Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida.
Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. [3] Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja
· Probleemi hindamine organisatsiooni üldiste taotluste seisukohalt · Probleemi määratlus ei ole kunagi lõplik 2. Põhiküsimuste selgitamine · Probleemi oluliste külgede ja tema lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine ning analüüsimine · Enamike probleemide puhul palju põhiküsimusi, mis ei ole sisult ega tähtsuselt ühesugused 3. Lahendusteisendite koostamine · Lahendusteede väljatoomine tähendab probleemi eri lahenduste sõnastamist · Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu vajalik 4. Valiku tegemine · Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine · Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine · Lahendusteede puhul on oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele
Maailma jätkusuutlik areng Jätkusuutlik areng on rahvusvahelise riikidekogukonna poolt deklareeritud normatiivne eesmärk. Selleks, et seda juhtivat põhimõtet praktikas järgida, on vajalik rakendada vastutustundlikku ressursside kasutamist ning samal ajal ennetada keskkonna saastamist ning sotsiaalset ebaõiglust, on vaja uut suunda praeguses globaalses majandus- ja sotsiaalpoliitikas. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21
... probleemi määratlus ei ole kunagi lõplik b. Põhiküsimuste selgitamine Probleemi oluliste külgede ja tema lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine ning analüüsimine Enamike probleemide puhul palju põhiküsimusi, mis ei ole sisult ega tähtsuselt ühesugused c. Lahendusteisendite koostamine ja väljatoomine Lahendusteede väljatoomine tähendab probleemi eri lahenduste sõnastamist Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu valik d. Valiku tegemine Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine Lahendusteede puhul oluline nende vastavus ja mõju organisatsiooni eesmärkidele
Kooliaknast mõttetu väljavahtimine ei pruugi olla ainult laiskuse, vaid ka noores inimeses toimuvate muutuste kiiruse märk. Märk sellest, et organismis on toimunud suguhormoonide järsk tõus ning noormees seisab täiskasvanuks saamise keerulisel teel. Nooruki klassi kordama jätmine ei ole lahendus, see võib tekitada püsivaid probleeme, mis mürgitavad nii tema oleviku kui ka tuleviku. Hoopis arukam väljapääs on motivatsiooni tekitamine ja ühine lahendusteede otsimine. Paraku ei pöörata Eesti koolides poiste soolistele iseärasustele piisavat tähelepanu. Koolis rakendatavad normid lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid.
arvukat kuulajaskonda. Klassikoolitusel kasutatakse loenguid, seminare, praktikume jm aktiivset suhtlust võimaldavaid auditoorseid õppevorme. Juhtumid, rollimängud, ajurünnak - simuleeritakse mõnda konkreetset juhtimissituatsiooni. Olukordi lahendatakse läbi konkreetsete juhtumite, läbitakse erinevaid etappe püstitatud ülesannete lahendamisel ja püütakse leida ideid probleemide lahendamiseks. Nimetatud meetodid eeldavad suurt iseseisvat tööd ja oma lahendusteede väljapakkumist. Simulatsioon reaalsete seadmete kasutamises koolituses, mille tulemusena viiakse koolitatav praktilisse töösituatsiooni. kasutatakse siis, kui õppimine töökohal on kulukas, häirib tööprotsessi või on seotud liigse riskiga. Programmõpe ja iseseisev õpe põhineb paindlikel õppeprogrammidel, mis võimaldavad teadmisi omandada iseseisvalt ning valida õppijal tempot. Kõrge õpimotivatsiooni korral on hea teadmiste omandamise ja säilitamise meetod
Selline korraldus võimaldab ka mitmesuguste rühmatööde korraldamist ja igale rühmale saaksin anda ülesandeid vastavalt nende võimetele. Samuti mõtleksin välja keerulisemaid lisaülesandeid. Kui üks tubli õpilane saab harjutusega valmis, saan talle kohe anda ka keerulisema harjutuse, mille kallal saaks ta tööd teha ja ennast arendada. Üks väga hea variant oleks ka see, kui tublim õpilane aitaks vähemvõimekaid. Nii õpib laps erinevate lahendusteede ja olukordade selgitamist ja võibolla saab nõrgem laps oma eakaaslasest paremini aru. 11. OLUKORD – LAPS, KES EI TÖÖTA Eelkõige püüaksin ma välja selgitada, milles seisneb probleem, ning alles siis oleks võimalik ehk midagi teha. Näiteks, kui õpilasele tunduvad teemad väga igavad ja sellepärast puudubki motivatsioon või huvi, siis tooksin tundi vaheldust ja kasutaksin mitmekesiseid ning huvitavaid tekste näitlejatest, lauljatest, autodest või jalgpallist
