tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised
ruumalalt 42 korda suurem kui Maa. Oma mõõtmetelt ja välimuselt on Neptuun sarnane Uraaniga. Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist, nagu Uraanis, on ka Neptuunis metaani, mis annab planeedile sinaka värvuse. Neptuuni ülemistest pilvedekihtides on rohkem metaani, kui Uraanil ja seega on Neptuun sinisem. Planeedi pinnalt võib leida ka heledaid ja tumedaid jooni. Automaatjaama ,,Voyager 2" poolt avastati planeedilt Suur Tume Laik , mis 1994. aastaks oli aga juba kadunud. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Sarnaselt teisele hiidplaneetidele, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni 2 suuremat ja kitsamat rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. On
Millest koosneb? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri.
atmosfäär on väga tormiline. Neptuun on gaasiline planeet ja nagu tüüpilistel gaasilistel planeetidel, on Neptuunil tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai kohe nimeks Suur Tume Laik. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole teada, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal atmosfääris asuv moodustis. Paar kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede
võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994.aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud. 1846
esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopidesnäeme vaid tillukest rohekat ketast). 4.Asukoht ja välimus Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1944.aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles.Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. 5.Neptuuni kaaslane Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest jaTritonning lisaks veel neli 2002.aastal ning õks 2003
pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad
võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1944. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. 3 Kaaslased
võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Rõngad Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need
massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe, Neso, ) Triton (1846a. ...kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas) Proteus(päikesesüsteemi kõige mustema keha,5%) "Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi.) valgetest pilvedest koosnev hele laik(tuul 1000 km/h) Magnetväli palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud.(kadunud,varjatud?) Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad
Kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega toob pasknäär metsamajandusele suurt kasu. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik. Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt. Välimus. (vaata pilte) Pasknäär on umbes haki suurune roosakas-hallikas-pruuni üldvärvusega lind. Väga iseloomuliku tunnusena on tiivanukil sini-musta-valge kirju laik ja sellest tagapool tiival valge laik. Lennul torkab silma valge päranipuala. Saba ja tiibade tagaosa on must. Pea piirkond on heledam ja noka tüve pikenduseks on mõlemal pool musta värvi laik. Kui lind on erutatud, siis tõusevad peasulud väikese madala tutina püsti. Pasknääri lend on iseloomulikult tõmblev ja laperdav.
planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble'i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. RÕNGAD · Nagu teistele hiidplaneetidele kohane, on ka Neptuunil rõngad. · Kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 km ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. · Rõngaid esineb veel, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
planeet, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. ,,VOYAGER 2" · 25. augustil 1989. jõudis kosmoselaev ,,Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. · Suurima lähenemise hetkel lahutas laeva kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 km. · Esimestest ülesvõtetest oli juba näha planeedil Maa läbimõõduga tumedat laiku, mille nimeks sai Suur Must Laik. See laik on atmosfäärikeeris, mis toob esile teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. · Laik oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble'i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. RÕNGAD · Nagu teistele hiidplaneetidele kohane, on ka Neptuunil rõngad. · Kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 km ja teine 63 000 km kaugusel planeedi tsentrist. · Rõngaid esineb veel, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas tiibade põhivärv
Tritoni valguse peegeldumisvõime on 90% ja pind on kaetud mitmesuguste triipude ja vöötidega. Tritoni pinnatemperatuur on -236°C. TRITON JA NEREID. TRITON NEREID (1846) (1949) VOYAGER 2 Ainuke kosmoselaev, mis on külastanud Neptuuni. Jõudis kohale 25. augustil 1989. aastal, selleks kulus aega 12 aastat. Sinise metaani atmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks SUUR TUME LAIK. Tegemist on hiiglaslike atmosfääriääristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled viivad kohati pilvi
võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kuud; viimane kuu avastati 2013. aastal ja sellele pole veel nime antud. 1846
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea.
Jupiteri kaaslased Pildid JUPITER!!! Sissejuhatus Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter kuulub hiidplaneetide rühma.Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Jupiteril on neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Liikumine Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Tuum Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini.
kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. SUUR PUNANE LAIK Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu SUUR Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. MAGNETVÄLI Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo
Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad. Marsil on kaks kaaslast. Puudub hapnik. Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked. Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb ,,mantel", vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel. 7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline vaakum ja hiidplaneedi lähedus.
