasid puid, sellest tuli nimi. Koloonia väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond. konkistadoor /hispaania keeles ,,vallutaja"/ hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Siiditee iidne kaubatee, mis ühendas Hiinat Lääne-Aasiaga
Tänu nendele eelarvamustele oli raske vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste I etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja(1394-1460) eestvõttel asuti otsima mereteed idamaadesse. Jõuti Bojadori neemeni, kus Sahara kõrb ulatub ookeanini välja ja kaugemale ei riskutud minna. Mõõteriist, astrolaab, võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz I eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mida nim Hea lootuse neemeks. Christoph Kolumbus üritas jõuda lääne poolt Indiasse. Teed alustas 3.aug.1492 ning 12.okt.1492 märgati maad, mis osutus Ameerikaks. Ise usuti, et jõuti Indiasse. Meretee Indiasse avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama, jõudis 20.mai 1498. Tagasi jõudis vürtse täis laevadega. Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner,
madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).
Ameerika ranniku veelgi külmemat ja kuivemat kliimat. Laamade liikumine, põrkumistüübid- Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Laamtektoonika ja sellega seotud elemendid- laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (põhja- ja lõunalaiused). Liustike tüübid, nende setted - Mägiliustikud ja mandriliustikud. Laugel n Liustikukliima kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemp väga madal, ka suvel mitte üle 0'C. Lõhed rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Maa efekt kiirgus: maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe: Ef=U-G. U- maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, G- neeldunud.
16 nägid nad juba Brasiilia rannikut, kust edasi suundusid laevastikud lõuna poole ning purjetasid ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu väina kaudu, tänapäeval tunneme seda Magalãesi väinana. (Stewart jt 2004:90-91). Menziesi teooria järgi suundus üks laevastik Lõuna-Ameerika lõunatipust Falkani saarteni, sealt Lõuna-Shetlandi saartele ja edasi Antarktikasse, otsides Põhjanaela lõunapoolset vastet, mis aitaks lõunapoolkeral laiuskraade määrata. Nad leidsid selle- Alfa Crux`i, Lõunaristi juhttähe. 1433.aastal koostatud meremeeste käsiraamatust "Wu Pei Chi" võib lugeda, et selleks ajaks olid hiinlased õppinud lõunapoolseid laiuskraade määrama. (Stewart jt 2004:91). Antarktikast edasi mööda Lõuna-Ameerika läänerannikut ülespoole liikudes jõuti lõpuks Californiani. Teised laevad pöördusid tagasi Hiinasse ida poolt, mööda sõites Austraaliast ja Kagu-Aasia saarestikest. Vahepeal oli üks laevastik
konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole, otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal
99% elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4–5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).
kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks fotosünteesiks õhulõhede ühesuguse avatuse puhul ja palju väiksema veekaoga. Kuigi tundub, et C4 on efektiivsem kui C3, on neid tunduvalt vähem. Seda seepärast, et C4 vajabki kõrget kiirguse hulk. S.t väikesi laiuskraade. (Eesits C4 on merikapsas) CAM taimedel on õhulõhed avatud öösel, ning CO 2 seotakse sel teel, et C3 taimede happed muudetakse C4 hapeteks. Õhulõhed sulguvad päevaks ning C4 happed vabastavad CO 2, edasi fotosüntees nagu C3 tüüpi taimedel. 19/10/10 Assimilatsioon. Fotosünteesi intensiivsuga mõõdetakse kiirgusenergia koguhulka, mille taim
