Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest,
Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37. Laeva trümmisüsteemid: kuivendus-, ballasti-, kreeni-, trimmi- (diferendi-) ja veeärastusssüsteem. Pilsiveesüsteem 38. Laeva eluotstarbesüsteemid (joogi-, pesu-, mereveesüsteem). Reo- ja heitveesüsteemid. Ventilatsiooni-, küttesüsteemid 39. Laevade korrosioon ja selle tõrje
milles lekkimise oht on kõige tõenäolisem. Otsesed ja kaudsed lekkekindluse kontrollimise mõõtmismeetodid täpsustatakse lõikes 7 osutatud standarditud kontrollinõuetes. 3. Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kui sellised tuletõrjesüsteemid on paigaldatud enne 4. juulit 2007, tuleb lekke tuvastamise süsteemid paigaldada 4. juuliks 2010. 4. Kui nõuetekohaselt toimiv asjakohane lekke tuvastamise süsteem on kasutusele võetud, võib lõike 2 punktide b ja c alusel nõutavate kontrollide sagedust poole võrra vähendada. 5. Kui tuletõrjesüsteemide puhul on kasutusel ISO standardile 14520 vastav kontrollikord, võib kõnealuseid kontrolle käsitada käesoleva
................................................................................................................21 Ankruseade.....................................................................................................................23 Pääste vahendid..............................................................................................................24 Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused...................................................................26 Tuletõrjesüsteemid..........................................................................................................27 Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid.................................................................28 Meresõidu ajal tehtud tööd.............................................................................................28 Meresõidupraktika ajal toimunud eriolukorrad..............................................................29 Sissejuhatus
töötati välja Osoonikihti kahandavate ainetevjärkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklikku program. Programmi kogumaksumus moodustas 13 miljonit krooni. 6. juulil 2002 kiitis Valitsus heaks Montreali protokolli, mille Riigikogu ratifitseeris need 23.okt.2002. aastal. Iga Montreali protokolli osapool peab kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Üheks põhiliseks probleemiks on haloonid. Haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid peavad olema demonteeritud enne 31. detsembrit 2003. teiseks põhiprobleemiks on metüülbromiid. Alates 1991. aastatst meil metüülbromiidi importijaid ei olnud, kuid taimetoodangu inspektsioon väljastas metüülbromiidi kasutamise lube teatamata Keskkonnaministeeriumit. Kasutatud kirjandus: http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3K_kirjeldus.htm, 11.03.08. http://math.ut.ee/tyybel/manual5.html, 11.03.08 http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.html#punkt23, Erki Eessaar
( ) Pumbad ja torustikud koos klappidega = laeva süsteemid Süsteemide liigitus 1. Laeva üldsüsteemid 2. Eriotstarbelised süsteemid 3. Jõuseadmete süsteemid Laeva üldsüsteemid trümmisüsteemid: kuivendus- (trümmipilsi-, , masina pilsi-), ballasti- () kreeni-, trimmi- (diferendi-) veeärastus-süsteem (- , suure koguse vee laevast eemaldamiseks avarii korral) pilsiveesüsteem: (, ) , masinaruumi pilssides oleva õliseguse vee käitlemiseks (masina kuivendussüsteem, separaatorid) tuletõrjesüsteemid (signalisatsiooni- ja kustustussüsteemid) (vesi-, sprinkler-, vihmutus(drencher), vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, auru- kustutussüsteemid eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin õhu konditsioneerimissüsteemid: 2
Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Separaator puhastab vähemalt 15 ppM ,,Naftaraamat Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid vedellastilaevadel moodustavad pumbad ja torustik peamise lastimis-lossimis-seadme 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid NB: Tulekahju kustutamise efektiivsus sõltub paljus tulekolde avastamise ja sellest teavitamise kiirusest. Tuletõrjesüsteemid on tulekahju kiireks avastamiseks ja kustutamiseks (laevade eluvõime tagamiseks tulekahju korral) Signalisatsioonisüsteem(suitsuandurid, kuumuse andurid) tagavad tulekolde kiire avastamise, käsitsi teavitamise nupud. Signaal saabub juhtimispulti, vahimees reageeribkoheselt, muidu
- IAS süsteem kuvarite ja lülititega - Püstivus- ja laadimisarvutuste kompuuter 5.teki ohutusjaamast on võimalik: - Ventilatsiooni distantsjuhtimine - Tulesiibrite avariisulgemine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Avariipilsipumba käivitamine - Autoteki vihmutussüsteemi käivitamine - Veekindlateuste distantsjuhtimine - Kütusesüsteemide avariiseiskamine Tuletõrjesüsteemid, üldine kirjeldus Üldist Käesolev juhend kirjeldab elektrilise tulekahju avastamis-, jälgimis- ja signalisatsioonisüsteemide ning erinevate süsteemide kasutajaliideste põhifunktsioone laeva pardal. Käsitletavad süsteemid ja toimingud on: - Fikseeritud tulekahju-/gaasi avastamissüsteem - Üldhäire/tulekahjuhäire signaal (automaatne ja käsitsi) - Õlisüsteemi ja ventilatsiooni avariiseiskamine
(Colreg lisa IV.) Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi. Signaalid on kindlaks määratud Rahvusvahelise signaali koodiga. Hädaabi kutsutakse raadiotelegraafi, raadiotelefoni või nende puudumisel kasutatakse erinevaid rakette(punased ja oranžid), säratulesid, lippe, tehakse pauke. • Tuletõrje- ja pallasti süsteem. Torustike markeerimine. Õhutorud. Tuletõrjesüsteemid on vee- , auru-, süsihappegaasi-, vedelike- ja vahusüsteemid. Ballastsüsteem on ette nähtud merevee pumpamiseks ballastiks tankidesse ja selle eemaldamiseks. Õhutorude süsteem tagab õhu eemaldamise või sisenemise tanki selle täitumisel või tühjenemisel. See on vajalik vedelkütuse või vee laadimisel ja lossimisel tekkivate õhupatjade ja õhutühimike likvideerimiseks tankides. On erinevad kustutus süsteemid. Vesikustutussüsteem, sprinklersüsteem,
annaabi.ee 
