sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge
Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all) -Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) -Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile)
sajandi lõpuni. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fsaaaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkealpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning levinud oli seina ja laetalade kaunistamine maalingutega (Albu mõis). Väga palju barokkstiilis hooneid olid planeeringult keskse mantelkorstnaga vanabalti häärberid, kuid alates 17. sajandist levisid palju ka kahekorruselised paleelaadsed hooned (Maardu mõisahoone) . Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss)
Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti saviplatvormidele, mis täitsid vundamendi rolli, ning teiseks ehitati kõik ruumid piklikud ja kitsad, kuna puudusid pikad palgid laetalade tarvis. Samuti võeti kasutusele Mesopotaamias kaared ja võlvid; ehitusel kasutati savitelliseid. Kujutav kunst oli seotud arhitektuuriga ning reljeefe kasutati peamiselt ehitiste kaunistamiseks. Tihti kujutati valitsejaid kotka peaga, et tekitada hirmu, ning oli ka muid eripärasid kujutis oli profiilis ning täpne, detailne, kuid poos oli alati jäik. Juukseid ja habet ei osatud kujutada. Omaette reljeefitüübiks oli steel kuninga tellimusel valmistatud
sammuga 2...2,5 m. Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm. Postid: Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m. Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m. Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel. Räästasõlm
2m Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga: Nurka, kus palgiotsad ulatuvad üle ristseina nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud Püstpalksein Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandliseks tahutud ja seina enamus pake on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus.
elementidesse. ·Niiskusealtides kohtades keemilise mädanemisvastase kaitse puudumine. ·Madal soojapidavus, mis kohati on tingitud varem kasutatud soojustusmaterjali allavajumisest või ka niiskumisest ja mädanemisest või algusest peale madalast soojapidavusest. ·Vähene heliisolatsioon. ·Suured talade läbivajumised või ebaühtlased vajumid. ·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema
kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9. Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa 10. Sokli peal olev välisvoodri serv 11. Madala põrandaaluse ruumiga. Esimese korruse põranda talad 12. Elemendid torustike ja radiaatorite lekkekohtadel 13. Halva ventilatsiooniga loomalautades niiskunud lae osad Peamised põhjustavad kahjurid on: 1
Rahvasuus on ka hiilgavaid jaaniussikesi sõnajalaõiteks kutsutud. Nii nagu mindi õit otsima mindi ka ussikesi koguma. Usuti, et kes jaaniussi koju toob, sel tuleb õnne aga kes ära tapab, sel läheb maja põlema. Ilmselt on maagilise tähendusega olnud ka noored kased, mis jaanipäevaks koju tuuakse ja millega lõkke- ja kiigeplatsi kaunistatakse. Toas pandi hästi lõhnavad kased enne laupäevaõhtuse pudru söömist elutoa nurka seina äärde ja kui ruumi rohkem, siis ka laetalade vahele. Kui tüdrukud aidas agasid siis pidi kindlast kaski jätkuma. Selliseid kaski nimetati meiudeks. Eriline tähendus on aga nn. Armukaskedel, mida noormehed jaaniööl tulelt tulles ukse taha viisid. Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid
või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel
Rahvasuus on ka hiilgavaid jaaniussikesi sõnajalaõiteks kutsutud. Nii nagu mindi õit otsima mindi ka ussikesi koguma. Usuti, et kes jaaniussi koju toob, sel tuleb õnne aga kes ära tapab, sel läheb maja põlema. Ilmselt on maagilise tähendusega olnud ka noored kased, mis jaanipäevaks koju tuuakse ja millega lõkke- ja kiigeplatsi kaunistatakse. Toas pandi hästi lõhnavad kased enne laupäevaõhtuse pudru söömist elutoa nurka seina äärde ja kui ruumi rohkem, siis ka laetalade vahele. Kui tüdrukud aidas magasid siis pidi kindlast kaski jätkuma. Selliseid kaski nimetati meiudeks. Eriline tähendus on aga nn. Armukaskedel, mida noormehed jaaniööl tulelt tulles ukse taha viisid. Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud
Seina sooja- ja tuulepidavus sõltub sellest kui hästi on sein tihendadtud. Tihendadakse palkide vahed, piidatagused, lae ja põranda servad. Palkmaja võib tihendada niiske samblaga, võib kasutada ka takku ja linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud. Palkmaja püsivuse tagab palkide korralik ühendamine nurkades tappidega ning vahepeal salapulkadega, laetalade ankurdamine seintega ja sarikate ankurdamine räästapalgiga. Pika seina puhul on ka vaja vahetugesid. Palgid seintes ühendatakse salapulkadega, see takistab palkide kõverdumist. Pulgad löödakse läbi kahe palgi umbes 20 sentimeetriste vahedega, pulgaauk tehakse pulga pikkusest 5 cm võrra sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad. Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise
hoonetes aga võrdne posti sammuga. Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltub nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19 Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema antiseptitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -talade külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda. Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla.
Alusplangud kaitstakse alt horisontaalse hüdroisolatsiooniga ja ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2 - 2,5 m. Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast.
Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist. Võrreldes arhitektuuriga oli mööbli
sarikad. Kui sarikad toetatakse posti kohale, piisab ühest plangust. Kui osa sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist. Sarikate ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5 x 15 ... 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 ... 1,2 m. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala ristlõikega 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige on 4 x 18 ... 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 60 ... 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem, kus postide samm ei ole üle 4 m ja minimaalne ristlõige alla 10 x 15 cm, peatalade ristlõikeks sobib tavaliselt 15 x 25 cm
tasakaalu. 2 MESOPOTAAMIA Antud ajastule omased ehitised olid Joonistsikuraadid, 1. Stonehenge palee-ehitised ja kindlustusehitised. Ehitusmaterjalina kasutati Eufrati ja Tigrise kallastel leiduvat savi, millest tehti tampsavi, toortelliseid, põletatuid telliseid. Kasutati ka veel kive ja ka puitu, mida veeti sisse. Telliste sidumiseks lubimörti. Mesopotaamia alade ehitajatel puudus igasugune materjal nii laetalade kui ka sammaste tarvis, olid nad sunnitud leiutama võlvid. Võlvid toetati massiivsetele seintele. Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Elamud oli peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mis oli tänava poole pööratud umbseintega. Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid tubade uksed ja
Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal. Vestibüülist paremal paikneb söögisaal inglise elamule iseloomulike raskete puidust laetalade ja seinapaneelide ning obligatoorsete kaminatega (säilinud ainult üks). Interjööride maaliline ja sundimatu paigutus eri tasapindadel, ruumide mitmekesine konfiguratsioon, maitsekad detailid tõstavad Sangaste lossi esile teiste omasuguste, nagu Alatskivi või Vasalemma hulgast. Loss ehitati aastail 1874- 1881. Ehitamiseks vajalikud punased tellised põletati mõisa lähedal kivivabrikus. Tellisetehase seadmed, sealhulgas ka tellisevormid olid ostetud Saksamaalt.
Soojustus karkassi vahel ISOVER kL 37-100mm Betoonist kaldtee 1.korrus Õhkvahe 50mm Fibo kergplokksein 200mm -166 182x250mm Isolatsioon laetalade vahel ISOVER KL 37-150mm Krohv/ kipsplaat 17 0 Ehituspaber maapind Laudis 25mm, samm 200mm
Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a kiilsilluse eestvaade, b võlvsilluse lõige, c kiilsillusena laotud esiküljega talasilluse lõige, d ja e kiil- ja võlvsilluste kivide kalde määramine, e) f) f monteeritavatest sillustaladest silluse üldvaade, g taladest silluse lõige 21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9
7.3 Õhulekkekohad Kuigi väikese õhupidavusega piirded toimivad osana ventilatsioonist ja madalama niiskusega sisekliima tagamisel, tuleb ventilatsioon suuremat energiatõhusust silmas pidades siiski lahendada kontrollitult (tuulutuspilud ja/või mehaaniline ventilatsioon). Termograafia mõõtmistel tulid välja peamised õhulekkekohad palkhoonetel, milleks olid laetalade läbiviigud välisseinast, akna- ja ukselengide ümbrus ja nurgatappidest (eelnimetatud kohtades oli suur õhuleke kõigis uuritud elamutes, mis polnud seestpoolt krohvitud), vt. Joonis 7.7. 100 100
valmistada ka seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse 77 Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed palkide vahel veelgi suureneda. Seetõttu tuleb need majad alati lisasoojustada ja lisavooderdada
või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel
Teras 1 91 Joon. 8.2: Lihtne, normaalne ja kombineeritud talastik Teras 1 92 Talad võivad paikneda talastikus o korrustalastikuna; o samas tasapinnas; o allalastud talastikuna. A. Korrustalastik B. Samas tasapinnas talastik C. Allalastud talastik Joon. 8.3: Talade paiknemine talastikes Laetalade ja abitaladena kasutatakse enamasti valtsprofiile, peatalade puhul annavad enamasti ökonoomsema lahenduse keevitatud profiilid. Joon. 8.3a: Näide valtsitud roovtala ja sarikatakatala liitest (korrustalastik) Teras 1 93 Joon. 8.3b: Näide samas tasapinnas talastiku ühendussõlmest Joon. 8.4: Üks mõnevõrra tavatum talastik
mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud ühe või kahekordne sulund. Prusside paksus on 8-12 cm. Rõhtprussidest võib valmistada ja seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse. Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhkpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja sina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein 14 sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult palkehitiste asemele tulid sõrestiktarindid. Ameerika sõrestiktarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832. 1867 aasta demonstreeriti puitkarkassi Pariisi maailmanäitusel. Vahvärk sein Vahvärk on puidust seinatarind, millele on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale
Renoveerimisel tuleb siis pöörata tähelepanu eelkõige kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte. Laelaudise eemaldamisel/asendamisel (vt. Joonis 13.15) saab õhu- ja aurutõkke paigaldada laetalade alla ühtse tervikuna kogu ruumi ulatuses. Nii jääb võimalikke lekkekohti vähem. Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ning kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 13.16), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 20…40 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms
Olime päeva jooksul tubli tüki tööd teinud ja mehemoodi näljased. Kui me oma tuppa tagasi läksime, polnud seal mitte üht ainust ussi enam. Me polnud kotti küllalt tugevasti kinni sidunud, nad olid välja roomanud ja läinud. 39. PEATÜKK Meil polnud sest suuremat midagi, sest kuskil majas või ma ja ümbruses nad ikkagi alles pidid olema. Arvasime, et saame mõned neist uuesti kätte. Lähematel päevadel polnud majas tõesti madudest puudu. Alatasa kukkus neid laetalade vahelt ja mujalt alla. Ja enamasti ikka söögitaldrikusse või mõnele kuklasse -- enamasti ikka sinna, kus neid vaja polnud. Noh, nad olid ilusad triibulised ussid ega teinud midagi paha; aga tädi Sally ei küsinud sellest .midagi. Ta vihkas madusid ja kogu nende sugu; ei suutnud neid silmaotsaski sallida; ja iga kord kui mõni ta peale kukkus, jättis ta kõik sinnapaika, ükskõik, mis tal parajasti käsil oli, ja pistis jooksu. Ma pole ilmaski sihukest naist, näinud
annaabi.ee 