tuum-sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan. Nagu Uraanil, pole Neptuunil arvatavasti eristatavat sisemist kihistust. Pigem on ühetaoline koostis ja tõenäoliselt umbes Maa massiga kivisest materjalist väike tuum. Joonis 5. Ehitus 3.2 Laigud Peale esimesi ’’Voyager 2’’ ülesvõtteid nähti sinise metaanatmosfääri taustal kahte tumedat laiku. Suurem neist, planeedi Maa läbimõõduga laik, sai nimeks Suur Tume Laik. Tegemist oli hiiglasliku atmosfäärikeerisega, mis tõi esile sügavamatest kihtidest pärinevat teistsuguse koostise ja värviga pilvi. Seda peeti väga pikaajaliseks moodustiseks, kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble’i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Pole selge, kas see on lihtsalt kadunud või varjab Suurt Musta Laiku mõni kõrgemal asuv moodustis. Mõne aja pärast tekkis uus tume laik Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär on kiiresti muutuv.
võrreldes Päikesest poole kaugemal. Ka Neptuuni täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani,mis annab plaaneedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1944. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas,idast läände. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Tritonning lisaks veel neli 2002.aastal ning õks 2003.asstal avastatud veel nimetut kuud.1846
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat.
Jupiteri ja Saturniga sarnaselt on ka Neptuunil sisemine soojaallikas see kiirgab üle kahe korra rohkem energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt. -3- 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis on gaasiplaneetidele väga omased ning need on piiratud laiuskraadide joontega, esinevad
koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter (25.02.13) http://www.google.ee/search?q=jupi
Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi tulemusena valguse peegeldumisel (või läbiminekul) tasaparalleelsest klaasplaadist ja ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Et õhupilu paksus on ühesugune kogu ringjoone ulatuses, siis kujutabki interferentsipilt endast kontsentrilisi rõngaid. 3. Miks tekib peegeldunud valguses rõngaste keskele tume laik? Kas alati? – Kui valguslained, mis peegelduvad õhukihi ülemiselt ning alumiselt pinnalt, interfereeruvad omavahel, siis tekib tume laik. 4. Miks peab lääts olema suure kõverusraadiusega? –Sest kiht läätse ja klaasplaadi vahel peab olema üliõhuke, et kihi paksus oleks võrreldav valguse lainepikkusega. Sel juhul on interferentsipilt hästi jälgitav (rõngaste mõõtmed on sõltuvuses läätse kõverusraadiusega) 5
korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000 korra väiksem kui
orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik 12. RÕNGAD: Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad, kuigi väikesed. Neptuuni kaks kitsast rõngast. Üks paikneb 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neid on veel, kuid need on väga heledad ja nõrgad. 13. KASUTATUD KIRJANDUS 14. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Mis see on? Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks
Jupiter ja tema kaaslased Triinu Tellis Üldandmed Mass: umbes 1,9x10² kg, mis on Maast 150 korda raskem (Maa mass on 0,006×10² kg) Koostis: Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (Gaasiline) Diameeter: 139 822 km (Maa diameeter on 12 742 km) Huvitavaid fakte Jupiteri kohta Heleduselt on Jupiter 4. taevakeha päikesesüsteemis Sai nime Rooma jumala järgi, kes oli taeva ja tormi jumal Jupiteril kestab üks päev vaid 10h Jupiteri aasta kestab 11.8 Maa aastat "Suur punane laik" on antitsükloni torm, mille kestuseks arvatakse 300 aastat "Suur punane laik" Suur torm kõrgrõhkkonnas, mis on kestnud viimased vähemale 300 aastat Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mi...
JUPITER Jupiter on päiksesüsteemi kõige suurem planeet. Nime sai ta jumala järgi. Jupiteril pole tahket pinda ning ta asub päikesest 5 korda kaugemal Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Teleskoobiga näeb jupiterilt heledaid ja tumedaid pilvevöönde, need tirlevad planeedi ümber eri kiirustel. Jupiteri atmosfääris äratab suurt tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud ligi 3 sajandit. Laik on suhteliselt keeriseline moodustis mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi
Ööbik Värvulised Laulus vahelduvad viled Tema ülapool on oliivipruun, saba Sage avamaastikuga laksutamisega, valjud toonid roostekarva, alapool hele, küljed piirnevates võsades ja mahedatega ja kurvad rõõmsatega.. pruunikashallid, pugualal on kirju puudetukkades, ookerhall laik. kaldapõõsastikes, metsistunud aedades jm., kus leidub tihedat põõsarinnet.
heledad. Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale. Pesa üsna kõrgel, sageli kuni 17 m kõrgusel.
temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad kiirgusvööndid kiirgavad tema pinnast kuni 8,000,000 kilomeetri kaugusele. Tema ümber tiirlevad ka 2 rõngast, mille raadius on ligikaudu 122,500 kilomeetrit. Need avastati 1979 aastal, kosmoseaparaat Vojager 1 poolt. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris on inimestele juba 3 sajandit äratanud tähelepanu ,,Suur Punane Laik", mis on üsna püsiv keeriseline moodustis, mis on paari korra võrra suurem, kui maa läbimõõt. Jupiteri külalised Esimest korda külastas Jupiteri 1973 aastal kosmoseaparaat Pioneer 10. Varsti järgnes talle ka Pioneer 11. Hiljem on seda Päikesesüsteemi suurimat plaaneti külastanud Voyager 1, Vojager 2 ning Ulysses. Kosmoseaparaat Galileo tiirles 8 aastat ümber Jupiteri ning selle aja
Newtoni rõngad peaksid nüüd näha olema. Kui ei ole, siis püüdke seda saavutada läätse või alusplaadi nihutamisega mikroskoobi laual. Korrigeerige pildi teravust. 7. Kruvinihuti keeramisega viige niitrist rõngaste tsentri kohale, kontrollides ühtlasi, kas niitristi horisontaalne joon liigub piki ringide diameetreid. Kui ei, siis saavutage see alusplaadi nihutamise ja niitristi pööramiesga. Rõngaste tsentris peab olema tume laik. Kui tsentris on hele laik, ei ole lääts plaadiga kontaktis (nende vahele on jäänud segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoop liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat viga. Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et
Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris rapae) on levinud Euroopast Ameerikasse (muutus seal kahjuriks), Austraaliasse jm. Eestis on tavalisim naeriliblikas (Pieris napi). Naeriliblikas Pieris napi tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas Pieris rapae tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas Pieris brassicae eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm
Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab ja temperatuus on pilvedes ligikaudu 140 kraadi Celciuse järgi. Jupiteri sisemune ehitus ja samuti keemiline koostis ei ole tänapäeval veel täpselt teada ja selles toovad loodetavasti selgust kulgurid, mis saadetakse planeeti uurima. Jupiteri atmosfääris asub suur punane laik, mis on huvi pakkunud juba pikemat aega ja väga paljudele inimestele. See laik on püsiv moodustis, mis on Maa läbimõõdust paar korda suurem. Veel on avastatud mitu väikest punast laiku, mis kaunistavad pidevalt liikumises olevat atmosfääri. Jupiteri magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ja kiirgusvööndid küündivad pinnast ligi 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Jupiteril on 63 kaaslast ja nendest neli tähtsamat kuud on Io, Europa, Ganymedes, Kallisto.
55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt Jupiteri teke ja areng Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga Arvatakse, et Jupiter on tekkinud tänu kokkupõrgetele asteroidivöös Huvitav fakt Jupiterist Jupiteri tähelepanuväärsemaid detaile on nn. punane laik, mille laius küünib ca 12 000 km. Et laik üsna märgatavalt nihkub, mõnikord päriselt kadudes, arvatakse, et ta on planeedi atmosfääri moodustis. Tema olemus on aga seni selgitamata. (Viimaste vaadete kohaselt kujutab punane laik tohutut keeristormi Jupiteri atmosfääris, mille teke ja areng on kestnud sadu aastaid). Saturn Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, mass 30%, tihedus 52% Jupiteri omast.
Suurim asteroid 900 0,02 4,60 aastat. [2[Suur punane laik- Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3)
*Laine kiirus(v)-kui pikatee läbib laine ajaühikus *sagedus ja periood on omavahel pöördvõrdelised *Faas näitab kus laine antud hetkel asub. *Silm on kõige tundlikum rohelisele(sest silm ei pea pingutama) Punane 770-620 nm roheline 569-500nm violetne 450-380nm *Põhivärvid on punane, roheline ja sinine *Interfrents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevadavad või nõrgendavad teineteist. *kui kaks samas faasis lainet liitub, tekis hele laik *Kui alined on erinevas faasis siis nad kustutavad teineteist ja tekib tume laik *Iterferentsi tekkimise tingimused: 1.Laine peab piisavalt pika ajajookusl säilitama oma esimsed parameetrid. 2.Lained peavad olema koherentsed(liituda saavadlained, mis on sama laine pikkusega ja samas faasis) Koherentsete lainete saamiseks on vaja kahte valgusallikat, mis kiirgavad koherentseid laineid. Koherentseid laineid ei ole sellepärast, et valgus kiirgab aatomites ja kiirgumine on juhuslik ja
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
