Aga mis kell rong juab tpselt moskvasse. prdus noor inimene vagunisaatja poole. -tpselt kell 9.05 moskva aja jrgi. laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama.
,,Armurüppes" Luulekava Triin Kazlas 10.a Kuressaare 2009 M: Kui tulnud õied, põgeneme linnast: all mere ääres ootab väike maja, sääl kibuvitsad õitsvad üle aia - Kui tulnud õied, põgeneme linnast! ( 3, lk. 9) N: Neis majakese kollastvärvi seintes, sääl losutavat vaigulõhna peitub; ja nõnda palju mõnusust ses leidub, kui laisalt pikutame värskeis heintes. ( 4, lk. 9) M: Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. ( 6, lk. 11) Siis tuled sa - ei jää sa iial hiljaks - ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad - neid lämmatavad suured rõõmu summad. ( 1, 2; lk. 12)
Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse
aga surmahaiguse - hemofiilia (vere hüübimatus) - küüsis. 1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas. Ilmselgeks sai Venemaa sõjaline mahajäämus, mis tingis vajaduse sõjaväereformiks. Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma.
Looming on itaaliaga seotud LOOMING ESSEED: "Haydn'i, Mozarti ja Metastario elu"(1814) "Napoleoni elu" (1817) "Maalikunsti ajalugu Itaalias"(1817) BIOGRAAFIA: "Rossini elu" PSÜHHOLOOGILINE ROMAAN: "Punane ja must" REISIKIRJAD: "Rooma, Napoli ja Firenze" (1817) "Jalutuskäigud Roomas" (1829) ROMAANID: "Parma klooster" "Armance" õnn= armastus + töö Nõu kirjandusele: kaasaegsus, selgus ja loogika Stendhali arvates inimene elab elu kirglikult ja mitte laisalt ja igavalt. "Punane ja must" moto: "Tõtt, karmi tõtt!" Romaani peategelane on Julien Sorel, kes on puusepa poeg, õppinud selgeks ladina keele. Plaan edasi jõuda naiste abil. Usub pigem Napoleoni kui piiblit. Esimene samm on koduõpetaja koht linnapea majas. Hiljem aga Pariis, mõjuka aadliku juures. Ta näitleb ükskõiksust ja huvi puudumist tüdruku piiramisel. Ta sõidab Verrieres'i ja tulistab selja tagant palvetavat pruou de Renali
Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile, milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega.
Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud. Kõik tema raamatud on siiani olnud kujunduslikult üsna pillavad ja silmarõõmu pakkuvad.Künnap paistab silma ideede lennukuse ja mõtte värskusega ka reklaami alal.Asko ise peab ennast laisaks inimeseks ,kuid ta jõuab kõike teha. «Ühe tööga puhkan teisest. Ma teen kõike väga laisalt. Laisk inimene on tõhus. Ta ei hakka kohe rabelema, vaid istub ja vaeb, kuidas ta sellega kõige kergemini valmis jõuaks. Tegelen Zoomiga iga päev, olen n.-ö. loovjuht või creative director,» proovib Künnap oma tegevust iseloomustada. «Loovjuht pole muud kui ülekasvanud copywriter või disainer, kes kogu agentuuri kõiki loovprojekte kontrollib.» «Kunstikoolis olles juhtus ikka, et raha otsa sai. Sel puhul aitasid stendid, kus rippus kuulutus mõne objekti konkursi kohta. Siis sai
guru (välja-arvatud 8-aastasena surnud Har Krisnani) olid abielus, näidates isikliku eeskujuga, kuidas elada majaperemehena. Pühad paigad Sikhide kõige püham paik maakeral on Ja Amritsar. Ehitised Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandzabi osariigis Amritsaris. Seal asub nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar- kus prisked vääriskalad laisalt ringi ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel.
Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Uutmaa asus 1928.a. õppima "Pallasesse" Nikolai Triigi ateljeesse. 1938.a. omandas ta Tartu Ülikooli juures keskkooli joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus.
suhtumist. Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid inimesi sõimatavat silmaklappidega inimesteks, millist mainet üks enesest lugupidav ühiskonna tegelane ei saa endale lubada. See tingibki olukorra, kus hea mulje jätmiseks peab olema kõiki raamatuid natuke lugenud, kõigega natuke tegelenud. Targema mulje jätmiseks võib katsetada isegi oma eelmiste tegemiste suhtes veidi iroonilist suhtumist. Üleolekut kõigest. Kuid mitte pahatahtlikkust, pigem laisalt üle moka "been there - done that". 4 Mis iganes, mis tuleb peale modernismi Modernismi ajal hakkas inimene tegelema oma identiteediga loovamalt ja isegi pingsalt otsides. Oli hajumas klassikuuluvustunne, mis pani modernismieelse inimese kindlasse kohta sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud
vaja täna vili ära võtta, hommikul kuue paiku käisin vaatamas, aga eilsest vihmasajust oli põld veel liiga pehme. Sellise kuumusega aga on põld lõunaks kuiv!" Poiss noogutas ja lippas edasi, kuni kadus küüni nurga taha. Kell oli löömas südapäevatunde ja väljas oli palav. Aiaste talu hoovis ei liikunud ühtegi hingelist, isegi Madise koer Murjam, kes tavaliselt igavusest kas või kärbseid püüdis, lebas seekord kuuri varjus, keel pikalt suust väljas ning silmad laisalt pilukil. Kuid siis ajas ta järsku pea püsi, kuulatas korra ja hakkas haukuma. Jaan vaatas haukumise peale katusekorruse aknast välja ja sõnas eidele: ,,Ei tea mis sellel hullul hakkas?" kuid vaadates kaugemale, nägi ta kaugusest lähenemas punast autot, mis keerutas enda järel kõrbkuiva kruusatee peal üles tohutu tolmupilve. Jaan vaatas ükskõikselt autot ja pöördus tuppa tagasi ning sõnas eidele: ,,Mingi hull rallib jälle külatee peal, loodan et sõidab surnuks ennast.
Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees. Kas minu igatust ta kannab Kas mu lootus tema peal? Või toob ta häda meie randa? On surm vast leidnud aset seal?... * Sügisene rand Tuhakarva lained Laisalt liiguvad, Seisukütkes pilved Umbsed, igavad. Üle kahvatanud, Väsind väljade, Üle kalli kõrre Tume sügise. Kajakate kisa Rannaäärsel veel Osa neist on lennus, Teine kaljudel. Pikk ja pnav piire Ilmub eemal veel; Sealt üks päeva kiire Pääsnud laintele. * Üks märtsihommik udune Üks märtsihommk udune Soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele Käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, Teed sulad, poriga
.. sest peegeldusse, muresse mattunust. Kuni saabus hommik oma põhimõtetega. Veristas teid, anus ja alandas nii, et õed poleks uskunud. Jah, nüüd on kevad kõrvale jäänud. Mõelge talle, kui loete, mis kirjutati vettinult ning laisalt, raamatu järgi. Mina saan luuletusest ,,Ja päikest valgendati" aru nii, et see räägib, kuidas Eesti taasiseseisvus ja paljud olid selle vastu. Esimeses salmis on kõik elu ja ümberringi toimuv rahulik. Kõik toimuv oli nii, nagu pidi olema. Järgnevas salmis on näha, et hakatakse meelitama tõrvaga. See tähendas, et eestlasi taheti Vene võimu alla. Siis juhtus see, mida kardeti. Juhtunu oli nii hirmus, et ,,õed poleks juhtunud". Mina saan sellest aru järgmiselt:
