tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel; Tavaliselt munevad 1-3 muna, märtsi teisel poolel. MADUKOTKAS Tiibade siruulatus 170-185 cm, kaal 1,8-2,3 kg; Linnu allpool on hele, enamasti tumeda tähnitusega(muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun; Toitumine: põhi toiduks on roomajad, enamasti rästikud ja arusisalikud; Saaki jahib avamaastikul lagerabade, niitude, liivikute, põlendike,
Lina- ja Kanepikiud Linakiu ajaloost Lina on kasvatatud juba väga kaua, vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ning need on seotud kalapüügiga. Eesti aladel on lina kasvataud umbes 3000 aastat. 18. sajandi teisel poolel oli linakiud eriti hinnatud. Linataimest Kiulina on enamasti 1 meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiu saamiseks kasutatakse ainult taime niinosa. Linakiu Omadused Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena igapäeva riiete valmistamiseks võib ka kasutada filtrina Kanepikiud
sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15... 20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda
Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1...4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15...20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest
eriti kõrgelt hinnatud. Lina on üheaastane rohtne taim, mille varred on sirged, peenikesed ja siledad, paljad, kuni 60cm kõrged. Lehe pikkus on umbes 35-40 mm, laius on 2-4,5 mm. Lehed on kujult süstjad, teravatipulised, kaetud nõrga vahakirmega, asetsevad varrel ühekaupa. Õied on väikesed ja korrapärased, kuni 3 cm diameetriga, avanevad vaid päikselise ilmaga. Seemne pikkus on 3,2- 4,8 mm, laius 1,5-2,8mm, paksus 0,5-1,2 mm. Õrnad õied on leekpunast värvi. Vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Taim vajab avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng on kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevam kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus kollakast elevandiluu ja hallini. Pleegitamisega on võimalik
muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht
Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15…20 aastat. Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene
...................................7 12. SIREL EESTIS.............................................................................7 13. KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SIREL SYRINGA VULGARIS Sirel on heitlehine aeglasekasvuline põõsas või kuni 10 m kõrgunemadal puu vastakute terveservaliste lihtlehtedega ja ladvaosas laieneva võraga puu. Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes. Vili kahepesaline piklik kupar, mis avaneb kaheks pooleks, kummaski kaks tiivaga seemet.
http://www.google.ee/imgres?q=tekstiilkiud&start=182&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=OHjwrZ- YIKN27M:&imgrefurl=http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6040/kiu_pikkus.html&docid=LJ8l8qBnZPXM_M&imgurl=http://www.tlu.ee/op mat/ku/MLT6040/5.4.puuvilla_kupar.a.h.foto.jpg&w=800&h=600&ei=8QlhT6iDA6PR0QXj3ZGYBw&zoom=1&iact=rc&dur=277&sig=1 11075098155866197889&page=9&tbnh=125&tbnw=150&ndsp=25&ved=1t:429,r:5,s:182&tx=110&ty=43 Lina Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niineosast. Lina kiud on kõige tugevam taimne kiud, olles 2-3 korda tugevam kui puuvill. Niiskena on linakiud isegi tugevamad kui kuivana. Kiul on loomulik läige ja värvus. Pleegitamisega on võimalik saada ka valget, aga see mõjub halvasti kiu tugevusele. Linakiud ei ole väga elastne ja venib vähe. Kanep Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kanepikiust saadakse takku
Rosmariini lehed on nahkjad, allakäändunud servaga. Need on lineaalsed, kuni 3,5 cm pikkused ja 0,4 cm laiused. Värsked lehed on hallikasrohelised, alumine pind valge viltjas. Ka kuivatatud lehed on hallikasrohelised. Parimat vürtsi saab kuivadel kaljustel kasvukohtadel kasvavast rosmariinist.Omapärane kamprit meenutav lõhn ning kibe- mõru vürtsikas maitse.Vürtsina kasutatakse rosmariini värskeid ja kuivatatud lehti. Maitseainena kasutatakse noori, võrse ladvaosas asuvaid lehti, mida korjatakse enne õiepungade tekkimist ning kuivatatakse varjus. Korralikult kuivatatud lehed on haprad, ning peaaegu kokku rullunud. Maitseainena tuntakse iidsestest aegadest peale. Rohkesti kasutatakse Kreekas, Itaalias, Saksamaal, Skandinaaviamaades ja USA-s. Rosmariiniga maitsestatakse peamiselt liharoogi,(sea-, lamba-, küüliku-, kana-, pardi ja kalkuni praadi). Kasutatakse väikestes kogustes. Kuivatatud