aga 15. sajandil arvati, et Preesterkuningas Johannase riik oli Aafrikas. Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud. 2) Euroopa lõunaosas olid välja arenenud kaks uut laevatüüpi: karavell ja karakk need olid sobivad ookeanisõiduks, süvis oli neil madalam, sellega oli võimalik ka rannikule pääseda ja ka karidest paremini mööduda. Karakk oli parem seetõttu, et karakki pardad olid kõrgemad ja seal oli rohkem ruumi trümmidele. Mõlemal olid kasutusel kolmnurksed raapurjed ning nelinurksed
maksta vaja oleks. o Vajadus väärismetalli järele Idamaiste kaupade nõudluse tõttu liikusid Euroopast kuld ja hõbe välja. Kulla ja hõbeda vastu saadi vürtse, siidi ja portselani. o Eurooplastel oli ettekujutus Idamaadest kui pururikkast piirkonnast Eurooplased läksid rikkaid maid otsima. Eeldused: o Tehnilised eeldused: · kompass orienteerumine merel · astrolaab tähekõrgusemõõtja, mille abil määrati laiuskraade · karavell - ookeanilaev · tulirelvad tagasid sõjalise üleoleku teiste üle · antiikaja ja araablaste kaartide kasutuselevõtt o Ühiskondlikud eeldused: · rekonkista araablaste väljaajamine Pürenee poolsaarelt · hidalgo tegevusetu väikeaadlik, kes pidas sõdimist sobivaks enda jaoks läksid maadeavastusretkedele kaasa · tooraine, turg tekkiva varakapitalistliku majanduse vajadus · uudishimu ümbritseva vastu - eneseteostus 24
Maa lapikus – olenemata Maa tegelikust kujust võib Maa pinna väikest piirkonda enamiku ülesannete lahendamisel pidada lamedaks. Näiteks väikese linna kaardi võib koostada nii, nagu Maa pind oleks lame ja selle linna suurune. Maa kuju suures mastaabis on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Vanaajal oli Maa kuju oluline ainult meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda
Linnad: Mesopotaamia oli linnatsivilisatisoon Linna juhtis nõukogu Lameda katusega põletamata tellistest majad, sisehoov, mitu korrust, all töökoda ja pood, ülemisel korrusel eluruumid 2. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Kaubadeed Idamaadesse olid läinud araablaste ja türklaste kätte, arvati et läände purjetades võib ka jõuda Indiasse Ameerika esmaavastamine viikingite poolt aastal 1000 1471 jõudsid eurooplased ekvaatorini Astrolaab - kompass, võimaldas määrata laiuskraade Lõuna-Aafrika tippu jõuab Diaz 3. august 1942 algas golumbuse reis kolmel laeval (Santamaria, Pinta ja Nina) 12. oktoober Ameerika avastamis päev, Columbus Vaskoda kama - 20 mai 1498 - leidis meretee Indiasse Americo Ves Pucci on Itaalia geograaf, tõestas et Ameerika on uus manner Hispaania teenistuses olnud Portugallane 1519 - 1522 esimene ümbermaailma reis Väilad - Kirda ja Loode väil, püüti leida teed Indiasse Põhja Poolkera kaudu 17. sajandul hakati otsima
Kardeti, et merevesi läheb keema või muutub siirupitaoliseks massiks. Lisandusid õudusjutud meremonstrumitest või magnetmäest, mis kõik naelad laevast välja tõmbab. 1445. aastal jõudsid Portugali meresõitjad välja Roheneemeni, kus kõrb asendus troopikaga ning taas puututi kokku inimasustusega. Tõsi, siit tekkisid uued hirmud, et päike põletab kõik inimesed mustaks. Toonase meresõidu probleemiks oli ka laeva asukoha kindlakstegemine. Laiuskraade suudeti 15. sajandil astrolaabi abil määratleda juba küllaltki suure täpsusega. 1471. aastal ületasid Portugali meresõitjad esmakordselt ekvaatori, millega kummutati ka paljud senised kahtlused ja hirmud. Pikkuskraadide arvestamine eeldas väga täpset ajamõõtmist, mida tollase tehnika juures jäi oluliselt vajaka. Selleks, et Indiasse on võimalik ka meritsi välja jõuda, piisas siiski juba teadmisest, et maakera on ümmargune
annaabi.ee 