Nende riikide hulgas on ka Eesti ja see tõttu on siin välja töötatud Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia. 2 1. Säästva arengu kujunemine Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda. Komisjoni eesmärgiks oli: · koostada keskkonnastrateegia, mis tagaks säästva arengu aastani 2000 ja pärast sajandivahetust;
Põhiküsimuste selgitamine · Probleemi oluliste külgede ja tema lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine, hindamine. · Enamike probleemide puhul palju põhiküsimusi, mis ei ole sisult ega tähtsuselt ühesugused. · teave - andmed on suur rikkus, mida väärtustab nende kasutamine · Varad koosta lühike, kuid üksikasjalik loetelu varadest, mis lõpptulemuse seisukohalt olulised Lahendusteisendite väljatoomine Lahendusteede väljatoomine tähendab probleemi eri lahenduste sõnastamist. Pannakse kirja probleemi lahendamisega seotud olulised tegurid, näitajad, analüüsid ja muu vajalik. Alternatiivide väljatöötamine Erinevad tehnikad: Individuaalse või grupiviisilise loomingulise mõtlemise tehnikad Valiku tegemine Lahendusteisendite analüüsimine, võrdlemine ja hindamine. Selle alusel parima välja valimine ehk otsuste langetamine
(samas.) 15 Metakognitsiooniga on omakorda tihedalt seotud loovus, mis tihti andekate lastega kokku käib. Andekatele on omane ülesannetele loovalt läheneda ning katsetada alternatiivseid lahendusviise. Samuti on andekate seas küllalt levinud detailidele tähelepanu pööramine ja täiuslikkuse taotlus. See omakorda tähendab, et alati ei iseloomusta andekate õppimisviisi kiirus: detailidele pühendumine ja erinevate lahendusteede katsetamine võib tempot hoopis aeglustada. Põhjalikku, ja seetõttu aeganõudvat, tegutsemist ei tasu aga probleemiks pidada. Vastupidi, õpetaja saab siin suunata last ülesandega süvitsi minema, mis tagab parema ja läbimõelduma arusaamise. Kiirus ei ole alati põhiline, seda nii andekate kui nn tavalaste puhul. Loova mõtlemise toetamiseks tuleb päheõppimise, drilli, meenutamise ja aine sisu
Diskursiivne- arutlev, loogiline, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev. Intuitiivne- diskursiivse vastandiks. Loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu, kiire leidmisena. Alateadvuses toimuva loomingulise akti kehastus. Reproduktiivne Tahteline Tahtmatu Intuitsioon Heuristika- tegeleb mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute, kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega. Insait - mõeldakse ootamatut, varasema täpselt samasuguse probleemsituatsiooni kogemuse puudumisel ilmnevat situatsiooni olemuslike seoste ja struktuuride olemuse mõistmist, nende vahetut tabamist. Äratundmine,tabamine. Inkubatsioon - sel perioodil on tegemist välise aktiivsuse puudumisega. Kuid väline passiivsus on teatud määral petlik. Alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Soodustavad uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus.
legitiimne võim: liidri seaduslik võim panna rühmaliikmed ülesannet täitma Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on suur mõju eestvedamisele. Heade ja usaldusväärsete suhete korral kujunevad ka töötajate endi vahel välja meeldivad suhted. Liidri ja järgijate vaheliste halbade suhete korral peab liider rakendama rohkem ametlikku võimu ja pidevat kontrolli. Ülesannete struktuur koosneb ülesande eesmärkide selgusest, lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest, õigete ja valede lahenduste vahekorrast ning otsuse õigsuse kontrollitavusest. Legitiimne võim (positsiooni võim) oleneb sellest, missugune on liidri ametlik võim, missugused on tema volitused töötasustamisel ja sanktsioonide rakendamisel. Uuringust selgus, et mõnes olukorras on õigem kasutada ülesandele orienteeritud eestvedamisstiili, mõnes teises olukorras on õigem kasutada suhetele orienteeritud eestvedamisstiili
Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed. Taust Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
vah. suhetele. Võimald. luua teor. baasi ühelt poolt juhtimisalaste võtete parandam. ja teiselt poolt olukorra ümberkujund. Jõudis järeldusele, et liidri mõjukus sõltub oluk., mida kirjeld. 3 teguriga: 1) liidri ja järgijate vahel. suhted: suur mõju eestved. Näitab, kui lugup. ja popul. juht on ning kuivõrd teda usald.; 2) ül. strukt.: kujut. ül. reguleerituse astet. Kõrge korral on liirdi võim suur ja vastupidi. Koosn.: · ül. eesm. selgusest ja teadvustatusest; · lahendusteede paljususest ja spetsiifilisusest; · õigete ja valede lahenduste vahekorrast; · otsuse õigsuse kontrollitavusest; 3) positsiooni võim: oleneb sellest, milline on liidri ametlik võim, tema volitused töötasustam. ja sanktsioonide rakendam. Tugev tõhust. töötajate mõjutam. juhul, kui töötajad seda aktsept. Mudel ei arvest. algselt intellektuaals. eelduste, kompet., kogem. ja paljude muude juhti isel. tegu- ritega. Hilisemates käsitl. jõudis nn. kognitiivse ress
Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga tihedalt seotud intuitsioon. Intuitsioon on loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul , loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu , kiire leidmisena. Mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute , kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega tegeleb heuristika. Inimesed kalduvad sageli kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi , mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama näidete põhjal , mis esimesena meelde tulevad. Eriti oluline on kriitiline mõtlemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstite ülekülluse tingimustes Mõtlemine kui probleemi lahendamine Probleemid jagunevad hästidefineeritud ja halvastidefineeritud probleemideks
Mõtlemist, mis on loogiline , arutlev, järelduslik, kõneline, järjekindlalt väitelt väitele kulgev, nimet diskursiivseks mõtlemiseks. Diskursiivse mõtlemise vastandiks on fantaasiaga tihedalt seotud intuitsioon. Intuitsioon on loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul , loogilist arutelu ennetaval või varjaval viisil idee või lahenduse ootamatu , kiire leidmisena. Mõtlemisülesannete lahendamise hõlbustamise ning uute , kiirete ja tavatute lahendusteede otsimisega tegeleb heuristika. Inimesed kalduvad sageli kasutama selliseid lahendusvõtteid või tõlgendusi , mis on käepärasemad ja tulevad esimesena pähe või siis kipuvad hindama näidete põhjal , mis esimesena meelde tulevad. Eriti oluline on kriitiline mõtlemine massiühiskonnas ning poliitiliste ja reklaamtekstite ülekülluse tingimustes 32 Mõtlemine kui probleemi lahendamine
Arengukava väljatöötamises on osalenud erinevate töörühmade ning avalike arutelude kaudu suur hulk inimesi erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, ministeeriumidest, maavalitsustest, kohalikest omavalitsustest, mittetulundusühingutest, erasektorist ning erinevatest sidus-, siht- ja huvirühmadest. Kõigi nende inimeste panus on olnud väga tänuväärne ning määrava tähtsusega nii uute ülesannete selgitamisel kui ka nendele lahendusteede leidmisel. Kuna rahvastiku tervises toimuvad pidevalt muutused, on ka rahvastiku tervise arengukava dokument, mida tuleb pidevalt täiendada ja uuendada, ning meie kõigi jätkuv panus uute visioonide loomisel ja elluviimisel on Eesti arengu tagamiseks oluline. Rahvastiku tervise parandamisse saavad oma panuse anda nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohalikud omavalitsused, erasektor, ühiskondlikud organisatsioonid kui ka iga kodanik. Sellest lähtuvalt on ka
ja vahetulemuste vahel. See sisaldab samme: o pannakse tähele erinevust praeguse ja lõpp-staadiumi vahel o püstitatakse alaeesmärk selle erinevuse vähendamiseks o valitakse operaator mis lahendab selle alaeesmärgi - Tagasipöördumise vältimine – hoidutakse pöördumast tagasi juba kord läbitud staadiumi (astmele). See on probleemi valdkonnast sõltumatu strateegia - Lühimate lahendusteede eelistamisel valitakse eesmärgi saavutamiseks lühimad astmed. See on samuti valdkonnast sõltumatu strateegia. Valdkonnast sõltumatuid heuristikaid kasutatakse rohkem probleemi lahendamise algjärgus, kui puudub eelnev kogemus. - Kogemuse kasvades hakatakse kasutama alaeesmärkide püstitamist mis on eduka lahenduse jaoks väga oluline, nt sõltub eelnevast kogemusest Probleemiruumi teooria tugevad küljed Normatiivne probleemide lahendamise teooria
varadest koostada lühike, kuid üksikasjalik loetelu; suurelt hargnevate probleemide puhul on otstarbekas see osadeks jaotada ning osade kaudu terviku juurde tagasi jõuda. 3. Lahendusteisendite koostamine: põhiküsimuste selgitamisel saadud teabe kaudu selgub tavaliselt probleemis mitu lahendusteed; et lahendusteedest selge ülevaade saada, esitatakse need lahendusteisenditena ehk variantidena; lahendusteisendite koostamine tähendab probleemi eri lahendusteede sõnastamist; pannakse kirja lahendamise olulised tegurid, näitajad, poolt- ja vasturääkivad andmed ning asjaolud, võimalikud otsesed ja kaudsed tagajärjed jm vajalik. 4. Valiku tegemine: otsustuskäigu viimane ja tähtsaim osa; lahendusteisendite võrdlemine ja hindamine ning selle alusel parima väljavalimine ehk otsuse langetamine; ajaliselt ja sisuliselt parema valiku tegemiseks on otstarbekas läbida kolm järku:
annaabi.ee 