Nt kuusirp (taevakeha), lainete turi (laineharjad), vaimuhiiglane ( suurte vaimuannetega inimene), tähtis nina ( esileküündiv inimene), pealkiri ,,Ninad mullast välja" (Postimehe ajakiri Arter 17.03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal meeleolu; määrsõna: lained rulluvad laisalt randa. Ülekantud tähendusele viidatakse vahel ka jutumärkidega: Minu esimesed ,,triibulised" E. Vilde. NB! Ei tohi liialdada! Metafoori alaliigiks on metafoorsed fraseologismid: nt hambasse puhuma. Metafoorid on keelde tulnud, et kirjeldada uusi mõisteid vanade abil. Harima, maa harimine; lõng, mõttelõng Metonüümia ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Ühe nähtuse,
Tartu Ülikool Usuteaduskond Yvonne Lagle Maagiline Taoism Referaat Tartu 2012 Sissejuhatus Selleks, et rääkida maagilisest taoismist tuleks vaadelda neid mõisteid hetkeks eraldi. Taoism keskendub enamasti inimese sisemaailmale. Taoistlik inimese ideaal on ,,õnnis inimene". Rääkides Taoismist on kõige olulisemad märksõnad Lao Zi ja kulgemine. Kusjuures kulgemine ei tähenda siin kontekstis laisalt olesklemist, vaid hoopis seesmise Minaga tasakaalus olemist ja maailmaga harmoonilist suhet, koos kulgemist, õppimist. Nüüd aga maagiast, mida on keerulisem defineerida. Mina võtsin maagia mõistele aluseks tavainimesele üleloomuliku, metafüüsilise suuruse või lihtsalt silmaga nähtamatuks jääva inimese seesmise elutarkuse. Maagiline taoism sisaldab mitmeid erinevaid eesmärke ja võtteid nende saavutamiseks. Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba
?" Võeti vaikides minu teatised, kontrolliti taaskord mu nime järgi üle. Ning hetke pärast sain lisaks kättesaadud pakile veel viis saadetist. Ei saabunud ei vabandust ega headaega soovi. Olin maruvihane, kaua võib olla selline suhtumine!? · Negatiivne- Kuna eelmine kord teenindas ning aitas suurest hädast välja just seesama teenindaja (lapse jõulupeo aeg) olin täitsa rahul, et just selle teenindaja juurde sattusin. Kuid kui ta laisalt ning kindlalt mulle teatas, et mulle pole sealt enam miskit saada pettusin ma inimeses. Tundsin taaskord end indiviidina ning tuli tõdeda, et sellele ettevõttele on inimesed süsteemi jaoks mitte vastupidi, nagu peaks asi toimima. Tehniline- ja funktsionaalne kvaliteet on null. · Ettepanek- Kui soovisin välja lugeda teenindaja nime nimesildi pealt, olin tõsiselt häälestatud kirjutama kaebust, ilutses rinnasildil mitte nimi vaid sõna
SAAN MA RIISUMISEGA” PADJAPERE PADJAPERES TÕUSIS TÜLI KELL VÕIS OLLA JUBA KUUS PERE KÕIGE VÄIKSEM LÜLI TAHTIS OLLA KEEGI MUU: EI PADI OLLA TAHA MINA PAREM OLEN HOOPIS LINA OLEN TEKIKOTT VÕI PÜÜR OLEN KASVÕI HIINA MÜÜR OLEN MADRATS, OLEN VOODI MIKS MIND PADJAKS ILMA LOODI? KÕIGILE MA NÕME NÄIN PADJANÄOGA RINGI KÄIN NÄKK HOMMIKUNE UDULAAM NIIDUL LAOTAMAS VEEL TIIBU METSA POOLE SAMMUN MA JÄRVE KALDAL PEATUN VIIVUKS VEEPIND SILE - PEEGELKLAAS VESI LAISALT KALLAST TAOB JÄRSKU RABANDUSE SAAN JÄRVEST TÕUSEB NÄKK - JA KAOB 10 11 KIVI TAGA, EEMAL VEIDI TEDA JÄLLE MÄRKAN TAAS KULDSEID JUUKSEID KAMMIB NEIDIS NAHK NII HELE, PILK ON MAAS KAUNID PUUSAD PAISTMAS VEEST, NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE.