Praegu on kõige suuremad puuvillatootjad Hiina, USA ja India. USAs kutsutakse 17st lõuna osariiki "Cotton belt" ehk "Puuvillavöö". Ameerikas on puuvilla kutsutud ka "valgeks kullaks 1.3.2 Lina Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse. Kiulina on enamasti meetri kõrgune taim, mille vars hargneb ainult ladvaosas ja 7 kupraid on vähe. Linakiudu saadakse linavarre niinosast. 1.3.3 Kuidas saadi linataimest linakiud 1. Kui linataim on valminud, siis kitkuti see käsitsi ja seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4
Peale puhitamist äratatakse (st seemnete külvamiseelset lühiajalist idanemist) 19.Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva, 15Cº juures valguse käes. Vee piserdamisega suurendatakse õhuniiskust ja ahjude kütmisega tõstetakse hoidla temp 10-12 Cº-le. 20.Lina teisendite rühmad. Kiulina, vahepealne lina, õlilina, lamav lina. 1. Kiulina on kõrge (70-125cm), ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jaheda kliimas. 2.Õlilina on madalate (30-50 cm), mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. 3.Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70cm) 4.Lamav lina on keskmise pikkusega, tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim. Kasvatatakse talitaimena väikestel pindadel Taga-Kaukaasias. 21
idanevad eri kiirusega. Drazeerimine. Peedi liitviljade purustamine. 19. Mugulate eelidandamisperioodi pikkus, temperatuur ja relatiivne niiskus. Eelidandamine toimub umbes 30 päeva (4-5 nädalat), 10-15 C juures valguse käes. Õhuniiskus 85-90%, seda suurendatakse vee piserdamisega. Hoidla temperatuur tõstetakse ahjude kütmisega 10-12 C-ni. 20. Lina teisendite rühmad. Kiulina. Kõrge (70-125 cm) ainult ladvaosas hargnevate vartega taim, millel on vähe kupraid. Kasvab niiskes, jahedas kliimas.Õli sisaldus seemnetes 35-39%. Õlilina. Madalate (30-50 cm) mullapinna lähedal tugevasti hargnevate vartega taim, millel on palju kupraid. Õli sisaldus seemnetes 38-45%. Vahepealne lina on keskmise kõrgusega (50-70 cm) nõrgalt hargneva varrega. Õli sisaldus seemnetes 38-42%. Lamav lina on keskmise pikkusega (50-60 cm), tugevasti hargnevate ja kuni õitsemiseni maas lamavate vartega taim
Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud
Milliseid metsamaterjalide sortimente saadakse tüve tükeldamisel? Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn.
Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn.
kõrged puud. Koor on noortel õhuke ja Emas- ja isaskäbid peaaegu sile, vanadel rohkete kitsaste asuvad erinevatel lõhedega. Võrsed on soomusjate lehtedega võrsetel, esimesed kaetud, hargnevad rohkesti. Võrsete tippu ei rohkem ladvaosas, Elupuud on Perekond elupuu Thuja moodustu nähtavaid pungi, seal on soomuste viimased võra alaosas. ühekojalised. St käbid vahel kasvukuhik, kust algab võrsete kasv ja Emastel viljuvad vaid on ühesoolised. tekivad käbid. Lehed on esimesel paaril aastal keskosas olevad
kõrguse juurdekasvu maksimumi: üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt. Edukalt võib paljundada ka noorte puuokste (kuni 5 aastaste) haljaspistikutest, mis on ennem töödeldud kasvuainega (heteroanksiiniga). Vegatatiivselt tekkinud puistu on aga märksa madalakasvulisem ja lühiealisem kui seemnest tekkinud puistu. Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher, harilik pärn, harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta
Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel. Nimetatud alkaloididest on tähtsaim narkootiliselt aktiivne (9- delta-) - tetrahüdrokannabinool (edaspidi lühendatult THK). Seda ainet sisaldab kogu taim, kuid erinevas kontsentratsioonis. Enim sisaldub THK emastaime ladvaosas (õisiku lehtedes). Eristatakse järgmisi kanepist valmistatavaid narkootilisi aineid: 1. marihuaana, 2. hasis, 3. hasisiõli (ekstraktid, nastoikad) ehk nn. vedel hasis. Mõnikord kasutatakse kanepiproduktide puhul ka üldisemat terminit kannabis, täpsustamata kas jutt on marihuaanast või hasisist. See nimetus tuleneb taimeperekonna ladinakeelsest nimetusest - Cannabis. Kannabise all mõeldakse kanepi perekonda kuuluvat
paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad
kasvab suures osas mulla pinnal, järgmine söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva.
söödakaalikas. Kõige külmakindlamad on suhkrupeet ja poolsuh.Vajavad palju vett. 53) Kiukultuuride tähtsus,botaaniline iseloomustus, bioloogilised iseärasused Kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks, mida avjab tekstiilitööstus. Jagunevad kahte rühma: 1) kiud moodustuvad seemnete pinnal-puuvill 2)kiud moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva.
annaabi.ee 
