2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: * Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. * Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). * Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. * Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. * Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks
piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi
*Koolikirjanduse moderniseerimine 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool
Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527. aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool,
jõudma kristliku õpetuse mõistmiseni vaimuliku kirjanduse lugemise abil. Vana- Liivimaal levis protestantism esialgu ainult linnades. Reformatsiooni võidukäik algas siin 1524. aastal. REFORMATSIOONIJÄRGNE AEG EESTI ALAL Reformatsiooni tulemusel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti, toom- ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformijärgsel ajal vähemalt kaks kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ka ladinakool ehk triviaalkool Philipp Melanchtoni reformitud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel, mis toimusid 1527. aastal, arutati kooliküsimusi põhjalikumalt. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Tartu teatas juba siis, et tuleb palgata tööle uusi õpetajaid. Ladinakoolist oli juttu ka Tartu rae protokollis 1553. aastal. Selleks ajaks oli Tartus ka kirjutuskool, mis hakkas eelmistega võistlema. Seati sisse nõuded, et laste vanusepiir ei
Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane Johan Pulck Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse (piiskopkonna juhatus, 12 liiget) Ch. Ackermann kunstnik (puunikerdaja) Johannes IV Kievel Saare-Lääne piis kop, korraldas ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld kuulsamaid Vana-Liivimaa vaimulikke, taotles katoliku usuelu korrastamist, Tallinna ja Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop. Kõrgem kirikukogu Sinod Kloostrid:
Inimesi tuli kasvatada luterlikus vaimus, sellepärast pidi algharidus kättesaadav olema kõigile olenemata seisusest või soost.Õppemetoodikat tuli kohandada lapse ealiste iseärasustega.Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Koolitati pastoreid ja ametnikke, sp reformiti ülikoole ja keskastme koole.Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele, palgale jms. Rahvakool-lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul ladinakool- seitse vaba kunsti esimene aste gümnaasium-seitse vaba kunsti ülemine aste ülikool-kunstide õpingud ja arsti/usu/õigusteaduskond vt. Veel: http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/reform/reform_exe/ 5) Lapsekeskne pedagoogika isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad.
Nad tõid Eestimaale koolihariduse. 3. frantsisklased kerjusmungad. Kõige enam suhtlesid lihtrahvaga ja liikusid ringi. Eesti alad jagunesid piiskopkondadeks. Igal oma kirik (Toomkirik) ja piiskop, kes allus peapiiskopile (Riias). Piiskopkiriku eesotsas olid preestrid. Haridus Kõrgeim kool asus Toomkiriku juures. Toomkool sealt tulid kõige kõrgema haridusega inimesed Kloostrikool usulise suunaga, aga madalam haridus kui Toomkoolis Linna ehk Ladinakool kaupmeeste lapsed käisid seal. Matemaatika ja geograafia olid põhiained, usust nii palju ei räägitud. Rikkad mehed palkasid lastele koduõpetajad. Kirjasõna 1525 tehakse esimene katekismus, aga see hävis (autor pole teada) 1535 katekismus (Wanradt-Koelli) Reformatsioon 1517 Martin Luther otsustas Katoliku kirikuga diskussiooni astuda (algatas usupuhastuse). Ta esitab 95 teesi, kutsudes Katoliku kiriku vaidlusesse. Piibel tõlgiti saksa keelseks.