Elupaikadeks on järvekonnadele suuremad taimestikurikkad järved või vaiksed jõekäärud. Ehkki järvekonn viibib peamiselt vees, püüab ta toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nimelt on tegu väga ettevaatliku loomaga, kes volksab vee alla peitu juba kaugelt inimese samme kuuldes. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena, nad on väga liikuvad ning krooksuvad kooris rämeda häälega
Luule oli esimene aktsepteeritud kunstivorm. 19saj lõpul ei olnud proosa veel kunst. Luule muutus eriliseks kirjanduseks. Proosa (realistlik romaan) rütmiline vabaluuletus, proosa, värss Luule (sonett) Ju toome helbed jätnud jumalaga Ja sirelite õitseaeg on käes Rütmiline proosa Atlandi laine käib vaikselt, loodest ta tuleb. Roheka turja küünitab kummina kõrgele, valkavaks pääks selle veeretab, tüünelt ja laisalt. Õhk ei haiguta tuult; üksikuid kaadraid ja kakjaid kannab ta soolane avarus. Ookean ringutab rammetuid liikmeid. Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Elusõna! Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta. Proosa puhul tundub see eksperimentaalne
Jegorõtšev oli koos oma sapöörijaoga kõige eesmisel traallaeval. Ülejäänud 17 meest tema rühmast eesotsas seersant Hodakiga olid liikurpraamil. Koos nendega oli ka inseneriväerühm. Ahtri taga sulas vahutava murdlainetusega ääristatud kollane liivarannavööt metsaga kokku. Varsti hakkas vähehaaval ahenev metsariba sarnanema tumeda paelaga ja Ruhnut võis aimata vaid peenikest tikku meenutavat tuletorni järgi. Traallaeva komandosillal seisev Jegorõtšev vaatas kaua laisalt õõtsuvat sinkjashalli vett. Aeg-ajalt ilmusid madalatel lainetele valged harjad, mis samas järjetult kadusid, et juba teises kohas uuesti ilmuda. Ja niiviisi lõputult... Jegorõtšev mõtles kiiresti lähenevale kohtumisele sõpradega. Salaja lootis ta, et õnnestub käia ja Ljudmillat külastada. Kas ta pole mind ära unustanud? Vaid ühel korral saime ju kokku... Päike oli juba ammugi end veest lahti rebinud jakõrgele pea kohae tõusnud, kui laevad hakkasid Kõigustele lähenema.
Ekke järjekortselt viivesse. Tuletab meelde, et Jevdokia on enamvähem kohalik pealik kuna tema omab kõike aurikust iga viimse maatükkini külas ja selle übruses, ta on pikk ja laia puusaline naine kelle on mõis ja teenrid lausa. On saanud traditsiooniks, et enne kui tema tööd ei alusta, ei tohi keegi kalale minna, sest alandlikule prouale tehtakse kõik teed ees vabaks ja kummardatakse aupaklikult tere kui too möödub. Jevdokial on aga ise üsna ükskõik kõigest ja ta suht laisalt ütleb tervist vastu, ta leiab selle alandlikuse ja abituse vastikuna ja on pettunud, et ta rahvas nii primitiivne ja labane on. Väheteatud on aga see, et Jevdokia pärineb Eestist tegelt ja kui oli noor siis tihti öö varjus sõudis teise poole järve Eestise kuid nüüd on ta vananenud ja lausa kolm nädalat haigevoodis olnud. Kogu küla on masenduse ja palves kuna kui Jevdokia ei saa tööd teha siis ei tee keegi midagi. Oma surmavoodis
B takseerides Ad, tuleb järeldusele, et too on "prillipapa", "mukitud" ning pealegi "ei kuulu meie hulka" ning laiutab sihilikult edasi. Füüsiline ülekaal on B poolel. Suhtlus "ülevalt" on realiseerunud. Kuivõrd A näeb kellega tal on tegu, võtab ta vastu otsuse nihutada ennast eemale hea on, et on kohta kuhu taanduda. B on rahuldatud ja uurib viisakusetult naabrit. Talle on selge, et too andis alla, aga see tähendab, et ta hakkab ka edaspidi alla andma. Seepärast ta küsib laisalt: No mida kirjutatakse. Kui A ei vasta, huvitab B-d ega too kurt ei ole. A on sunnitud, kas otsima teist pinki või siis nahhaalile vastupanu osutama. Kuidas ta sead teeb, on omaete küsimus. Endas kindel olev inimene, kes ei vii asja kakluseni, leiab paar- kolm rahulikku sõna, mis avaldavad B-le muljet. Igal juhul peab A selleks valmis olema, et B tahab tema vastupanu proovile panna. Kui kakluse perspektiiv avalikus kohas (isegi