minutit. Selline kiirus surub planeedi veidi lapikuks. Planeedi orbiit on peaaegu ringjoonekujuline ja tema aasta kestab 11,9 Maa aastat. Heleduselt jääb Jupiter alla vaid Päikesele, Kuule ja Veenusele, ta on taevast kergesti leitav ka palja silmaga. Ta paistab mittevilkuva heleda tähena. Neli tema kuud on teleskoobiga selgesti nähtavad, ja ka tema värviküllased pilvevöödid on vaadeldavad, samuti kuulus Suur Punane Laik. Suur Punane Laik on tohutu pööristorm, tuule kiirus pöörises on 500 km/h. Laik ,,ujub" planeedi pilvedes ja põhjustab ümberkaudu väiksemaid torme. See pööristorm on olnud olemas vähemalt 300 aastat. Kuna Jupiter on planeetide seas kesksel kohal ja omab ülitugevat gravitatsioonivälja, mängib ta olulist rolli Päikesesüsteemi väiksemate kehade (asteroidide, komeetide) liikumises. Osad on sunnitud kohale jääma, teisi lennutatakse erinevates suundades laiali
Kahtlustatakse, et need võivad olla lühiealised, olles moodustunud vaid mõned kuud enne möödalendu, kuid eriti kindlad selles siiski ei olda. Ehitus Ekvaatoril on Jupiteri läbimõõt 142 984 km. Tiheduse poolest on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja kiviplaneedi tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem. Jupiteri keskmine orbitaalkiirus on 13,03 km/s. Maal on see näiteks 29.783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel
8. Milliste nakkushaiguste vastu viiakse meil läbi plaanilisi vaktsineerimisi? 9. Tõmba õigetele väidetele joon alla- difteeria difteeria on piisknakkus, mille tekitajaks on viirus difteeria ravis on oluline antitoksiini kasutamine difteeria vastu küll vaksineeritakse, kuid iga kahe aasta tagant esineb suuri puhanguid. Sissepääsuväratisse tekib raskesti eemaldatav katt. 10. Leia puukentsefaliidile 4 õiget väidet Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik tekitaja viirus võimalik levik kitsepiimaga plaaniline vaksineerimine võimalik vaksineerida kahelaineline palavik kõhulahtisuse esinemine haigusega kaasneb lööve jäsemete painutuspiirkonnas. 11. Leia järgmistele haigustele iseloomulikud õiged faktid (kõik võib olla õige) A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga
Nurmkana Kaitse Eestis: Looduskaitse alla ei kuulu. Millal võib Eestis kohata: Aastaringselt, nurmkana on paigalind. Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela.
Iga järgnev hetk hävitab eelmise ja saab hävitatud järgmise poolt. See käsitlus teeb ajareisid võimatuks. Aeg eksisteeriks meie mälestustes, lootustes ja ennustustes, kuid mitte milleski käegakatsutavas. Hetk, millal alustasite selle artikli lugemist, on igaveseks möödunud ja hetk, millal lugemise lõpetate, on kohe-kohe saabumas, kuigi praegu seda veel ei ole. Aeg on vaid üks viiv. Milline neist või kas üldse mõni neist teooriatest õige on, ei tea keegi. Kui valgus on pime laik füüsikas, siis aeg on pime laik pimeduses. Tulevik näitab...
Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) · Hiljem Pioneer 11, Voyager 1, Voyager 2 ning Ulysses · Kosmoselaev Galileo on parajasti orbiidil ümber Jupiteri ja saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise soojuseallika tõttu Jupiteri magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on
põlema mu maja. Suure vaevaga pääsesin koos oma naise ja ühe teenijaga. Tulekahjule järgnenud päeval käisin maja varemetel. Mind haaras hirm, kui ma nägin vaheseinal hiiglaslikku ülespoodud kassi kuju. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassiviirastusest. Hakkasin kahetsema, et olin looma kaotanud. Ühel ööl nägin ühes urkas Plutole sarnast musta kassi. Too kass nagu Plutogi oli ühest silmast ilma jäänud. Ainult, et sellel kassil oli rinnaesisel ebamäärase kujuga valge laik. Kass tuli minuga koju kaasa. Ta kodunes seal kohe ja temast sai mu naise lemmik. Peagi leidsin, et mina teda ei salli. Tema ilmne kiindumus minuses oli vastik ja tüütu. Püüdsin kassi vältida, kuid kass kiindus minusse aina rohkem. Tahtsin kassi ühe hoobiga hävitada, kuid mälestus eelmisest kuriteost hoidis mind tagasi. Peamiselt aga oli mul selge hirm selle elaja ees. Ma ei sallinud teda
d) o-kujuline seis on väljapoole hoidvatel jäsemetel e) laudjas langeb tugevasti sabajuureni, siis see on luipu 7. hobuse neli põhimõõdet ja täpsusklass cm? Turjakõrgus...172 Kere põikpikkus..176 Rinna ümbermõõt...196 Kämbla ümbermõõt...22,5 Kämbla koormuse indeksi valem on.. kehamass(kg)/kämbla ümbermõõt(cm) 8. a) põlveliigesest allapoole jäävat piirkonda nim. sääreks b) kannaliigesest allapoole. pöid c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm d) harilik lauk on: 3 sõrme e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10. a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus. Mõõdetakse. b) sammu pikkus on olulisem c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind d) kõige aeglasem traav on sörkimine e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav 11. a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne b) dünamomeetriga, ühik kG/m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