uuendusprogrammi haigete ja vaeste aitamiseks inimväärsele elule. Nõudis rahvakoolituse laiendamist ja avaliku võimu vastutust sotsiaalsete ebakohtade likvideerimisel. Usupuhastus andis tõuke rahvakoolituse arengule, pöörates tähelepanu peale piibli sõnumi levitamise ka sotsiaalsetele ja moraalsetele eesmärkidele. August Hermann Francke (1633-1727) saksa pietist, rajas Halle asutused, kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria,
(Andressen 2003, lk. 66) 18. sajandi algul hoogsalt arenema hakanud usuvool tõi Hallest kaasa Francke pedagoogilised ideed. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Eesmärgiks seati tõearmastuse, sisemise vagaduse ja usinate kasvatamine. Eitati ilmalikke lõbustusi: Mängu vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli (vaestekool, ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus
Reformatsiooniaegsed ümberkorralduses hariduses 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsiooniaegne koolisüsteem Koolitüüp. Õppetöö sisu. RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse
2. kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles 3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: · Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna- ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks
3. hakati välja andma trükiseid kohalikes keeltes Haridus ja kultuur: Katoliku hariduselu: · Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. · Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (teateid on koolidest Tallinnas ja Kärknas). · Edasi õpiti põhiliselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. · Sooviti rajada kõrgemat ladinakool kus saaksid kohalikud talulapsed preestrikutseks valmistuda, kuid see plaan jäi reformatsiooni tõttu katki. · Linna ehk ladinakoolid tegutsesid linnakirikute juures, aga allusid raele, kiriklike ainete kõrval õpetati mõnevõrra ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks
(1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I. Kant Opera ad philosophiam criticam 1796-1798. Barbaarse ja kultuurse keele probleem Saksamaa. Philipp Melanchthon (Schwarzerd, 1497-1560) .Ladinakool, kooliteater. Jesuiidid ja ratio studiorum. Propaganda fidei Ladina keel kui filosoofia ja teaduse keel. Isaac Newton, Karl Linné, Carl Fr. Gauss .Kuid: Galileo Galilei (Dialogi dei massimi sistemi 1632) Uushumanistlik renessanss: formaalne ladina keele õpetus (grammatika ja mõistuse treenimine). Elav keel: 1889 L'Aquilas Alaudae 20. saj. lõpus, 21. saj. alguses ladina keele klubid, Academia Latinitati Fovendae Pronuntiatio restituta antiikne hääldus.
Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni reformeeritud koolikava alusel. Pärnu linnapäevadel 1527. aasta detsembris leiti, et igas suuremas linnas tuleks asutada korralik kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima.
Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid 17 10. SÕDADE AJAJÄRK, lk 156-161, 168-185 *Vana-Liivimaa oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk ja seda piirkonda iseloomustas feodaalsete väikeriikide killustatus ja sõjaline nõrkus võrreldes
iga piirkonna vaimulikud kogunesid regulaarselt ja neid kogunemisi nimetatakse sinodiks et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati visitatsioone e kirikukatsumisi Piiskopid: Johannes IV Kievel SaareLääne piiskop 16. sajandi alguses, üritas läbi viia, et eestlastele õpetataks palveid nende emakeeles; arvatakse, et laskis trükkida esimese eestikeelse katekismuse; temaga seostatakse katseid asutada talurahvalastele kõrgem ladinakool Johannes Blankenfeldt reformatsiooniaegne piiskop Kloostrid: kõige vanem: tsistertslaste ordu, rajasid Tallinnasse mungaordu, mungaklooster oli ka Padisel ja Tartu lähedal Kärknas dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu
Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele haritud kihile. Hoopis laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546) usupuhastused ehk reformatsioon. Usupuhastusest saadik jäi protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat kooli süsteemi: 1. Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus. 2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist. Hulgi- ehk massiteave Trükkiajakirjanduse areng Gaius Julius Caesar 59.a.e.Kr. "Acta Diurna" ("Päeva sündmused") - esimene ajalehe taoline katsetus. Levitati käsikirjaliselt. Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus 618-1911. Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti. Johann von Rist - 1663
muusikaõhtuid, kus lauldi täis hardust Palestrinat, selles seltskonnas oli ka noor Robert Schumann enne Leipzigisse suundumist. Niisiis, 19. sajandi kirikumuusika ideaal oli ,,õilis lihtsus" pluss Palestrina-stiil pluss hinge ülendav akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia. Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19. sajandi alguseks oli lagunenud seni toiminud (pärast Reformatsiooni alguse saanud) süsteem, mil kiriku juurde kuulus nn ladinakool ja selle õpilased osalesid kirikukooris (meenutage Bachi tegevust Leipzigi Thomas-kirikus). Ainult Leipzigi Thomas-kiriku ja Dresdeni Ristikiriku (Kreuzkirche) juurde jäid tegutsema koolid ja koorid, tänini ( -- kuulsad poistekoorid, aga nad ei laula igal teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka kirikukooride kvaliteet, 19. sajandil ei oleks keerulisemate polüfooniliste teostega enam hakkama saadud
Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt Ülikoolid Saksamaal Rostock, Leipzig, Bologna, Pariis, Praha. Johann Pulck (silmapaistev eestlane) Kõrgem ladinakool kohalikele talulastele, Vana-Pärnus, ebaõnnestus reformatsiooni tõttu. Skolastik toomkooli toomhärrast juhataja Sinod vaimulike kogunemine, piirkonna kõik vaimulikud Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust
annaabi.ee 