Seega oli kulminatsioon siinkohal tähtsam, kulminatsiooniks oli aga mitte just kaua aega enne lõpplahendust asset leidev ametlik asjade klaarimine kui Kaval-Ants ühes kahe mehege tuli Jürkale teatama, et ta peab aasta ajapärast väljakolima. 9. Autori keel ja lauseehitus Tüüpiline proosa, laused on pikkad, leidub 20.sajandi algsest murrangut ja laenu mida enam ei kasutata nii tihti nagu arst on enamasti teoses tohthe, ja paljud r ning e'd on vahetatud laisalt ä-ga. 10. Mis tüüpi kirjeldused ning mida põhiliselt kirjeldatud Filosoofiat ja maailmavaateid kirjeldati päris tihti ja rohkesti, Jürka, Antsu ja Kirikuõpetaja vahel toimub mitmeid dialooge kõik pühendatud õndsaks saamise filosoofia , tõe ja omakasupüüdlikuse umber. 11. Dialoog, monoloog või jutustav vorm (minavormis või kõrvaltvaatajana) Kõrvalvaataja jutustav vorm. 12.Teoses esinenud sümbolid ja olulised viited (näiteks piiblile või mõnele muule teosele)
suhtumist. Tihtipeale olen kuulnud millessegi süvenenud ja mingit teemat süviti tundvaid inimesi sõimatavat silmaklappidega inimesteks, millist mainet üks enesest lugupidav ühiskonna tegelane ei saa endale lubada. See tingibki olukorra, kus hea mulje jätmiseks peab olema kõiki raamatuid natuke lugenud, kõigega natuke tegelenud. Targema mulje jätmiseks võib katsetada isegi oma eelmiste tegemiste suhtes veidi iroonilist suhtumist. Üleolekut kõigest. Kuid mitte pahatahtlikkust, pigem laisalt üle moka "been there - done that". Bicycle wheel (Marcel Duchamp 1913/64) Mis iganes, mis tuleb peale modernismi Modernismi ajal hakkas inimene tegelema oma identiteediga loovamalt ja isegi pingsalt otsides. Oli hajumas klassikuuluvustunne, mis pani modernismieelse inimese kindlasse kohta sõprade seas. Oli ta siis mingi hõimu, gildi või küla liige. Modernismi ajal muutusid valikud keerulisemaks,
Ta istus lauahunniku otsa, pani käed rinnale risti ja jäi uudishimulikult ringi vaatama. Madal paistis temale linna vallide kõrval müür olevat, mis lossihoovi piiras ja mille peal hall vahitorn nagu vanaeit parsil kükitas. Hoovi keskel sirutas peahoone ise hulga nurki, otsi, korstnaid ja tornikesi nagu ähvardavaid kivisõrmi sinise taeva 15 poole. Kitsaste kõrgete akende taga sõelusid inimesed tegevalt sinna-tänna. Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud nina välja, mis nagu kuu valgustatud pilvede vahelt tema okkalise halli habeme seest välja säras. Jaanus hakkas temasuguste jõmpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud kübara kaudu selle näo silmi otsima. Asjatu töö
lattide külge maainimesed oma hobused olid kinni sidunud. Aknakatuste all seisis igal pool tühje riidekaste. Hulkurid puhkasid kogu päeva kastidel, lõikudes neid oma taskunugadega, närides tubakat, haigutades ja ringutades -- see oli kangesti labane rahvas. Neil olid enamasti kollased õlgkübarad, laiad nagu päevavarjud; kuubi ega veste neil polnud. Nad hüüdsid üksteist: Bill! ja: Buck! ja: Hank! ja: Jõe! ja: Andy! ja lobisesid laisalt ja sõnu venitades ning tarvitasid õige palju vandesõnu. Ka iga aknakatuseposti najale toetus üks hulkur, enamasti käed püksitaskutes, kust nad ainult siis välja võeti, kui tarvis oli kelleltki tubakat laenata või ennast kratsida. Muud nendelt ei kuulnud kui: «Anna mulle põsetäis tubakat, Hank.» «Ei saa, mul endal üksainus põsetäis järel. Küsi Billilt.» Vahel Bill andis, vahel valetas ja ütles, et tal enam pole. Paljudel sihukestel hulgustel
Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik neli olid pooleldi kollastes, pooleldi valgetes riietes ja ainult riide materjal oli igaühel erinev. Esimene oli riietatud kuld- ja hõbebrokaati, teine siidi, kolmas villasesse, neljas linasesse riidesse. Esimesel oli paremas käes mõõk, teisel kaks kuldvõtit, kolmandal kaal, neljandal labidas. Et aidata laisalt mõtlejaid, kes nende atribuutide selgusest hoolimata ei suutnud nende mõtet mõista, võis lugeda suuri musti väljaõmmeldud tähti: brokaatriide alumiselt äärelt -- minu nimi on Aadel; siidriidelt -- minu nimi on Vaimulik Seisus; villaselt -- minu nimi on Kaubandus; linase riide alt äärelt -- minu nimi on Põllutöö. Kahe meesallegooria sugu oli igale nupukamale vaatlejale selge nende lähemaist riideist ja 1 3
annaabi.ee 
